User talk:Arand

From EIK wiki

Essee

Innovatsiooni olemus ja juhtimine Arvasin tõsimeeli, et innovatsioon on ainult uus leiutatud uudistoode millesarnast pole ennem olnud ja kasutatud. Veel neljapäeva hommikul oli mul täiesti vale arusaam innovatsioonist ja innovaatilisusest. Auditooriumi maha istudes arvasin veel, et mul on nii palju kaasa rääkida ja tean sellest nii mõndagi. Peale kahtekümmet minutit Linnar Viik arutlust termini “Innovatsioon ja selle olemus“ kuulamist olin juba oma seisukoht radikaalselt muutnud. Miks tekkib innovatsioon? Sest meil on vajadus ja me kasutame selle täideviimiseks teadust ning see edasiviiv jõud ongi innovaatilisus. Innovatsioon on niivõrd laiahaardeline mõiste, et haarab enda alla mutrite keeramise kui ka inimestega manipuleerimise. Innovatsioon sõltub põhiliselt neljast asjast. Uus toode – toode mida on parandatud ja täiustatud nii, et on tekkinud hoopis uus arusaam ja lähenemine antud toote funktsioonile. Protsess – mille käigus on jõutud tulemuseni radikaalselt teise vaatenurga alt. Positsioneerimine – vajaduste kohendamine ja kohandamine vastavatele sihtkruppidele muutes toodet nii, et selle funktsioonid katavad täielikult antud sihtgruppi vajadusi ja ootusi. Väärtustamine-inimeste silmade avamine ja neile toota või teenuse serveerimine nii nagu nemad seda ootavad. Innovatsiooni võib rangelt määratleda kahte gruppi – inkrementaalne innovatsoon ehk lühidalt täielikult täiustatud toode või teenus ning radikaalne innovatsioon ehk täielikult muudetud toode või teenus. Ideest teostuseni Alguses kadus igasugune isu ettevõtjaks hakata ja oma ideesid realiseerida, kuuldes kui palju Mart Mangus on oma ideesid realiseerinud ja kui palju neist on vettvedama läinud. Lisaks sellele tõi ta meid kõiki kenast maa peale tuues fakti, et 70-80% infotehnoloogilistest arendustest on läbikukkumisele määratud. Samas, ei ole see üldse halb näitaja võrreldes sellega kui suured on kulud väiksematel arendus projektidel mis kunagi ilmavalgust ei näe. Kui jällegi oled selle õnneliku 20% hulgas kes on suutnud enamus nüansse läbi näha ja neid eirata, oled ka konkurentsi võimeline. Lisaks saime palju huvitavat teada maksude kohta ja praktilise Ideest peaaegu teostuseni projekti läbi mõelda seda SWAT analüüsi näol. Robootikast IT Kolledžis Esimese asjana tulevad meelde RoboCode ja Trum and Cat. RoboCode on siiani üks parimaid mänge mida näinud olen kuna seal saab mängida nii, et ise midagi tegema ei pea. MMORPG-de austajana meeldib selliseid mänge mängida kuid samas on parem kui mängimiseks on kirjutatud macro või koodijupp mis teeb seda kõike sinu eest nii on mugavam mängida ja aega kulub palju vähem. Leiutamine on üldse üks tänuväärt tegemine eriti kui pead leiutama lahenduse tehnoloogilisi piire katsetades. Trum and Cat on üks tänuväärt vidin vaegkuulmisega inimestele. See toob meelteavarustest välja lause või mõttetera mida loengus kuulsin „Kui tekib vajadus – Hakatakse liigutama“, Kel janu sel jalad öelnud vanarahvas. Kõik millel on vajadus on lahendus, piisavalt head tehnikakasutus oskust ja saame janu kustuda nii, et jalgu kasutama ei peagi. Serverikeskuste võrguarhitektuur Üks ilus jutt Net Groupist, peaaegu suutsid ümber veenda, et minna administreerimise suunale mitte jätkata arendus suunda. Võrguarhitektuurid ja serverisüsteemid on viimase paari aastaga tublisti arenenud, murde punktiks SSD kettad ja „Pilv“ süsteemid. Midagi uut ja innovaatilist