User:Vvallik

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Vaiko Vällik

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

Essee

Õppeaines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on põhirõhk pandud IT valdkonna erinevaid erialasi esindavate isikutega kohtumine. Läbi selle loodetakse anda tulevasele IT inimesele selgem maailmapilt sellest, kuidas asjad toimuvad selles kiiresti arenevas maailmas.Kuna huvi valdkonna vastu oli suur, ootasin huviga kohtumist selles valdkonnas töötavate inimestega. Kuigi aine oli väga sisutihe, sai see esinejate poolt kenasti kokku võetud. Kuigi oli ka vähem huvitavamaid loenguid, ei kadunud selles aines tähelepanu peaaegu kunagi. Järgnevas essees analüüsin igat loengut eraldi.

Aasta esimeses loengus[1] räägiti, nagu oligi oodata, õppekorraldusest ja üleüldiselt, kuidas asjad IT Kolledžis käivad. Räägiti näiteks stipendiumitest, tagasiside andmisest ning üliõpilasesindusest. Samuti anti põgusalt Eesti riigi haridussüsteemist ülevaade, mis oli minu jaoks positiivne, sest ma polnud ise väga uurinud varasemalt kõrgharidust puudutavaid küsimusi ja andis mulle kindlustunde, et pole seal midagi väga keerulist. Arvan, et tegemist oli vägagi olulise loenguga, mis samuti sobis suurepäraselt aasta esimeseks loenguks. Esinejad suutsid anda üsna lühikese aja jooksul edasi kriitiselt tähtsat infot kõigile arusaadaval viisil. Kuigi loengus midagi väga huvitavat ei räägitud, suutis tähtis info mind kuulama panna.

Teine loeng[2] oli õppejõu sõnul selle õppeaine esimene loeng, kus räägitakse õppeainest, kuidas see aine korralduse poolelt toimib ning mida meie, tudengid, tegema peame, et see aine edukalt lõpetada. Loengus endas rääkiti nii eetikakoodeksist, motivatsioonist kui ka anti nõuandeid, kuidas olla edukam õppur. Lisaks sellele tutvustati erinevaid klubisi ITK-s, nagu robootikaklubi ja LUG. Minu jaoks oli see, et eetikakoodeksit peab loengus eraldi välja tooma natukene kurb, sest võiks arvata et täiskasvanud inimesed nagu meie kooli õppurid on, juba talitavadki selle järgi ja ei otsi ebaausaid otseteesi kooli lõpetamiseks. Väga huvitavaks osutus õppejõu jutt robootikaklubist, mille juht ta ka ise on. Loengu muutis palju huvitavamaks õppejõu hea huumorimeel. Loengu lõpus rääkis meile Lapikutest Karli Oruste. Räägitud jutt tekitas piisavalt huvi, et liitusin ka ise Lapikutega.

Kolmanda loengu[3] pealkirjaks oli „Roobotikast ja häkkimisest“. Loengu alguses, nagu võib ka arvata, räägiti süviti EIK roobotikaklubist. Räägiti miks ta põnev on, kuidas ta toimib ning millised imestamapanevad saavutused on roobotikaklubil. Roobotikaklubi tekitas minus väga suurt huvi, kuna olin väga väiksena ka, kuigi vähesel määral, tegelenud robootikaga. Tundus, nagu oleks tõesti selle klubi liikmed väga huvitatud asjast ning väga pühendunud sellele. Seda näitavad ka nende saavutused Robotexil. Samuti oli näha ka EIK ja EKA koostööl valminud tootedisaini näiteid. See oli väga positiivne, kuna tihti räägitakse kunstiinimeste ja praktilisemate ainete inimeste vahel olevast lõhest. Tooted olid väga innovatiivsed ja huvitavad. Lisaks sellele räägiti loengus üldsuse valest arusaamast häkkimisest. Tuli välja, et häkkimine võib olla midagi väga positiivset. Lisaks soovitati igalühel endale leida sobiv „häkkeritegevus“. Minu jaoks oli see vägagi innustav, sest oli näha kuidas läbi hobi leidmise ja sellega tegelemisega on võimalik midagi suurt ära teha.

Neljandas loengus[4] esines meile Janika Liiv asutusest Toggl. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Ta tõi loengus välja minu arust väga olulise punkti, et programmeerimist võib võrdsustada loovkirjutamisega. Seda saab väita sellepärast, et arvuti ainult natukene aitab kaasa su programmi kirjutamisele, aga peamise töö teed sa ise ära, nagu kirjanik. Teine oluline punkt, millest ta jutustas oli see stereotüüp, et ainukesed inimesed, kes IT-s midagi ära teevad, on mehed. Paljudele, kes sellest vallast kauged on, võibki tunduda see nii, nagu ka mulle tundus aastaid tagasi. Samas, nagu on näha, siis see stereotüüp absoluutselt ei vasta tõele, nagu on näha elavast näitest, esinejast Jaanika Liivast. Minu arust oli väga positiivne see, kuidas esineja tegeleb üliaktiivselt naiste integreerimisega programmeerimisemaailma. Minu arust oli loengupidaja alguses natuke kohmakas, aga elas sisse väga hästi ning edasi läks loeng juba sujuvalt.

