User talk:Kristmet
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kris-Sten Ristmets
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013
Essee
Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli tutvustada esmakursuslastele mida oodata koolist, mida oodata endast, kuidas koolis hakkama saada ja tutvustada meile seda eluolu, millega me seda IT-rada pidi liikudes kokku hakkame puutuma. Loengute formaat oli väga huvitav ja madala intensiivsusega, mis toimis iga nädal värskendavana nagu kopsutäis värsket õhku. Lühikese aja jooksul omandasime põgusa, kuid laia ülevaate üldisest IT-maailmast, mis minuarvates on ülimalt vajalik inimesele, kes on otsustanud selles valdkonnas ennast teostada. Inimesed, kes meile loenguid pidasid oli väga erinevad ja see andis omakorda täiendava pilgu selle maailma mitmekülgsusele.
Esimeses loengus tutvustati meile üldiselt rakendusliku kõrghariduse omandamise reegleid, eripärasid ja kuidas see kõik erineb sellest, kuidas gümnaasiumis õpiti. Mis on EAP ja mis sellega peale hakata, oli mulle juba tuttav, sest sarnane aine oli ka TTÜ-s, kus ma õppisin tehnilist füüsikat enne, kui sõjaväkke värbati. Küll aga omandasin ma palju uut infot IT Kolledži eripärade kohta ning kuidas erineb rakenduslik kõrgharidus bakalauruseõppest. Tutvustati ka erinevaid võimalusi mida IT Kolledž pakub. Kõlama jäi ka veel põhimõte, et siin koolis läbisaamine ei ole üksikvõistlus, vaid pigem panustab meie edusse rohkem üksteise aitamine ja gruppides õppimine, sest see õpetab mõlemaid pooli ning hoiab üldist moraali ja motivatsiooni.
Teine loeng, pealkirjaga „Õppimine ja motivatsioon“, selgitas täpsemalt, kuidas õppimisele läheneda nii, et see oleks efektiivne ja huvitav. Õppejõud tutvustas meile mindmap-i mõistet ja kuidas see aitab asju süstematiseerida. Toodi ka näiteid, kuidas see on ka tihedalt seotud õpitava andmebaaside valdkonnaga. Õppejõud kihutas meid uurima ja juurde õppima IT-valdkonnast kõike, millele ligi pääseme, sest valdkond on lai ja ja vägagi muutlik – ellu jääb see, kes suudab paremini kohanduda. Vägagi meeldejäävaks olid praktilised ülesanded, mida loengus lahendati. Loodi meile selgem kuvand, kui palju tegelikud ülesanded erinevad teoreetilistest ülesannetest. Näiteks toodi sumorobot, mille kiirus tuli välja arvutada teadmata algandmeid. Ülesanne, mis on ülimalt lihtne, osutus üllatavalt aeganõudvaks kuid samas õpetlikuks.
Kolmas loeng kandis pealkirja „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli väga informatiivne, kuid samas lihtsasti jälgitav tänu välja toodud analoogiatele ja näidetele. Mul tekkis hoopis teine arusaam, mis asi üldse see innovatsioon on ning ma olen veendunud, et sama kehtib ka mu kaasvõitlejate puhul. Ka julgustati meid proovima uusi asju, innoveerima, ja eksima ning vigadest õppima, mis on ka väga õige, sest kui piire ei kombi, siis ei tea kus piir on. Ja kui kord on piir üles leitud, ei ole enam kukkumine nii valus.
Neljanda loengu pealkiri oli “IT-profid küberpättide vastu“, mille ma nimetaks ümber „Vastutegevus küberkuritegijatele“, sest see kõlab võib-olla natukenegi formaalsemalt. See loeng oli minu jaoks ilmselt kõige huvitavam kuid samas ka kõige segasem. Mitte sellepärast, et õppejõud oleks kuidagi ebapädev, vastupidi, kuid pigem sellepärast, et teema oli keeruline ja sisaldas tohutult eksootilisi lühendeid ja võõrsõnu. See loeng muutis mu arusaama arvutite turvalisusest oluliselt. Pärast seda loengut hindasin ma täielikult ümber oma arvuti turvalisuse, ja võtsin kasutusele uued meetmed korra tagamiseks.
Viies loeng kandis küll pealkirja „Elufilosoofia ja IT Eestis „ kuid rääkis hoopis põhjalikult sellest, kes on Andres Käver, ja miks me peaksime tahtma olla tema. Üles tähendatud märkmetest on näha, mitu korda ma vihastusin selle loengu ajal. Küll aga toimis see loeng hoiatusena selle eest, milliseid tööandjaid või kliente me võime tulevikus kohata. Kui veel peenema sõelaga seda infot filtreerida, siis sai ka paar kasulikku infojuppi sellest etendusest. Nimelt oli põhjendus, miks me ei peaks ennast odavalt maha müüma üpris veenev ja maksude optimiseerimine mängib suurt rolli rahaga targalt ümber käimisel kasulik.
