User talk:Vvillo

From ICO wiki


Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Veiko Villo

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2015

Essee

Avaloengus oli nii hirmutamist kui ka soovitusi koolis hakkamasaamiseks. Miskipärast jäi rohkem meelde just hirmutamise osa. Ehk seetõttu, et juttu tuli rahalistest trahvidest. Õppetrahv, 50 eurot ainepunkti eest, mis jääb alla nõutud ainepunktide taset. Sinna otsa eesootavate raskuste tutvustamine.

Positiivse poole pealt tutvustati mitmekülgseid enesetäiendusvõimalusi nii koolis kui ka kooliväliselt. Samuti jagati asjalikke soovitusi erialaainete valikul. Täielikult nõustun soovitusega õppetööd ja kooli eraldada või kui see pole võimalik, siis vähemalt töökoormust minimeerida. Asjalik soovitus oli ka tudengitel omavahelist koostööd teha ja õpperühmi moodustada. Kokkuvõttes tekitas avaloeng huvi eesootava vastu.

Teises loengus rääkis Tiina Seeman IT projektide juhtimisest. Kuulasin huviga, sest paar kuud tagasi kandideerisin IT projektijuhi ametikohale, vaatamata sellele, et ma omasin väheseid teadmisi taolise töö olemusest. Tänu loengule sain väärtuslikku infot, sest lisaks üldisele ülevaatele rääkis esineja ka isiklikest kogemustest, mis andsid ilustamata pildi IT projektijuhiks olemise negatiivsetest ja positiivsetest külgedest.

Esineja jagas ka väärtuslikke õpetussõnu. Näiteks soovitused erinevate probleemide lahendamiseks (kuidas leevendada meeskonnakaaslastevahelisi pingeid, kuidas eelarvejääki likvideerida, kuidas ajapuudusega toime tulla, kuidas jõuda mõlemaid osapooli rahuldava tulemuseni jms.).

Antud ettekande puhul oli põhiosas tegu IT projektijuhi ameti ülevaatega. Tähelepanelikum kuulaja suutis loengu põhjal kokku panna pildi IT projektijuhi ametikohast ning selle jaoks vajalikest isikuomadustest.

Kolmanda loengu külalisesinejaks oli Elar Lang (Clarified Security OÜ, veebirakenduste turvalisuse koolituste autor ja lektor, veebirakenduste turvalisuse testija ning küberkaitse õppustel rollis „pahalane”), kes rääkis teemal: „Õppimisest omast kogemusest.“

Eelmise esineja puhul oli põhirõhk IT projektijuhi ametipositsiooni tutvustamisel (projektijuhi vaatenurk). Antud esineja puhul aga IT eriala õppimisel (tudengi vaatenurk). Mõlemad esinejad kasutasid sõnumi edastamiseks isiklikke kogemusi ning vaatamata erinevale rõhuasetusele aitasid kursuse eesmärgi täitmisele tublisti kaasa.

Mulle meeldis IT valdkonnale lähenemine tudengi seisukohast (samastumistunne). Sarnaselt eelmisele esinejale toonitas ka Elar Lang teatud isikuomadusi, mis iseloomustavad head IT spetsialisti (pühendunud, kiire kohanemisvõimega, hea info selekteerimise ja analüüsimise oskusega, distsiplineeritud, õpihimuline, meeskonnamängija, panustaja...).

Üldiselt oli tegu tugeva motivatsioonipaketiga esmakursuslasele (sisendamine, et õige suhtumisega on õpiraskused ületatavad), mis sisaldas rohkelt ka väärtuslikku elutarkust õpingute ning tulevase tööeluga toimetulekuks.

Neljandas loengus esines Taavi Tuisk, kes rääkis süsteemiadministraatori tööst. Tuisk on põhjaliku kogemustepagasiga süsteemihaldur, kes on muuhulgas ka näiteks Sype´i servereid hallanud.

Esineja jutu teeb usutavaks ja huvitavaks isiklike kogemuste põhjal rääkimine. Nõnda oli ka Tuisu puhul. Kuulamishuvi lisas ka muidugi asjaolu, et õpin süsteemiadministraatoriks.

Esineja loetles süsteemiadministraatorile vajalikke omadusi (tugev stressitaluvus, leidlikkus, tervislik paranoia, programmeerimisoskus, ametieetika), millede olemasolu või puudumist sain kiirelt enda peal testida. Loomulikult on mitmeid vajakajäämisi, kuid oskan nüüd saadud info põhjal täpsemini arengusihti seada. Lisaks toonitas Tuisk dokumentatsiooni olemasolu vajalikkust, mis näis esmalt tüütu ja ajakuluka lisakohustusena, kuid mis järgnenud selgituste põhjal sai ka minu silmis oluliseks.

Minu kui IT süsteemide administreerimist õppiva tudengi jaoks oli tegu kasuliku ja vajaliku loenguga, mis aitas paremini mõista, mida ma olen õppima tulnud ja mis mind peale õpinguid tõenäoliselt ees ootab.

Viienda loengu teemaks oli testimine ja tarkvara kvaliteet, millest rääkis Kert Suvi (manuaaltestimise osakonna juht).