Viiendas loengus[5] rääkis meile Carolyn Fischer, kes töötab Skypes süsteemi administraatorina. Minule jäi kõige rohkem meelde sellest loengust see, et kui sul on tugev huvi millegi vastu, siis suudad sa selles läbi lüüa, kui näed vaeva. See on kindlasti motiveeriv, sest nagu öeldakse, et raske ja tubli töö annab kokkuvõttes parema tulemuse kui loomulik talent. Esinejast endast jäi mulle mulje kui väga tublist töömesilasest. See kuidas ta rääkis oma tööst ja mis ta seal ära on pidanud tegema jätsid temast väga tööka ja sihikindla mulje. Minu arvates ei olnud seda loengut kahjuks väga hea kuulata, kuna esineja ei olnud väga enesekindel ja ettekanne oma olemuselt oli raskesti jälgitav ning kohati igav.

Kuuendas loengus[6] vestles meiega järjekordne ITK vilistlane, Kristjan Karmo. Ta rääkis, et on oma elu jooksul mitmel erineval töökohal töötanud, arendajast projektijuhini ja sysadminist testijani. Loengus oli põhirõhk testimisel. Loeng oli minu jaoks väga huvitav, kuna enda teadmine testimiselt oli vägagi pealiskaudne. Loengupidajal jutt jooksis ja mõnus oli kuulata. Huvitav olid näited süsteemivigadest ja kui palju nad maksma olid läinud tänu sellele, et polnud neid süsteeme piisavalt testitud. Oli kindlasti näha, et loengupidaja oli väga tugev ja kogenud oma teemas, ta oli oma teemast vesteldes nagu kala vees. Samuti tuli loengust välja, et testija peab olema ülimalt paksu nahaga ning väga hea suhtleja, kuna ollakse n-ö mitme tule vahel.

Seitsmendas loengus[7] rääkis IT tööturust meile Andres Septer. Tegemist oli minu jaoks väga ülesäratava loenguga. Loengupidaja omas väga radikaalseid vaatepunkte ja otsese ütlemisega. Seda loengut võtsin ma kui külma dušši, kuna tundus et tegemist oli karmi reaalsuse jagamisega. Alguses muutis see mind natukene pessimistlikuks, nagu ta ka ise ütles oma loengu kohta alguses, kuigi pärast jõudsin järeldusele, et tööturul jäävad ainult tugevamad ellu, tuleb osata „ennast müüa“ ja tuleb omada erinevaid oskusi, et tööturul läbi lüüa. Terve tema jutt oli karm tõde, nii nagu asjad on. Ei mingit ilustamist ega ümber nurga asjadest rääkimist. Samuti kinnitas ta ka seda, et suhtlusringkond on väga oluline tööle saamiseks, kuna kõigepealt otsivad tööandjad endale töötajaid suhtlusringkonnast.

Kaheksandas loengus[8] oli teemaks suhtmine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus ning esinejaks Elar Lang. Tegemist oli nende 8 loengu seast minu lemmikuga. Lemmik on ta sellepärast, sest kuna ta on töökohalt ka koolitaja, oli ta jutt väga ladus ning hea kuulata. Lisaks sellele oli tema loetud jutt väga motiveeriv, kuna alatoon oli see, et elu pole kerge, aga kui näed vaeva ja teed tööd, küll siis tuleb ka armastus. Ehk siis – ei pea olema mingit aluspõhja kui tuled mingit eriala õppima, vaid peab olema tahe ning sa saad kõigega hakkama. See loeng pani mind tõsiselt mõtlema selle üle, miks ma oma varasemas elus nii vähe aega olen panustanud õppimisele. Veebirakenduste osa loengust nii mõjuv minu jaoks ei olnud, aga paroolide muutmise peale pani küll mõtlema. Arvan, et see loeng mõjutas mind nendest 8st enim.

Võib öelda, et selles aines oli nii igavamat sorti loenguid kui ka huvitavamaid. Kõige parem neist minu arust oli viimane, mis reaalselt muutis mu mõttemaailma ning võib öelda, et sundis mind ennast muutma, et suudaksin rohkem aega suunata õppetööga tegelemisele. Paljudel loengutes võis läbi näha alatooni, et kui näed vaeva, siis oled ka edukas, ükskõik mida sa ka ei teeks. Kokkuvõttes oli aine väga hästi korraldatud, loengud andsid palju mõtteainet, häid nõuandeid kui ka šokiteraapiat.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Kui kukkusin eksamil läbi, siis korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul.[9] Järeleksam tuleb kokkuleppida õppejõuga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppeõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [10]

Järeleksamile registreerimine toimub ÕISis.[11] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[12]

Kui olen RF õppekohal, siis on järeleksamile registreerimine tasuta.[13] Kui olen OF õppekohal siis tasu suurus on 20€.[14]


Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

Vastus

Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile . [15]

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. [16]

Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid: a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument; b. tehtud tööde näidised; c. kolmandate osapoolte tagasiside jms. [17]

Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs: a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega; b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid; c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi; d. on kajastatud kogemusest õpitut; e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis; f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas. [18]

Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja: a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile; b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid; c. motivatsioonikirja; d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.

[19]

Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. [20]


Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus

Õppeaasta jooksul tuleb vähemalt koguda 54 EAP-d. See tähendab, et aasta lõpuks on puudu 7 EAP-d. Esitatav arve on 350€[21]

Viited