Kuuendas loengus astusid lavale kaks spetsialisti „Skype-st“, kes tutvustasid meile mõistet „monitoorima“ ja kuidas see erineb näiteks Microsoftis ja Skypes. Teema oli üpris keeruline ja jäi kohati segaseks kuid tundus suhteliselt põnev. Küll aga reklaamiti seda monitoorimistööd väga põnevana ja muutlikuna kuid siiski jäi tahest tahtmata väike kahtlus. Seevastu seletati ära selle töö vajalikkus ja vastutus päris hästi. Nad üritasid ka põgusalt seda Nagios-e ja oma töö tööpõhimõtet meile selgeks teha, aga seegi jäi natuke arusaamatuks nii mõnelegi.
Seitsmes loeng kandis pealkirja „Kuidas saada superstaariks?“ kuid sedagi nimetaks ma pigem „Kuidas läbi lüüa IT-spetsialistina“ või midagi taolist. Loeng jättis vägagi positiivse mulje suuresti tänu Hr. Albre oskusele oma publikuga suhelda. Kõige rohkem andis see loeng innustust õppida ja õppida hästi, sest karjäärivõimalus meie maastikul on väga head. Kõige olulisemaks infoks pean ma just seda, milline võiks meie esimene töö olla ja kuidas me peaks ennast pidevalt täiendama ja igal võimalusel kuskil praktikas osalema. Ka tekitas suurt huvi nende poolt reklaamitud suveülikool.
Kaheksas ja viimane loeng „Life is an attitude“ ei olnud küll nii väga IT teemaline ega ka õppekorraldusliku maitsega kuid kindlasti üks meeldejäävamaid ja mõtlemapanevaid. Loeng mõjus väga värskendavalt ja ausaltöeldes oli sellist tüüpi loeng natuke ootamatu. Loengu pidaja andis nii mõnegi nipi kuidas elada ja endaga rahul olla. Üldiselt jättis loeng väga hea mulje ja selliseid loenguid võiks veel aastate jooksul mõni olla. Kuna ma ei ole selline unistaja tüüpi inimene, polnud ma eriti mõelnud nendel teemadel, millest juttu oli küll aga mõistsin selle vajadust.
Selline loenguteseeria nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ oli minujaoks väga positiivne kogemus ja kui ma saaks midagi soovitada korraldajatele, siis ma soovitaks, et ärge muutke midagi. Selline valem lihtsast ja vabast formaadist ja esinejate mitmekülgsus tegi sellest loengust mingi sellise verstaposti, mida ma iga nädal ootasin huviga ja iga kord suutis ta mind kuidagi üllatada. Kuna ma pole varem IT alast tööd teinud ja pole nende teemadega väga kokku puutunud, olid need loengud minu jaoks väga informatiivsed ja huvitavad ja tänu sellele on mul kahju, et see aine läbi sai. Suur tänu korraldajatele ja esinejatele.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
Vastus
Korduseksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks (Õppekorralduse eeskiri 5.3.6)
Järeleksamile tuleb ennast ÕIS-is registreerida vähemalt 2 tööpäeva enne korduseksami toimumist. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1)
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. (Õppekorralduse eeskiri 5.3.6)
Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on on järeleksami sooritamine tasuta. (Õppekorralduse eeskiri )
Tasulisel õppekohal (OF) tuleb eeskirja punkt 5.2.7 kohaselt õppeteenuste tasumäära hinnakirja punkt 5 alusel tasuda 20€. (Õppekorralduse eeskiri 5.2.7) (Õppeteenused 5)
Küsimus 3
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Vastus
Esmakursuslasel on võimalik saada akadeemilisele puhkusele järgmistel juhtudel:
1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1)
2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2)
3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3)
Mis tegevused tuleb selleks teha?
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.2)
Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?
1) Tervislikel põhjustel- kuni kaks aastat (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.1)
2) Eesti kaitseväkke teenima asumisel- kuni üks aasta. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.2)
3) Lapse hooldamiseks- kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.3)
4) Muudel põhjustel- kuni üks aasta. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4)
Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.4)
Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?
Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
1) Keskmise, raske või sügava puudega isikuga. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.1)
2) Alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.2)
3) Akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.3)
Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni. (Õppekorralduse eeskiri 6.1.6)
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 22 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
2013/2014 õppeaastal on õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.
Peale esimest semestrit jääb miinimumist puudu 5 EAP-d ja teisel 4 EAP-d. Kokku tuleb tasuda 9 EAP eest 450 €.
Koolil ei ole õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist õppekava täies mahus mittetäitmise korral järgmistelt üliõpilastelt: (Õppekorralduse eeskiri 1.4.11)
1) keskmise, raske või sügava puudega isik. (Õppekorralduse eeskiri 1.4.10.1)
2) alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja. (Õppekorralduse eeskiri 1.4.10.2)