pole sellel teadusharul veel ette näidata. Kuid mida lihtsamaks läheb süsteem lõppkasutajale seda keerulisem on süsteemi ülesehitus ja kooslus. Uus suund paistab olevad virtuaalsed server süsteemid, võimatu on kindlaks teha mitu füüsilist serverit jookseb selles antud süsteemis, kui mõne hiireklikiga tehakse 40 virtuaalset serverit juurde on peaaegu võimatu serverite crack-imine või siis mahavõtmine. Siit jällegi kivi arendajate kapsaaeda miks ei ole tarkvara mis teeks administraatorite elu lihtsaks ja võrguarhitektuuri veel funktsionaalsemaks? Kas sellist IT-d me tahtsimegi Küsime endalt: „Miks me õpime IT-d?“ ja vastuse saime endas vähemalt mingil määral loengus. Loengust on mul meeles ettevõtlusega kaks tähtsat punkti. Infotehnoloogia ettevõtmised kukuvad läbi 80 protsendil ja tuleb luua ettevõte mille põhieesmärk ei teenid kasumit ja tugineda vajadustel vaid põhieesmärgiks on aidata ja hõlbustada inimeste igapäevaelu ning tugineb võimalusel valida. Töö arvuti-ikalduse tõrjerühmas It-mees peab olema kõik, juht-psüholoog-müügiguru. Saime teada meist ümbritsevatest ohtudest, mida aeg edasi seda suurem osa infovahetusest toimub võrgus/internetis. Internet on maailmaavarus kus kõik on kätte saadav ja sellega ka viirused mis võivad jõuda ka sinuni väga hõlpsasti. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi. Ülevaatlikult meie kvartalist ja Tallinna Tehnika Ülikooli kompleksist. Suurim Tehnikaalane raamatukogu, parimad sportimisvõimalused ja mis kõige põhilisem kõige parem haridus tase. Toodi piltlikult välja kui suur vahe on magistriõpingutel oleva üliõpilase ja kutsekooli lõpetanud õpilase vahel. Meie ülikoolid olid suhteliselt kõrgelt hinnatud koolid erinevates pingeridades. Erinevates võistlustes olime jälle esirinnas. Kokkuvõtte Pean tõdema, et kõik loengud ei olnud nii sisukad kui mõned. Firmades töötavad omaala toppspetsialistid, oskavad tuua elusaid näiteid enda vigade või õnnestumiste põhjal, et meie neist õpiksime ja sarnaseid vigu ei teeks. Põhiliselt rõhutakse ikka innovaatilisusele öeldes, et seal peitub edasiviiv jõud. Tehnoloogia arengut kiidetakse ja paljudes eluvaldkondades on läbivalt tehtud suuri edusamme kuid mitte kõigis valdkondades. Mõnede loengute teemad oli liiga teoreetilised ja pealiskaudsed. Enamus neist jällegi olid põhjendatult sisukad ja teadmist mida neilt tarkadelt inimestelt ammutada oli piisavalt. Kogemustega inimesed on ka tööturul väärtuslikumad kui need kelle on ainult teoreetiliste teadmistega.

/*Õpingukorralduse küsimused*/

Küsimus B – Kukkusin arvestusel läbi mida kuidas käitun?

1- Õigus kordusarvestusele kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. 2- Õppurin on õigus ühele põhisooritusele ja 2 järelsooritusele 3- Arvestusele saad registreerida õppeosakonnas või maili teel kaks tööpäeva enne arvestuse kuupäeva 4- Õppurid REV kohal peavad tasuma summa kaks tööpäeva enne arvestuse kuupäeva

Küsimus 3 – Kuidas kasutada VÕTA programmi

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B – Kukkusin arvestusel läbi mida kuidas käitun? 1- Õigus kordusarvestusele kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. 2- Õppurin on õigus ühele põhisooritusele ja 2 järelsooritusele 3- Arvestusele saad registreerida õppeosakonnas või maili teel kaks tööpäeva enne arvestuse kuupäeva 4- Õppurid REV kohal peavad tasuma summa kaks tööpäeva enne arvestuse kuupäeva Küsimus 3 – Kuidas kasutada VÕTA programmi