User talk:Nvain

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Norman Väin
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012

Essee

Leian, et selline variant, et inimesed, kes töötavad sellistel aladel, kuhu IT Kolledži lõpetanu jõuda võib, rääkima tulevad on väga hea. Kõige parem on siis, kui nad räägivad omadest kogemustest ja lisavad sinna hulka põnevaid lugusid. Nagu loenguteski, pigem on huvitavam kuulata sellist juttu kuhu tuuakse näiteid elust enesest, kui seda, et keegi loeb kuskilt monotoonselt juttu maha. Loengute jooksul panin ka seda tähele, et paljud tõstsid teemaks oma hetke tööandja ja kippusid rääkima antud töökoha eesmärkidest ja põhimõtetest, mis on hea, sest see annab ettekujutuse millises keskkonnas meil tööd teha tuleb, samas mõnikord tundus see olevat ka negatiivses mõttes, nagu Siim Vene ütles, kui ta oli vaadanud eelmise aasta ettekandeid, ehk liialt kaldus ettevõtte reklaamile. Kui meenutada loenguid, kus räägiti töökohtade olemusest, siis võib järeldada, et IT pere hoiab kokku, on üksteise vastu sõbralikud ja töökohad tunduvad stressivabad, ehk inimesed mõistavad teineteist. Võib-olla siit ka väike soovituslik osa, et teha kohe eraldi loeng või loengud teemal „Töökohad. Peeter Uustali ja Peeter Raielo „Helpdesk“ ettekande ajal rääkisid nad üsna palju Skype’ist, et ma pigem oleks tahtnud rohkem teada nende töö olemusest, endistest kogemustest, kuidas nad tööturul end maksma panid. Vaatamata sellele oli loengut hea ja huvitav kuulata, sest nad ise suhtusid asjasse nii vabalt ja olid rõõmsameelsed, ning avatud. Parimaks loengu teemaks pean Andres Septeri „IT tööturg“. Tema tundus tõesti selline IT spetsialist, kohati kibestunud teiste peale aga samas ta teab mida ta räägib, sest ta on päris kaua süsteemis sees olnud. Tema loengu puhul sain suurema ettekujutuse mida võib mind ees oodata kooli lõpetades. Suureks plussiks oli tal konkreetsus, ta ei ilustanud kõike ja ei andnud nii-öelda võlts ootusi, ta rääkis kuidas asjad on ja kuhu peaks oma eesmärgid suunama, kui soov on teenida raha. Andres Septeri boonuseks loengu huvitavamaks tegemisel oli tema töökäik, sest ta teadis rääkida nii erasektorist, kui ka riigisektorist. Sama saab ka öelda Siim Vene kohta, kes rääkis IT alaselt ja tehnoloogia poole pealt haiglates. Tema loeng lõi avarama pildi, kuhu kõikjale võib suunduda saadud haridusega, et tulevik ei ole seatud ainult IT alaste firmadega. Kui rääkida kriitilise poole pealt, siis jäi meelde Martin Paljaku „Karma“ ettekanne. Mulle tundus, et ta polnud oma teemat päris läbi mõelnud ja loengu ajal kohati ta jäi nagu ühe teema üle liialt arutama ja jutt hakkas ringi käima, samas võis asi olla ka selles, et ta natuke oli natuke närvis suurema grupi ees rääkimisel. Inimene ise tundus igati tore ja asjalik aga teostus ei tulnud kõige paremini välja. Leian, et kui ta oleks rohkem peatunud sellel teemal, kuidas ta elu kulges freelancerina ja programmeerijana olemisest, oleks ma kuulanud suurema huviga. Liialt kaugeks jäi tema vaated programmeerimisele ja selle töö olemusele. Paljudes loengutes tuli kasvõi hetkekski teemaks nii-öelda IT-mehe stereotüüp, ehk patsimees, kuid üldjuhul lükati see „müüt“ pigem ümber, olles minevikuteema. Kusjuures mitmed mu sõbrad on naljatades mult küsinud palju patsimehi loengus käib, kuid igakord on nad pidanud pettuma. Arvamuste ümberlükkamisega tegeles ka Kristjan Karmo, kes tutvustas testijate maailma. Olen isegi mõelnud testimise peale, kuid mul puudusid sellised arvamused, et see võib olla liialt igav või mõttetu, pigem puudus teadmine, mis see endast konkreetselt kujutab. Tähele panin ka seda, et kõik inimesed, kes rääkimas käisid tundusid sellised elurõõmsad ja särasilmsed. Andres Septer tõi oma loengus välja, et kõige parem on töötada kohas, kus on särasilmsed ja lennukate ideedega inimesed. Olen selle mõttega päri, tean üsna palju tuttavaid, kes on tunnistanud, et gümnaasiumi lõpuklassides käisid nad koolis kohati ainult sellepärast kohal, et sõpradega koos olla, või pigem, et kõik sõbrad on koolis, ega ma minemata saa jätta. Tööl käies muidugi seda võimalust ei ole, et mingi päev jätan lihtsalt minemata aga õhkkond tööl ja läbisaamine töökaaslastega määrab suure osa töötulemusest. Inimeste kohta, kes loenguid käisid andmas võib vabalt öelda, et nendega oleks ideaalne tööd teha. Samas ega saagi inimeste ette esinema kutsuda introverti, kes habemesse pobiseb. Loengutele mõeldes ma ei saaks väita, et mingit teemat oleks sarnaselt käsitletud või oleks olnud kokkulangevusi. Kõik inimesed rääkisid erinevalt ja tõid esile erinevaid aspekte. Ma arvan, et ei IT alaseid töid ei saagi võtta nii-öelda üheselt. Näiteks „Tere tulemast Ignite-i maailma“ loengus tõi Rene Katsev välja hea iva programmeerijate kohta, et nad on nagu kunstnikud, nad loovad asju ja ma arvan, et igal „kunstnikul“ on oma käekiri ja maailmapilt. Janika Liiv tahtis saada kirjanikuks aga hakkas hoopis programmeerijaks, loov tegevus sellegipoolest. Kui soovitada, kuidas loenguid huvitavamaks muuta, siis enda seisukohalt leian, et võib-olla võiks loengutes inimesed erinevatelt erialadelt rohkem tuua näiteid oma töö kohta, visuaalselt. Näiteks, programmeerija võiks näidata erinevaid programmeerimiskeeli või siis näidata mismoodi see töö reaalselt välja näeb, sama ka süsteemi administreerijate poole pealt. Teine võimalus oleks aegajalt näidata näiteks mingeid filme, IT alaseid muidugi. Ma arvan, et luues kuulajaskonnale silme ette pildi või näidata neile konkreetselt kuidas asi käib, jääb see paremini meelde. Kokkuvõttes on need loengud olnud põnevaimad ja kõige enam motiveerivamad, huvitavad inimesed, hea värske vaheldus mõnikord monotoonseteks muutuvate loengute vahel.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Arvestuse uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: Registreerima õppeosakonnas kordusarvestusele. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Kordusarvestus on tasuline, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppival üliõpilasel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja tasuda hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna arvestuse toimumise päevast, ehk 2 päeva enne kordusarvestust peab olema makse tehtud. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva on: 1. Õpingukava koostamine 2. Kui on soov minna akadeemilisele puhkusele, on see võimalik alates teisest õpinguaastast ja avaldus saab esitada semestri punase joone päevani. 3. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. 4. Lõpetamisel deklareerida aine „Diplomitöö“ hiljemalt semestri punase joone päevaks.

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduveksami puhul säilib esialgne hinne.