Sissejuhatuseks andis esineja ülevaate testimise levikust Eestis (kuni 15% projekti mahust testitakse) ning testimisega seotud miinustest (spetsialiste vähe, testija eriala puudub) ja plussidest. Lisaks muidugi testimise kui töö tutvustamine, koos kasulike nõuannetega. Loengust sain põgusa ülevaate erinevatest testimise aspektidest nagu näiteks testijuhtimine, tehniline testimine, testilugude kirjutamine, manuaalne testimine, automaattestimine jne. Sarnaselt eelmisele esinejale kirjeldas ka antud esineja head testijat iseloomustavaid omadusi (professionaalne skeptik, puudub pime usk, väga tugevalt masside mõtlemisest teistsugune mõtlemine, tugev analüütik ja out of the box mõtlemine ning ka kaval). Mulle meeldis ka konkreetne info testija palga kohta (neto palganumbrid) tänu millele oskab tudeng tulevikus palgaläbirääkimistel mõistlikku orientiiri seada.

Antud õppeaine üheks eesmärgiks on avardada maailmapilti IT rollist kaasaja- ja tulevikuühiskonnas ning anda selgemat ettekujutust tulevasest tööst. Kuues esineja (Targo Tennisberg) täitis seda eesmärki. Tennisbergi poolt loodud pilt IT maailmast polnud aga sugugi nii positiivne kui eelmiste esinejate puhul, pigem isegi lausa negatiivne. Ehk oli tegu reaalse pildiga üha keerukamaks muutuvast IT maailmast?

Mõned märkmed loengust: IT on kliendi rahulolu poolest üks madalamaid. Illusioon maailma lihtsusest. See, et asjad (tarkvara) on katki, on tavalisem, kui et asjad on korras. Ükski isik ega ettevõtte ei suuda hoomata tehnoloogiate kogukeerukust.

Negatiivsete toonide kõrval oli siiski ka IT positiivsete külgede väljatoomist (suur raha on tiražeerimises – tarkvara tasuta paljundamise efekt, taaskasutuse efekt). Sarnaselt eelmiste esinejatega loetles ka Tennisberg edu võtmeks vajalikke iseloomuomadusi ning teatud suhtumise olemasolu. Huvi pakkus ka esineja poolt väljapakutud tulevikuvisioon, milles juhtis tähelepanu sügavatele sotsiaalsetele muutustele, mida on võimatu tagasi pöörata.

Eelvimases loengus rääkis oma IT ettevõttest ja selle juhiks olemisest Tanel Unt (GPS asukohamääramisteenus Navirec). Sealhulgas kirjeldas ta ka startupi elutsüklit, kasutades värvikaid näiteid isiklikest kogemustest (esimene startup koos investoritega juba 17-aastasena).

Esineja märkis IT ettevõtjana edu saavutamiseks järgnevaid vajalikke tingimusi:

Esmalt tuleks koostada hea meeskond, sest hästitoimiv meeskond on edu võtmeks. Teiseks tuleks võimalusel vältida laenude võtmist. Eesmärkide poole tuleb visalt püüelda, kuid samas on ka oluline õigel ajal märgata vales suunas minekut ning korrektuure teha. Vaatamata tagasilöökidele peab olema usku endasse. Tuleb osata arvestada igakuise kõrge palgakuluga, seda isegi olukorras, kus ettevõtte rahavood võivad osutuda palgakulust madalamaks. Seega on oluline osata valida kõrge tootlikusega töötajad. Samuti on alustaval ettevõttel ohutum omada paari väikest klienti, kui ühte suurt (turvalisem, sest tagab stabiilsema rahavoo). Äripartneriks tuleks võtta reaalselt koostööst huvitatud osapooli, mitte vahendajaid.

Üldiselt oli tegu tugeva kogemustepagasiga IT inimesega, kelle ettekanne koosnes puhtalt isiklike kogemuste põhjal õpitu edasiandmisel.

Viimases loengus esinesid programmeerija taustaga Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Bogdanov kirjutas esimest korda koodi juba aastal 1974.

Loengus oli siiski otseselt IT-st arvatust palju vähem juttu (mida ma ei pea halvaks). Pigem oli siht seatud IT-ettevõtluse suunas nagu eelmise loengu esineja (Tanel Unt) puhul. Antud esinejate poolt oli aga vähem isiklike kogemuste edasiandmist ning rohkem soovituste jagamist. Näiteks soovitused enne uue toote turule toomist teha põhjalik analüüs, prognoos ja toote optimeerimine. Aga ka soovitused tulevase töökoha valiku osas, koos lohutusega, et niši asju, millega innustunult tegeledes hästi teenida, on tegelikult arvatust palju rohkem.

Üldiselt õpetas loeng elu veidi teise nurga alt vaatama, analüütilisem olema. Näiteks kauba asetus riiulitel ei ole juhuslik, vaid analüüsi tulemuste põhjal tehtud teadlik otsus tagamaks suuremat läbimüüki.

Õpingukorralduse küsimused:

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.[1]/

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. [2]/ Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.[3]/

Mis on tähtajad?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [4]/

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised.[5]/ Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[6]/

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[7]/

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks; Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [8]/

Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks; Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel. [9]/

Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. [10]/

Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?

Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. [11]/

Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

6.1.5. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:

keskmise, raske või sügava puudega isikuga;

alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;

akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[12]/

Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.[13]/

Ülesanne

X = 6 6 = 25

Y = 1 1 = 20

Tasuta õppeks vajalik miinimum: 27 + 27 = 54

Puudujäävad punktid:

Esimene semester 27 - 25 = 2 (EAP)

Teine semester 54 - (X + Y) = 9 (EAP)

1 EAP hind 50 eurot.

Arved:

Esimene arve 2 * 50 = 100 eurot

Teine arve 9 * 50 = 450 eurot

Esimese õppeaasta koguarve 100 + 450 = 550 eurot

Kasutatud allikate loetelu: