User:Vuibo

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Vivian Uibo
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2012 Viited lisatud: 7. november 2012

Essee päevase õppekava loengutest

Tutvustavates loengutes rääkisid tarkvara administreerimisest ja arendamisest erinevate tasandite inimesed. Ühise joonena tooksin loengutest välja, et erialast ka kõige tehnilisemat või kindlapiirilisemat vaadet esindades, jõuti paratamatult punkti, kus toodi esile pehmeid väärtusi. Programmeerimisele vaadati rohkem kui loomingulisele, mitte tehnilisele tegevusele. Korduvalt rõhutati suhtlus-, meeskonnatöö oskust ja häid isikuomadusi. Loengud olid raskusastmelt loogilises järjestuses. Loengute lindistusi järjest või üle vaadates leidus nii vasturääkivusi kui seostuvaid ideid.

Helpdeski tööd tutvustasid Skype’i töötajad. Töö pakub mitmeid võimalusi: olla kursis uute tehnoloogiatega, olla kursis asutuse infosüsteemidega, suhelda inimestega, luua uusi kontakte. Helpdeski tööd nähti hea praktilise eeldusena süsteemi administraatoriks saamise karjääriredelil. Loengu ettekandjate arvates on helpdesk tulevikus naiste pärusmaa. [1] Janika Liivi poolt peetud loengus rõhutati samuti, et naistel on IT-maailmas tulevikku... programmeerijatena.

Liiv tõi välja, et programmeerimisel on vaja eelkõige loovust. Selleks, et luua IT-maailmas peab oma mõtteid struktureerima. Peab olema kindel eesmärk, mille saavutamine on jagatav väiksemateks etappideks. Programmeerimine peaks olema pigem oskus mõelda erinevaid eesmärgini viivaid teid, kui et kirjutada koodi mingis kindlas keeles [2]. Arvan, et just seda mõtleb loengu pidaja edastades sõnumit:„Programming, do you speak it?” (Zed Shaw) Küllap saab olema väga raske tõmmata piiri teiste koodist õppimise, jalgratta leiutamise ja efektiivsuse vahele.

Valmistatud programmid peavad olema intuitiivselt hoomatavad. Igale kasutajapoolsele tegevusele peab järgnema tagajärg. Loengus oli see väide esitatud mängude näitel. Olen kogenud, et selline nõue kehtib ka enamikele avalikele rakendustele: panga teenused, teenused erinevate taotluste esitamiseks jne. Luues programmi eeldusega, et see on mõeldud laiale kasutajaskonnale, tuleb arvestada, et katse-eksituse meetodil ei tuleks kasutajal eksituse poolel liigseid probleeme.

Rõhutati veel teisigi esmapilgul väheolulistena tunduvaid nähtusi. Õppida on oluliselt lihtsam kuuludes mõnesse kommuuni. Seejuures ei tohiks lasta end mõjutada stereotüüpsest mõtlemisest ja propagandast.

Andres Septer rääkis IT tööturust [3] jagades IT-s pakutavad võimalused kaheks või kolmeks lähtudes kas kasutatavast tarkvarast või inimestest, kes mingis sfääris valdavalt töötavad. Paljuski sõltub inimese omadustest, millisesse töölõiku ta tööle saab. IT-teenused jäävad alati tugiteenusteks. Ilma korraliku äripooleta müüvad tooted halvasti ja teades oma nõrku külgi võiks vähemalt sellel tasandil jääda tegevuse juurde, mis endal hästi välja tuleb.

Töötajana on valik olla: generalist – teada kõigest natuke – või spetsialist – teada ühest asjast põhjalikult. Ettevõtted võib töömeetodi poolest jagada horisontaalseteks, kus protsess tehakse töötaja poolt ära algusest lõpuni, või vertikaalseks, kus töötaja on lüli protsessi ahelas. Ennast tööjõuturul sisse töötanud inimesena soovitab lektor otsida väljakutseid erasektorist, mis on vähemate piirangutega, paremini tasustatud ja kiirema arenguga.

Esitatud liigitused võivad olla väga meelevaldsed ja liiga üldistavad, kuid enne kui taipad leiad, et mõne loengu puhul nähtust ühte või teise kassi kuuluvaks klassifitseerimas.

Väga tabavalt oli järgmiseks loengupidajaks kutsutud Martin Paljak, kelle loeng oli kõike muud kui rangepiiriline [4]. Praktikas on kõik muutuv, võimalusi on palju ning seatud piirangute puhul tuleks küsida, kui mõistlik on neid järgida. Ainus, mille eest vastutama peab, on enda hea maine. Ei tohi unustada, et suhtluse osapoolteks on eelkõige inimesed. Internetis leitav ei ole vaid 0 ja 1 jada, vaid on kellegi jaoks oluline või mõjutab kellegi elu. Samalihtsalt tekivad ka eelarvamused. Loengus kirjeldatud vabaduse nautimiseks peaks, minu hinnangul olema valdkonnas kas väga kogenud või lihtsalt geniaalne.

Freelancer’i elule vastupidiselt tutvustas Ignite OÜ eraettevõttes toimivat IT arendust [5]. Laias plaanis peab firma pakkuma palju enamat, kui seda on IT-lahendused. Ka selles loengus rõhutati meeskonnatöö olulisust. Üks inimene teab alati vähem, kui suur grupp. Selleks, et vähese töötajate arvuga erafirma toimiks peab iga inimene vastutama oma töö lõigu eest ning kandma ka kollektiivset vastust – töötatakse ühise eesmärgi nimel. Mis puudutab töö keskkonda ja -kultuuri, siis selles osas saab tööandja palju ära teha.

