User talk:Sluhtoja

Õpingukorraldus ja erialatutvustus

Essee

Loeng 0:" Õppekorraldus ja sisekord." Esimene loeng oli standartne reeglite tutvustus väikeste noomimiste ja tähelepanekutega. Räägiti ka mis see ülikool õigupoolest on. Suurt rõhku pandi koormuste tutvustamisele ja mida on vaja, et mingil koormusel püsida. Kõige selgemaks tehti, et väga halb on kui ainepunkte on semestris vähem kui 27. Juttu oli ka eelmiste aastate tudengitest, mida nad olid valesti teinud ning mida nad alguses oleksid tahtnud muuta. Rääkimata ei jäetud ka õpingukorralduse ja erialatvustuse loengi kriteeriumid läbi saamiseks ja mida eriti silmas pidada.

Loeng 1:Juttu oli õppetööst, õppuri eetikakoodeksist, viitamisest, motivatsiooniks, anti ka nõuaandeid õppimiseks ja lõpuks ka robootikast. Õppejõud rääkis ilmselt pikalt meelde jäävast teemast. Kui mõni pingutab ja teine ei pinguta, siis see võib tulevikus probleemiks tulla. Tudeng, kes ei õppinud vaid sai kergelt läbi ning tulevikus tööl midagi väga halvasti teeb, siis see toob alla teiste diplomite väärtust.

Teisi peab aitama. Innustas meid gruppidena õppima ja töötama ning ülesandeid täitma. Varasematel aastatel on need inimesed, kes koos on töötanud, individuaalselt paremini hakkama saanud. Lisaks tõi ta sisse ühe kõige halvema surnud ringi, mis koolis võib juhtuda: 1. õppejõud näeb, et õpilastel on ükskõik. 2. Tudengid näevad, et õppejõul on ükskõik. 3. GOTO 1 (Loengu slaid number 12) . Õppimine tuleks siduda praktilise tegevusega. Nokitsemine ja tegemine tuleks ette võtta juba siis kui midagi ei oska. Õppejõud arendas teema intensiivõppenädalale, kus lahendatakse ülesandeid, mis ei ole matemaatiliselt(ja korrektselt) püstitatud. Peale mida ta andis ühe huvitava ülesande, kus pidi leidma kui kiiresti robot sõidab. Andmed olid antnud mootori karbi peal. Lisaks andis ta veel joonlaua ja roboti enda. Võib-olla meie jaoks kõige huvitavam teema: "Oled sa admin või arendaja?" Mõlemad peavad skriptimiskeeli oskama ja peavad omavahel väga tihedalt suhtlema, kuna teenindatakse ikkagi üht ja sama klienti. Loengust ei jäänud ka ära oma klubi reklaam, nimelt reklaamiti robootikaklubi. Eelkõige just propageerimaks praktilise töö tegemist, isegi siis kui sa midagi ei oska. Tegu oli minu jaoks huvitaima loenguga selles aines.

Loeng 2:Rääkis innovatsioonist ja mida see endast kujutab. Mis on INNOVATSIOON? See sai meile vähemalt selgeks. Tähtis ei ole enam idee, vaid idee elluviimine on see, mille eest makstakse. Loeng rääkis kuidas mingit ideed on mõttekas ellu viia, millised riskid sellega kaasnevad ning millega peab arvestama. KÕIK on oluline, me lihtsalt elame sellises maailmas, kus turul on nii palju tooteid ja valikuid on nii palju, et peab ootama kuni turg on valmis toote jaoks.

Loeng 3: ITprofid tehnopättide vastu. Loengu alguses kuhjati meid kohe üle lühenditega ja terminitega, mis algajale kohe mitte midagi ei ütle. Õnneks loengupidaja parandas selle vea, ning seletas enamiku neist lahti. Minu jaoks tuli üllatusena, et IT-alane kuritegevus on niivõrd organiseeritud. Mis kõige hullem, IT-s saab oma jälgi niivõrd hästi peita, et inimest või gruppi ei ole võimalik üles leidagi.

Loeng 4:Elufilosoofia ja IT Eestis. Räägib oma nägemusest, mida peaks arendaja oskama ja kuidas sinna poole püüelda. Mida õppida ja millele väga suurt rõhku panna. Kuna ta ise on väikeettevõtja siis ta rääkis ka sellest vaatevinklist, millest paljud on valesti aru saanud, et tegelikult ei ole juhi amet nii roosiline kui paljud arvavad. Samuti, mida tähele panna kui teha ise ettevõte või minna töövõtjana turule . Lisaks sellele innustati koos õppima ja teisi aitama, samamoodi nagu teises loengus. Üldiselt jäi läbi terve loengu häirima, esineja üleolek ning eneseimetlus.

