User:Vviirsal

From ICO wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Villu Viirsalu
Rühm 12
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013

Essee

Esimeses loengus räägiti kuidas asjad EIKis ja eesti haridussüsteemis üldiselt töötavad. See andis hea ülevaate ning tegi asjad selgeks ka neile kes ei ole sellega eelnevalt tutvust teinud. Asjad mida peaks iga õppiv tudeng teadma. Inga Vau tutvustas kuidas töötab kõrgharidus reform, õppekavad, VÕTA ja kõik muu millega võib õppimise ajal kokku puutuda. Rääkis lahti kõik mis võiks tulla küsimuseks.

Ülikoolis käimisel on motivatsioonil tähtis roll. Kui sa õpid midagi ainult selle pärast, et sa said sinna sisse, siis võib see see motivatsiooni nulli tõmmata, ning puudub põhjus miks seda edasi õppida. Lihtsalt asjadest läbi sundida ei ole ka mõtet. Räägiti ka akadeemilisest petturlusest. Kui sa spikerdad, siis sa saad küll tööst läbi, kuid sa ei ole ise midagi õppinud, mis tähendab seda, et see diplom mis sa saad on samuti väiksema väärtusega. Kuna diplom ei esinda ainult sind vaid ka kooli, siis see tõmbab ka kõikide teiste diplomite väärtuse alla. Samuti rääkis Margus viitamisest ja selle tähtsusest näiteks lõputöös, ilma selleta võib tööd pidada plagiaadiks.

Innovatiivsus on midagi mis tuleb kindlasti ükskõik mis elu valdkonnas kasuks. Võime mõelda loovalt ning luua midagi uut. Kuigi mõte mis jäi loengust meelde oli just see, et innovatsioon on uue idee kasutusse võtmine, iseasi uute ideede välja mõtlemine, teine on nende mõtete reaalne rakendamine. "Think different". Samas ei saa alati kohe rakendada kõike mis välja mõeldakse. Peab olema tark ning ajastama toote turule tulemisega, sest valel ajal tulles võib kõik läbi kukkuda. Isegi kui pakutav toode on midagi ennenägematut, ei ole inimesed veel valmis seda vastu võtma. Lõpus mainis ta ka suurfirmade suurt konkurentsi ja selle takistavat mõju innovatiivsusele, kuna nad pidevalt patendeerivad oma tooteid ja kaebavad konkurente kohtusse.

/.../with every 'new invention', there will always be some people who see only its potential to do good, while others see new opportunities to commit crime or make money. We can expect exactly the same reactions to whatever new inventions appear in the twenty first century./.../
Küberkuritegevus on midagi millest ei saa üle ega ümber. Alati on neid kes soovivad endale kergemat teed ning loovad selle endale teiste arvelt. Kuigi kõigi nende pättide vastu on loodud tohutult turvameetmeid, leiavad nad ikka tihti mingi viisi kuidas sellest mööda pääseda ning tihtipeale kasutava nad ära selleks inimeste endi lihtsameelsust ning vähest informeeritust. Tarmo tõi näiteks kuidas töötab üks krediitkaardi pettus ning selle struktuuri. Isegi kui isik, kes soovib midagi inimestelt välja petta seda ise teha ei oska, siis saab ta alati palgata endale inimese, kes näitab talle ära kuidas seda teha.

Viiendas loengus oli külas EIK'i värske vilistlane Andres Käver, kes rääkis IT'st eestis ja oma elufilosoofiast. Samuti rääkis ta ka oma ajast EIK'is ning kuidas võib meie tulevik välja näha ka peale kooli. Tema sõnul ei ole mõtet olla arendaja kui sa saad kõik aine hinded alla hinde 5. Eriti ei ole mõtet olla kui ei suudeta Hakki ainest läbi pääseda. Üks tähtis punkt mis ta tõi oli tudengisündroom. Kummalisel kombel sattus ka mul just sellele nädalale hunnik asju kõik üksteise otsa kokku, sest ma ei ole viitsinud tegeleda. See andis omad vitsad kätte, ning parem on asjadega õigeaegselt tegelema hakata. Edu tuleb vaid õppimisega.

Skypest tuli rääkima Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov rääkima Network Operation Centerist, mis see on ja kuidas see töötab. Nad on seirerühmas mis jälgib süsteeme nii Eestis kui ka Ameerikas, selleks, et toetada skype töötajaid, nn sisemine tugi. Samuti rääkisid nad kuidas üks süsteemi seire töötab, tuues näiteks enda Skype süsteeme ning selleks kasutatavat Nagiot. Loeng ise oli kõige lühiajalisem, võibolla oleks olnud asju millest nad oleksid võibolla isegi saanud rohkem rääkida, kuna pool aega oli kasutamata.

Seitsmendas loengus oli rääkimas Ats Albre ja Helen Piirsalu. Nad tutvustasid mis on Nortal ja kuidas see töötab. Tutvustasid kuidas töötab üks IT suurettevõte ning kliendi ja firma vahelist suhtlust – milline on ühe projekti siseelu. Ka IT maailmas on väga oluline inimestevaheline suhtlus. Projektides, selleks, et klient saaks maksimaalse kvaliteediga toote ning arendaja ei teeks tühja tööd, kuna on valesti aru saadud. Suhtlemisel peavad kõik inimesed suhtlema, eriti see kes suhtleb kliendiga ning ka see, kes kirjutab koodi ennast. Teemaks oli ka suvekool, mis pakub tudengile head praktikat ning firmale endale ka uusi potensiaalseid töötajaid.

Kaheksas loeng oli veidi omapärasem eelnevatest. Kui eelnevad rääkisid rohkem erialasest maailmast, siis viimane keskendus rohkem sulle endale ja kuidas vaadata maailma. Ta pani mõtlema selle üle mis on see mida me ootame elult, kus me näeme ennast näiteks 10 aasta pärast. Tutvustas ka 10 10 10 süsteemi, läbi mille saame võtta vastu otsuseid – mis juhtub 10 minuti pärast, 10 kuud, või siis mis on 10 aasta pärast. Seda kasutades on võibolla kergem keskenduda tähtsale, kui sulle meeldib see mida sa näed, siis võta otsus vastu. Ka õnn tuli teemaks. Tähtis on see, et sa teed elus seda mis sulle meeldib. Ei ole mõtet vaevata ennast millegagi mis sulle ei meeldi. Kui sa ärkad hommikuti juba pikemat aega mõttega, et sa ei taha tööle minna, siis on järelikult aeg muuta oma töökohta.

Loengud olid huvitavad ning informeerivad. Eriti tähtis on mulle, ma leian, ülikoolis käimisel motivatsioon. Tihtipeale võib tunduda, et midagi on väga kuiva ja mõtetut, siis tuleb see kõik ikka ühel hetkel tulevikus kasuks. Steve Jobs õppis ülikoolis kalligraafiat, sest see meeldis talle, kuigi see ei andnud talle mingit otsest väärtust erialal, siis tuli see ikka tagasi kui ta ehitas oma Apple arvutit, olles üks esimesi kes kasutas arvuti tekstitöötluses rohkem kui ühte kirjaliiki. Kõikidest loengutest oli midagi mida kõrva taha panna.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. [1]
Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [2]
Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Registeerimine toimub ÕISi kaudu. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]
Mis on tähtajad? Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [4]
Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestus tasuta. [5]
Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [6]

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).Millised on tegevused? Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. [7]
Millised on tähtajad? Hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva. [8]
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse. [9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=27
Y=26
õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€/EAP, 27 EAP on minimaalne summa, alla selle tuleb maksta ainevõlga. [10]
EAP võlg = (27 – 27) + (27 – 26) = 0 + 1 = 1

Trahv = 1 * 50€ = 50€

Vastus: Ainevõlga tuleb tasuda 1 EAP eest summas 50€

Viited

[1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv
[2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv
[3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr
[4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv
[5] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/
[6] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/
[7] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/
[8] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/
[9] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/
[10] http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/