Mõtlema panev oli agiilse tarkvara arenduse tutvustus. Tõepoolest säästab bürokraatiasse vähem panustades aega ja võib saavutada, ka mitu korda algusest peale tehes, lõpuks parema tulemuse. Avalikus sektoris piiravad lepingud paljuski agiilse tarkvara arendamise võimalust. Toimib nii tsükliline arendamine, kui arenduse osas läbirääkimine, kuid eksimist, mis on parema lahenduse leidmisele kohati paratamatu, lubatakse vähem. Kristjan Karmo [6] rõhutas, et ka agiilset tarkvara arendus omab kindlaid etappe ja ülesehitust. Selle vastu eksimine ei anna enam seda effekti, mis arenduse eesmärgiks oli.

Lisaks räägiti programmide testimisvajadusest, erinevatest testimise tasemetest, viisidest ja testimisega seotud müütidest. Olgugi et üldfunktsionaalsuse testimine on automatiseeritav, ei vähene testimise vajalikkus. Uuriva testimisega püütakse katta neid juhtumeid, mida programmeerijad pole suutnud ette näha. Testimine on tihti alahinnatud, sest enamasti ei arvutata välja palju testimisel leitud viga maksma oleks läinud. IT-s töötamine on tihti tänamatu amet. Nagu testija töö tulemusena saadakse lõpuks vastus, et kõik on korras nii ei märgata süsteemi administraatori töö vajalikkust enne kui midagi on põhjalikult rivist väljas.

Viimane loeng tutvustas süsteemi administraatori töö mitmekülgsust. [7] On mõistetav, et Põhja-Eesti regionaalhaiglale on IT tugiteenuseks. Kasutatavad programmid on sisse ostetud ehk IT arendusega tegeletakse seal väga väikses mastaabis. Maastiku kaardistamise ja välitööga seotud eluvaldkondade puhul on tööjaamade mobiilseks muutmise vajadus selgemini mõistetav. Seetõttu ehk sama idee rakendamine meditsiinis on võib olla tõesti innovaatiline. Siinkohal tuleb meeles pidada, et suurettevõttes on väikesete muudatuste sisse viimine vaevaline, kuid võib viia väga suure kokkuhoiuni. Ka Siim Vene ise tunnistas, et innovaatilisus toimub väikeettevõtetes ning ostetakse suurettevõtete poolt pigem kokku.

Eriala tutvustavate loengutena olid teemad väga hästi valitud. Loengud keskendusid tööturu võimaluste kirjeldamisele. Tulevikus keskendub mobiili rakendustele tõenäoliselt eraldi loeng. Samuti võib huvi pakkuda ka loeng Eesti riigi kasutada olevatest andmebaasidest, neile kehtivatest nõuetest ja nende arendamises ette tulevatest tõrgetest.

Õpingukorralduse küsimused

Õppekorralduse eeskiri

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Kui tegu ei ole mitteilmumise, vaid ikka ainult läbikukkumisega on võimalik eksamit veel 2 korda korduvsooritada 2 semestri jooksul, arvestatuna aine õpetamissemestrist, õppejõu poolt määratud aegadel ja korras (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Korduseksamitele tuleb registreeruda õppeosakonnas, mõningatel juhtudel on see võimalik ka ÕIS-s. Korduseksam on REV kohal tasuline – 14,2€ (IT Kolledži koduleht)ja riigieelarvelisel kohal tasuta (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Tasu peab olema makstud eksami toimumise päeva üle-eelmiseks õhtuks (Õppekorralduse eeskiri p 5.6.2.14). Kui eksami tulemuseks on saadud hinnang "Mitteilmunud", tuleb esitada tõend mitte ilmumise põhjenduseks 7 tööpäeva jooksul või võrdsustatakse tulemus eksamisessiooni lõpu päeval negatiivse hindega (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.4)

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb:

1. Registreeruda ainetele ehk esitada deklaratsioon semestris õpitavate ainete kohta (Õppekorralduse eeskiri p 3.1.1).

2. Esitada soovi korral VÕTA taotlus – 10 tööpäeva enne punase joone päeva (VÕTA kord p II 1).

3. Tuleb vaadata üle, kas leidub aineid, milles on vaja teha korduvarvestus. Saab sooritada kuni ülejärgmise punase joone päevani(Õppekorralduse eeskiri p 5.4.4).

4. Esitada akadeemilist liikumist taotlevad dokumendid: immatrikuleerimine, õppekava või -vormi vahetamine. 1 päev enne punase joone päeva (Õppekorralduse eeskiri p 6.1.4.4, p 7.1).

Eksamit on võimalik ainet uuesti deklareerimata korduv sooritada 2 korda. Akadeemilisele õiendile läheb kirja kõrgeim saadud hinne (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.11).

Viited

1. Helpdesk Peeter Uustal, Peeter Raielo

2. Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast Janika Liiv

3. IT tööturg Andres Septer

4. Karma Martin Paljak

5. Teretulemast Ignite'i maailma Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev

6. Testimine ja tarkvarakvaliteet Kristjan Karmo

7. Administreerimine Siim Vene