User:Ysharma

From EIK wiki

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Yogesh Sharma
Esitamise kuupäev: 9. november 2012

Essee

Kui nägin õppekavas ainet Õpingukorraldus ja erialatutvustus mahuga 2 EAP, ei saanud ma aru, milleks see vajalik on – kas peame õppekorralduse eeskirja pähe õppima? Kui tegemist oleks valikainega, ei oleks ma arvatavasti aine sisusse süvenenud ning oleks valinud midagi muud põnevama nimega. Hea, et siiski nii ei läinud.

Esimese loengu teemaks oli õppekorraldus ja sisekord. Loeng oli esmakursuslaste jaoks vajalik ning informatiivne.

Teist loengut esitasid kaks Peetrit Skype'st – üks ettevõtte sisesest helpdeskist, teine väljapoole suunatud helpdeskist ehk klienditoest. Üks veidi jutukam, kui teine, aga mõlemat oli huvitav kuulata. Kui varem ma helpdeskist eriti midagi ei teadnud ning arvasin, et töö seisneb arvutit mitte tundva inimese aitamises telefoni teel, siis mingil määral võis mul isegi õigus olla. Aga see on ainult väike osa üldpildist ja töö võib päris huvitav olla. See on hea koht IT kogemuse omandamiseks, näeb tavakasutajate mõttemaailma ja käitumist. Suures ettevõttes on see hea võimalus edasi arenemiseks. Sain hea soovituse portfoliot pidada ja ise võimalikult palju koodi kirjutada. Hea uudis oli, et junior-arendajaks saamisel ei ole alati kolmeaastane töökogemus vajalik. Minu jaoks oli see üks huvitavamaid ja informatiivsemaid loenguid. Meeldis, et ei piirdutud ainult helpdeskiga ja sai ka muud infot Skype kohta. Meeldis ka see, et suure osa loengust moodustas küsimuste voor ja esitatud küsimused-vastused olid asjalikud.

Järgneva ettekande esitaja Janika töötab programmeerijana. Meeldis mõte, et programmeerimine on loovkirjutamine, aga edasine filmindusega põimitud jutt jäi minu jaoks segaseks. Hea oli küll saada infot versioonihalduse kohta, aga vajadust selleks mul veel ei ole. Loengu alguses rääkis Janika, et kooli tulles teadis ta IT-st vähe ja teiste jutt tundus arusaamatu ning tehniline. Ettekannet vaadates tekkis mul sama tunne – aga nüüd räägib keeruliselt Janika ise. Suutis tekitada huvi Ruby keele ja kogukonna vastu. Järgnev osa stereotüüpidest oleks võinud minu arvates olemata olla, Janika enda jutt tundus stereotüüpne. Ma usun, et lisaks minule ei arva paljud teisedki, et naine IT maailmas oleks midagi eriskummalist. Aga täiesti võimalik, et naisterahvastele oli see jutt huvitav ning vajalik.

Andres rääkis IT tööjõuturust. Ta on töötanud nii riigiettevõttes kui ka erasektoris ja jäi mulje, et omab asjast head ülevaadet. Häiris liigne oma arvamuse peale surumine ning teiste valikute halvustamine. Minu arvates keskendus ta liigselt rahalisele poolele. Samas mainis ta ka ise vahepeal, et teeb jõhkraid üldistusi ning võib-olla oli see kõik taotluslik. Kui jätta emotsioonid kõrvale, oli see üks informatiivsematest loengutest ning sai palju kasulikke näpunäiteid.

Martin rääkis karmast ja vabakutselise tööst. Ta on pikalt töötanud freelancerina ning ise ennast harinud, kõrgharidust pole omandanud. Nagu ka eelmises loengus, tuli juttu spetsialiseerimisest. Ma olen täiesti nõus sellega, et tegeleda tuleks sellega, mis endale huvi pakub ja küll siis ka rahalist tasu hakkab tulema. Siiski jään arvamusele, et freelancer olla on riskantne ja tegelikult mainis seda ka Martin ise. Selline eluviis sobib minu arvates pigem „vabadele hingedele“, mitte neile, kellel on vaja tasuda igakuiseid rahalisi kohustusi ja ka teiste eest vastutada. Aga alati on ka võimalus kombineerida, võib töötada kuskil ettevõttes ja teha samal ajal ka vabakutselise tööd. Karma pool oli samuti huvitav – teha sellist tööd, mis oleks endale meeldiv ja millest oleks ka mingit kasu. Näiteks kasiinotarkvaraga ta ei tegeleks.

