User:Vvalgi

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine järelarvestus

Autor: Villem Valgi

rühm: 13

Esitamise kuupäev: 15. detsember 2015

Essee

Nähes esimest korda ÕISi tunniplaanis sellist ainet nagu õpingukorraldus ja erialatutvustus, arvasin algul, et tegu on ühekordse loenguga, mis annab värskelt sisseastunutele põhjaliku ülevaate, kuidas IT kolledžis õppimine käib. Suur oli üllatus, kui avastasin, et aine raames toimub lausa mitu loengut ja lõpuks tuleb teha ka arvestustöö. Mind pani kohe mõtlema, kui keeruline see õppimine siin kolledžis siis on, et nii palju loenguid selle selgeks tegemise peale kulub, ning väga kentsakas tundus mõte, et kõige selle peale peab veel tegema mingisuguse arvestuse. Siiski tuli välja, et suurem rõhk on pandud aine teisele poolele ehk erialatutvustusele, mille raames erinevad IT valdkonna inimesed käivad loengutes külas ja räägivad rohkem, mis hakkab toimuma ja mis võimalused avanevad tutdengitele pärast kooli lõpetamist. Lisaks muutus arvamus arvestustööst, mis siiski tundub endiselt veidi imelik, kuid midagi ju tuleb aine läbimiseks teha ja samas annab see lihtsa võimaluse teenida vajalikke ainepunkte.

Põhimõtteliselt aine esimesest poolest ehk õpingukorraldusest räägitigi ainult esimeses loengus [1], mis minu arust andis pooleteise tunni jooksul piisavalt põhjaliku ülevaate, kuidas siin koolis õpitakse, mida tuleks teha, et õpingud positiivselt lõpetada ja kuidas lahendada erinevaid probleeme. Minu jaoks oli ka oluline teada, mis muutused õpingukorralduses on toimunud pärast kõrgharidusreformi, sest mina tulin IT kolledžisse teisest ülikoolist, kus ma õppisin veel vana korra järgi, mis tasuta kohal õppides on märksa meeldivam kui uus, kuid tõenäoliselt praegune korraldus motiveerib rohkem pingutama. Lisaks oli minu jaoks meeldiv üllatus, et võrdlemisi väikse õppeasutuse kohta on päris palju õppetöö väliseid tegevusi. Muidugi on iga tudengi jaoks oluline raha ja loengus räägiti väga põhjalikult kuid arusaadavalt erinevatest stipendiumitest ja toetustest, mille kohta kooli veebilehel oli infot veidi keeruline leida.

Teises loengus oli teemaks IT projektide juhtimine, millest oli kutsutud rääkima Tiina Seeman. Minu arust oli väga tore, et just keegi temasugune sellest teemast jutustas, sest tal on kogemusi projektijuhtimises nii mitmesajapealises suurfirmas kui ka mõneliikmelises meeskonnas. Eriti huvitas mind see viimane, kuna tänapäeval on moes just väikesed startupid ja idufirmad. Ütleks, et loeng oli piisavalt ülevaatlik ja informatiivne neile, kes eelistavad töötamist suurfirmas kellegi alluvuses. Samas neile, kel soov oma asja ajada, tuleks teemasse rohkem süveneda, kuna väikeses tiimis ei pruugi projektijuhi roll nii kindel olla ning igaüks peaks olema võimeline meeskonda edasi viima.

IT kolledži vilistlane Elar Lang jagas kolmandas loengus oma kogemusi eriala omandamisel ja õppimisel. Algul tundus ta uhkustavat, kui hästi tal kõik omal ajal koolis läks, kuid tegelikult tahtis ta tõenäoliselt sellega tudengeid motiveerida. Ta rääkis, kuidas kõige paremini koolis hästi õppida ja kuidas oma aega planeerida, ega hirmutanud väljakukkumisega, nagu õppejõud tihti kipuvad tegema. Lang tõi välja häid küsimusi, mille peale õppima asudes mõelda, ettepanekuid, kuidas ka kõige igavamad ja mõttetuna tunduvad ained enda jaoks põnevaks teha ja hästi sooritada.

Neljandas loengus rääkis Taavi Tuisk süsteemihalduri tööst, mis peaks eriti huvitama IT süsteemide arenduse õppekaval õppijaid. Lisaks oli see info vajalik ka teiste erialade tudengitele, kuna tulevikus tuleks tõenäoliselt koostööd teha ja osata nendega arvestada. Võib-olla tekkis mõnel teise eriala tudengil pärast seda loengut hoopis just selellel suunal õppima hakata. Minu arust oli loeng muidugi veidi monotoonne ja liiga palju oli spetsiifilist juttu ja algajale IT tudengile võõraid mõisteid.

Viiendasse loengusse oli kutsutud Kert Suvi. Alguses märkis ta muidugi kohe ära, et IT kolledžis algavad tunnid liiga vara, millega mina kohe kindlasti nõustun. Siiski suutsin selleks päevaks imekombel varakult kooli roomata. Loengu peateema oli aga tarkvara testimine ja kvaliteet. Minu arust oli tegu väga olulise teemaga, sest programmid muutuvad aina keerulisemaks ja seda suurem on ka võimalus erivate tarkvaravigade tekkeks. Ehk otsustab pärast seda loengut rohkem õpilasi tulevikus tarkvara testijateks hakata või mõtleb vähemalt rohkem tarkvara kvaliteedi tähtsusele, tänu millele testija amet prestiižsemaks muutub. Kassipildid olid ka toredad.