Loeng 5:Skype NOC monitoring. Nagu pealkirjast võib aru saada, siis tegu oli Skype´st pärit loengupidajatega. Tegelikult suurt ei olegi midagi selle loengu kohta rääkida. Mulle tundus, et tegu oli tund aega tagasi kokku löödud esitlusega ja hoopis kellegi kolmanda poolt. Nende jutt oli segane ja kohati ei saanud nende mõttest aru. Kuigi nad ei olnud administreerijad, vaid vahelülid adminnide ja serverite vahel, siiski saime aimu, mida teeb admin. Mida aeg edasi, seda rohkem nad oma töösse sukeldusid ja veelgi segasemaks nende tekst läks.

Loeng 6: Kuidas saada superstaariks? Ei, tegu ei olnud välismaal kuulsust kogunud telesaate Eesti toodangu. Pigem kuidas saada väga heaks IT sektoris. Tegu oli Nortalist pärit inimestega. Enamuse ajast rääkis mees, kes oli ametilt projektijuht, tööülesanneteks on suhelda klientide ja arendajatega. Kuna ta on projektijuht, siis ta rääkis rohkem arendamisest kui administreerimiseks. Loengust oli palju huvitavat tõsielulisi näiteid ning mis probleemidega projektijuht kui ka arendajad igapäevaselt kokku puutuvad. Kuidas siis saada väga heaks IT sektoris? Pead väga palju õppima, ka tööl olles pead igapäevaselt juurde õppima, kogemused, huvi eriala vastu, pead olema aldis ennast täiendama, olla tiimimängija. Loengu lõpus räägiti suveülikoolist ning miks see niivõrd hea on, toodi kõrvale võrdluseks intensiivõppenädal. Eelkõige jäi kõlama loengust sõna: pratkika või harjutamine. Et saada väga heas milleski, pead harjutama ja vaeva nägema.

Loeng 7:„Life is an attidude“. Esimene lause slaididel... Ootasin filmidest tuntud Ameerikalikku aktiivsust kisa ja kära. Üigem tundus väljenduvat emotsiooni eks ma teen siis selle ära. Loengupidaja, kes oli küll väga energiline ja aktiivne naine seda kahjuks teha ei suutnud. Kui ma pärast loengut läksin ruumist välja kõlas üks küsimus mu peas: "Kas ma olen õnnelik?" Ta küll ei püstitanud loengu alguses teesi, mida ta tahab loenguga saavutada, kuid minu jaoks oli just see. Loengu käigus andis ta 2 rühmatööd või pigem tööd pinginaabriga. Esimesel korral pidime rääkima, kust me tuleme ning teise puhul kes ma olen ja kuhu ma soovin jõuda. Tema slaide ilustasid kiirelt leitud teemasse käivad pildid. Loeng üritas meile sisendada motivatsiooni, elutahet, eneseusku ja et me ikka püüdleksime kiiremini, kaugemale, kõrgemale.

Aine täitis oma eesmärki. Sain põgusa ülevaate sellest, mis IT maailmas toimub, mida otsida, mida vältida. Erinevad esinejad, kes meid iga nädal külastasid, olid oma ala spetsialistid. Läbi loengute kestis ühtne mõte: õppige koos! Just nimelt Õppige, parem on kui te seda koos teete. Lisaks jäi meelde, et midagi teha, ei pea seda kohe oskama. Tuleb teha ka siis, kui mitte midagi ei oska, sest nii õpibki kõige rohkem ja paremini.

Meile, alles ülikooli astunutele ja sellisele erialale valinutele, andis see aine päris hea aimduse, mida kujutab endast IT ja ka IT Eestis.

Küsimus A

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus

Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.[1]

Registreerimine toimub korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;[2]

Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.[3]

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[4] REV õppekohal õppijatele maksab korduseksam 20 eurot. [11]

Küsimus B

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

Vastus

Enne punase joone päeva tuleb:

1) Õppur on peab koostama ja kinnitama individuaalse õpingukava deklaratsiooni ÕIS keskkonnas.[5]

2) Akadeemilise puhkuse võtmiseks muudel põhjustel peab õppur esitama avalduse enne semestri punase joone päeva.[6]

3) Vabade õppekohtade olemasolul peab tudeng tegema akadeemilise liikumise ära enne punase joone päeva.[7]

4) Kui tudeng tahab arvestust korrata, on tal aega kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[8]

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

Vastus

Eksamil saadud positiivse hinde parandamist võib tudeng taotleda üht korduseksamit, seda kahe semestri jooksul. Kui järgnev korduseksam on tulemuslikult kõrgem hinne asendab eelneva eksami hinde. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.[9]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[10]

Hüvitada tuleks aasta lõpuks 6 EAP ulatuses. Esitatav arve oleks 300 €.