Järgmisel loengul oli kohal neli liiget Ignite meeskonnast. Kohe esialgu tekkis mulje, et algab 1,5 tundi kestev oma ettevõtte promomine ja minu arvates see nende eesmärk oligi. Kuid seda oleks võinud ka vähem peale suruvalt teha. Näiteks Skype Peetrid rääkisid huvitavalt üsna paljudest valdkondadest ja lõppkokkuvõttes tekkis väga hea mulje Skype'st. Mängud olid üsna ajamahukad ning salvestuselt vaadates kaotasid suure osa oma mõttest. Päris pikalt arutleti agiilse arvutiarenduse protsessi üle ning peamiselt toodi välja selle eeliseid. Sain üsna palju uut teada, aga oleksin tahtnud võrdluseks näha ka teisi meetodeid ning nende plusse-miinuseid. Räägiti ka väikse meeskonna eelistest muudatuste tegemisel. Kui näiteks välja töötatud lahendus ei tööta või ollakse valel teel, on suure meeskonnaga võrreldes üsna lihtne suunda muuta või üldse otsast alustada. Ma usun, et antud loeng oli kohal olles palju huvitavam kui seda tagantjärgi vaadates. Esitlus oli siiski ka hiljem vaadatav. Sai ettekujutuse, kuidas töötatakse ühes konkreetses ettevõttes ja meeskonnatöö tähtsusest.

Kristjan rääkis testimisest ja tarkvarakvaliteedist. Sarnaselt helpdeski loengule, räägiti ka siin müütidest, näiteks tarkvara testimine on igav. Seda arvavad paljud, kes testimisest eriti midagi ei tea – mina nende hulgas. See arvamus muutub tihti, kui hakkad testijana tööle ja minul muutus see juba Kristjanit kuulates. Juttu tuli ka testijaks olemise miinustest ja plussidest. Mujal maailmas läheb tarkvara testimisele oluline osa eelarvest, aga Eestis on see liigne luksus ja sellele ei pöörata nii suurt tähelepanu. Ma arvan, et edaspidi hakkab ka meie riigis testimise tähtsus suurenema ja praegu on huvilistel selle erialaga alustamiseks sobiv aeg.

Siim PERH'ist rääkis entusiastlikult, väga hea esinemisoskus. Positiivne on, et suure tõenäosusega teda ennast huvitab väga, et IT süsteemid teeks kasutajate elu lihtsamaks. Üllatas see, kui palju on haiglas tehnoloogiliselt viimasel ajal saavutatud. IT poole pöördutakse ka probleemidega, mida saab palju paremini lahendada omavahel suheldes.

Kokkuvõttes jäin ainega rahule ja midagi ette heita ei ole, eriala tutvustas see väga hästi. Peaaegu kõik loengud rõhutasid sotsiaalsete oskuste ja enesearendamise vajalikkust. Meeldis, et esinejad ja teemavalikud olid vaheldusrikkad ja sai näha erinevaid vaatenurki ning laia pildi IT valdkondadest, tööturust ja igapäevaelust.


Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Eksami uuesti sooritamiseks pean registreerima end kordussooritusele. Kordussooritust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Arvestuse tegemine tuleb kokku leppida ainet õpetava õppejõuga. Kordusarvestuse tegemiseks tuleb end registreerida õppeosakonnas. Tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kui õppida REV õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 14,2 € EITSA kontole. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult, kui oled õigeaegselt kordussooritusele registreerinud. Registreeruda on võimalik kuni 2 tööpäeva enne vastava soorituse toimumist. Allikas itcollege.ee KKK rubriik

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Vastus

Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Avaldusele tuleb lisada nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva. Allikas itcollege.ee Vastuvõtueeskiri