Kuuendas loengus õpetas end isehakanud tarkvara guruks nimetav Targo Tennisberg Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda. Mulle meeldis, et ta käsitles teemat nii firma vaatepunktist kui ka üksikisiku nurga alt. Ta tõi hoiatavaid näiteid, kuidas ei tohiks kindlasti käituda ning jagas mõningaid huvitavaid nippe. Mõni tarkusetera sobiks vabalt ka teiste erialade inimestel kõrva taha panna, kui nad soovivad tööturul ja ärimaailmas ellu jääda ja edu saavutada.

Seitsmendas loengus rääkis Tanel Unt veidi sellest, kuidas ta IT-ga tegelema hakkas ning põhiliselt oma väikeettevõtte pidamisest ja selle muredest ja rõõmudest. Kuna tal on kogemusi ka suurettevõttes töötamisega, siis tõi ta häid paralleele ja erinevusi kahe tööviisi vahel. Eks varasemad loengupidajad on samuti juba erinevusi välja toonud, kuid samas on alati huvitav ka kellegi teise vaatenurgast asju näha. Unt jutustas ka väga huvitavatest elujuhtumitest, mis muutsid ta loengu eriti huvitavaks.

Kaheksandas ehk viimases loengus rääkisid Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak andmete kogumisest ja analüüsimisest. Andmepüügiga tegelemine on tänapäeval eriti kuum teema. Nutiseadmed tungivad inimeste privaatellu ja saavad teada igasugust infot kõigi kohta alates isiklikest andmetest kuni käitumisharjumusteni. Seda kõike kasutatakse, et leida erinevaid kitsamaid reklaamgruppe või pakkuda klientidele kvaliteetsemat ja paremini optimeeritud teenust. Minu arust on inimeste andmetega äritsemine aina kasvavav ärivaldkond ja peaks rahaahnematele väga huvi pakkuma.

Erialatutvustuse aine osutus väga huvitavaks, kuigi ma algul midagi erilist ei oodanud. Kuna ma ei ole hommikuinimene ja mõnikord oli väga raske varahommikusse tundi jõuda, siis on tore, et IT kolledž pakub loengute järelvaatamise teenust. Loengud on olid väga huvitavad, veidi kattus ainega sissejuhatus informaatikasse, samas oli vorm vabam ja meelelahutuslikum. Eriti huvitavadki inimeste edulood ja kuidas neil IT alal läinud on, mis kindlasti motiveerib eriala edasi õppima ja ennast sel alal arendama.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus: Eksamit saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [2] Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja registreerida ÕIS-i kaudu Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. REV/OF kohal õppivatele tudengitele maksab registreerimine 20 eurot, RE kohal õppivatele tudengitele on see tasuta. [3]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus: Varasema töökogemuse õppeainete arvestamisel oleks vaja esitada ÕISis vormikohane taotlus. Sinna juurde tuleb lisada veel töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument. Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

b. tehtud tööde näidised;
c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.

Töökogemuse arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:

a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;
b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;
c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;
d. on kajastatud kogemusest õpitut;
e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;
f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.

Taotlus tuleb esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. [4] VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, samas need täidavad õppekoormust. [5]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Koodi number Ainepunkte
0 19
1 20
2 21
3 22
4 23
5 24
6 25
7 26
8 27
9 28

X = 20

Y = 25

Aasta lõpus tuleks sellisel juhul tasuda 9 EAP eest, mis teeb kokku 450 eurot. [6]

Järelarvestuse lisaülesanne

Razor 1911

Razor 1911 (RZR) on “warez” ja demogrupp, mis asutati Norras 1985. Aastal. Tegemist on ühe vanima tarkvara kräkkiva grupiga, mis tegutseb aktiivselt tänapäevani. Grupi moodustasid oktoobris 1985 kolm noort norrakat, varjunimedega Doctor No, Insane TTM ja Sector9. Algul kandis see nime Razor 2992, kuid peagi muudeti nime, kuna 1911 tundus paremini kõlavat. Lisaks oli see kuuetesitkümnendarvu süsteemis 777, mis oli jumalik vastand arvule 666, mida armastasid paljud “ajudeta lapsed“ [7] oma demode ja muu sellise nimetamisel kasutada. Esimestel aastatel tegeleti põhiliselt Commodore 64 mängude kräkkimise ja demode loomisega. Mänge levitati Floppy diskidena, kuni 1995. aastani, mil oldi sunnitud lõplikult üle minmea CD-ROMile, kuna Floppy diske hakkas nappima. Hiljem hakati mängudemosid tegema PC jaoks ja tänapäeval kasutatakse levitamiseks üldiselt ISO formaati. Razor 1911 oli omal ajal üks esimesi tarkvara piraatlusega tegelevaid rühmitusi. Omal ajal pandi palju rõhku mängude kvaliteedi parandamisele: uutele ideedele, graafikale jne. Razor 1911 pole tänapäevaks kuskile kadunud, vaid püsib siiamaani olulise piraatmängude levitajana. Näiteks on grupp lasknud välja erinevaid mänge nagu Crysis ja GTA IV juba enne nende ametlikku ilmusmistähtaega. [8] Nende ametlikult kodulehelt leiab palju hetke kõige populaarsemaid mänge[9] ning lisaks on võimalik alla laadida kunagi ammu tehtud demosid. [10] Tõenäoliselt on paljud piraatmängude mängijad Razor 1911 "kliendid" olnud.

Viited