User:Vpuik

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Õppeaines Erialatutvustus I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Üliõpilane: Vahur Puik, DK13 (kood: *196)

Esitamise tähtaeg: 7. november 2015

Essee

Erialatutvustuse loengusari oli nauditavalt huvitav just reaalse kogemuse ja n-ö elutarkuse pärast, mis kõigi esinejate ettekannetes tunda oli, loengud täiendasid üksteist ja andsid tõesti mitmetahulise sissevaate IT maailma. Toon järgnevalt välja teemasid, mis moel või teisel eri loengutes kõneks olid ja mis minu endaga rohkem kaasa kõlasid.

Milleks kooli?

Üks teema, mis külalislektorite loengutes eri nurkade alt kordus, oli õppimisega seonduv. Kuidas ja kui palju peab tänapäeval õppima? Milleks üldse käia koolis olukorras, kus kõikvõimalikku infot, sh õppematerjale on veebis nii palju saadaval? Mingil põhjusel otsustasin ju ka ise astuda sel sügisel kolledži kaugõppesse, mitte piirduda courseras programmeerimiskursuste pusimisega. Mitmed loengupidajad (Tiina[1], Elar [2], Kert[3]) on ise ka ITK vilistlased, sh kaugõppurid (ja mitmendat korda haridust omandamas) ja seega nad rääkisid omast isiklikust kogemusest. Elar Langi loeng oli tõeline motivatsioonikõne, milles ta korduvalt rõhutas, kuivõrd oluline nii töös kui õppimises on õige suhtumine, mis tema hinnangul kaalub kindlasti üle konkreetsed oskused ja teadmised, sest need on alati omandatavad ja samas aeguvad. Targo Tennisberg[4] tõi omakorda välja, et kooli lõpetamine on saavutus, mis kõneleb inimese võimest asju teoks teha ja lõpuni viia, mis samuti on olulisem, kui konkreetsed teadmised, mis koolist omandati, kuivõrd IT valla muutuste kiiruse juures on elukestev õppimine täiesti möödapääsmatu. Elar, kes enne ülikooliharidust oli end iseõppijana juba üles töötanud, osutas, et ilma formaalse hariduseta ei vallanud ta n-ö kohalikku erialakeelt, milles kõnelesid valdkonna inimesed, kellega ta tööalaselt kokku puutus. See haakub ka laiemalt kooli kaudu saadava sotsiaalse võrgustiku olulisusega, kuivõrd eriti Eesti ühiskonna väiksuse juures saavad kõigist hiljem nii kolleegid kui konkurendid ja mõlemaid on oluline hästi tunda (sedasama käsitles pisut oma loengus ka Kert).

Meeskond ja kommunikatsioon

Inimsuhete ja meeskonna tähtsus läbis ka pea kõiki ettekandeid, lisaks Elarile kõnelesid sellest rohkem ka Tiina ja Tanel[5], kes mõlemad on ise juhid. Mõlemad rõhutasid, kui olulised on meeskonnatöös inimlikud mõõtmed, nt ühiste väärtuste jagamine, et meeskonnaga tuleb eraldi tegeleda, pakkuda meelelahutust ja vaheldust nt ühiste väljasõitudega vms. Targo tõi välja keerukuse probleemi ja selle, kuidas see kasvab hüppeliselt mida rohkem osapooli-inimesi protsessis ehk n-ö tõlkeahelas osaleb (klassikaline telefonimängu probleem, kuidas info muundub). Targo osutas, et projektimeeskonna liikme väärtus on seda suurem, mida laiemat ala kommunikatsiooniahelas ta katta suudab. Tiina esitles uurimust, mille järgi on IT projektide ebaõnnestumise kõige sagedasemaks põhjuseks vähene lõppkasutaja kaasatus, seegi on ju kommunikatsiooni küsimus.

Tööprotsessid, planeerimine ja testimine

Elarilt oli õppimisega seoses veel üks väga kasulik nõuanne, mis on otseselt rakendav ka (töö)elus: hinnata ette, kui palju millelegi aega võiks kuluda ja seejärel jälgida, palju tegelikult läks, sellest õppida ja järeldusi teha, et eelhinnangud muutuksid täpsemaks. Sellest, kuidas aja jooksul on IT-s muutunud tööprotsessid, andis väga huvitava pildi Taavi Tuisu[6] süsteemide administreerimise teemaline loeng. Just sysopsi vaatenurk tõestas waterfall-mudeli puudusi väga ilmekalt, Taavi kasutas tollaste aegade kohta lausa “kaevikutes istumise” kujundit, millega näitlikustas, kui eraldatud üksteisest olid waterfalli protsessis arendus- ja deploy-protsessid. Praegusel agiilsel ajastul on vastutus teamis palju võrdsemalt jaotatud, toodet arendatakse meeskonnana lõppeesmärgi nimel, arendajate ja süsteemiadministraatorite vaheline koostöö on palju tihedam ning lausa omavahel läbi põimunud, kuivõrd pilveserverite ajastul on administreerimistöö riistvarast üha kaugenemas ning töövahendina on järjest vajalikum ka programmeerimisoskus. Testimise tähtsusest ja muuhulgas ka selle tähtsuse süstemaatiliselt alahindamisest rääkis kõige enam muidugi Kert Suvi, aga seda käsitlesid ka teised esinejad. Nt Taavi käsitles ka nn test-driven development lähenemist, kus arendusprotsessi alustataksegi testide kirjutamisega. Kert laiendas testimise ulatust veelgi, juba analüüsifaasis on võimalik n-ö testida ehk koostatud analüüsi kellelgi teisel üle vaadata lasta. Tiina pikendas it arenduse protsessi ahelat teises suunas, tuues sisse ka nt kasutajate koolitamise, reliisimise ja varase elu faasid. Jällegi väga olulised etapid, mida meeles pidada, kuivõrd reliis on ju sisuliselt alles toote sünd, mille järel see päris elu elama hakkab. Samas on ka arendusprotsessis vaja mõningaid rolle üksteisest piisavalt lahus hoida, nt Tanel tõi välja, et müügimehi ei tohiks kliendi soovidega otse arendajate juurde lasta, sest selline rätsepatöö rikub plaanitud tootearendusplaane, häirib arendajate keskendumisvõimet. Nii tööprotsesside kui ka planeerimisega haakus põnevalt ka viimane, andmekaeveteemaline loeng, mille pidasid Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov[7] (kellele küll Oliver oleks võinud natuke rohkem jutuaega anda). Nende vaatenurk ei olnud enam otseselt ja ainult it arenduse siseprotsessidega seotud, vaid näitas andmeanalüüsi olulisust igasugu eluvaldkondades. Samas väidetakse, et ka UX disain on tänapäeval ju üha enam n-ö statistiline ehk et igasugu muudatuse mõju mõõdetakse hoolega (A/B testide jm vahenditega).

Elu ise

Asisele erialajutule andsid mõnusa lisamõõtme seigad esinejate elust. Elar, kes ühelt poolt jutlustas plaanide seadmise tähtsusest, andis samas mõista, kui olulist rolli tema kooli minemiste puhul mängis naine: bakalaureuseõppe puhul läks ta elukaaslasega kaasa, magistrisse oli aga aega astuda, sest teed olid selleks ajaks lahku läinud. Taneli Kosovo seiklused rullusid vaimusilma ees lahti nagu mõni Emir Kusturica film.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?
Õppejõuga
Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?
ÕIS's
Mis on tähtajad?
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Tasuta [8]
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[9]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).
Millised on tegevused?

Tutvuda VÕTA korraga, et mõista, mida ja kuidas saab VÕTAga arvestada. Taotlemiseks koostada vormikohane taotlus ÕISis.[10]

Millised on tähtajad?
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).[11]

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. [12] Lühidalt: ei!

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X=28 EAPd ja teise semestri lõpuks Y=25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Arvestatakse kumulatiivselt õppeaasta peale arvestusega, et semestris tuleb koguda 27 EAPd. 28 EAPd esimesel semestril ületab vajaliku miinimumi 27 EAPd, aga 25 EAPd teisel semestril annab õppeaasta peale kokku 53 EAP, seega 54 EAPst jääb puudu 1 EAP, mille eest esitatakse arve summas 50 EUR.[13]

Viited