Windows Server versioonid
Sissejuhatus
Windows Server'i versioone antakse välja iga 4 aasta järel, aga välja andmise skeemi iseloomustab kõige paremine alljärgnev muster: Iga 2 aasta järel lastakse välja versioon, mis baseerub eelmisele versioonile ja peamiselt parandab eelmise versiooni vigu ja uuendab teenuseid, mis olid eelmisel süsteemil. Näitena võib tuua Windows Server 2003 R2. Ja iga 4 aasta järel lastakse välja versioon, mille tarkvara võib erineda eelmise versiooni omast nii palju, et ei pruugi sellega töödata. Näiteks Windows Server 2008.
Windowsi Serveri (joonisel Oranžiga) versioonide välja andmist iseloomustab alljärgnev graafik:
Serverid
Windows NT Advanced Server - välja antud 27. juulil 1993.
Windows NT 3.5 Server - välja antud 21. septembril 1994.
Windows NT Server - välja antud 30. mail 1995.
Windows 2000 Server - välja antud 17. veebruaril 2000.
Windows Server 2003 - välja antud 24. aprillil 2003 (R2 anti välja 6 December 2005).
Windows Server 2008 - välja antud 4. veebruaril 2008.
Windows Home Server - välja antud 7. jaanuaril 2007.
Windows Server 2008 R2 - välja antud 22. juuli 2009 (startis 22. oktoobril 2009).
Microsoft Hyper-V Server -
Windows Storage Server -
Windows Small Business Server -
Windows HPC Server -
Windows Server Foundation -
Windows Exchange Server -
SQL Server -
Windows NT Advanced Server
Windows NT arendus algas aastal 1988 pärast seda, kui Microsoft palkas grupi arendajaid Digital Equipment Corporation'ist, keda juhtis Dave Cutler.
Windows NT toetas 16-, ja 32-bitiseid programme. NT jooksutas ka OS/2 programme ja POSIX allsüsteeme. Programmidest võiks välja tuua Microsoft Internet Exploreri (IE2).
Süsteemi tugi
NT disainiti algusest peale olema üleviidav teistele platvormidele. Kõik kernel kernel'i ja allsüsteemide koodid kirjutati C ja C++ programmeerimiskeeles. Kõik muudatused põhi riistvara arhitektuuris, mida ei saanud lahendada lihtsa uuestikompileerimise teel (nt. mälu arhidektuur, multi/üksikprotsessori tugi) olid jäetud HAL'i kaela.
i860 tugi - originaalselt oli NT suunatud Inteli i860 protsessorile, kuid tugi teistele platvormidele järgnes hiljem.
x86 tugi - NT 3.1 toetas Inteli x86 32-bit'ist perekonda (80386 ja edasi). Windows NT 3.1 on ainuke Windows NT versioon, mis toetab 386-baasil multiprotsessoriga masinaid.
MIPS tugi - Windows NT toetas ka MIPS R4000 protsessorit.
Alpha tugi - DEC Alpha protsessorite tugi järgnes kohe pärast Windows NT 3.1 välja andmist.
Windows NT 3.5 Server
Windows NT 3.5 põhiline eesmärk oli tõsta Operatsioonisüsteemi kiirust. Tööjaama versioon lubas 10 samaaegsel kliendil (ka Mac'i kliendid) pääseda ligi andmeserverile. Serveri versiooniga kaasnesid kõik võrgu funktsioonid ja valikud. Windows NT 3.5'ga kaasnes Winsock ja TCP/Ip tugi. NT 3.5 suutis jagada faile üle FTP, printereid üle LPRi ja käituda Gopher, Web, ja WAIS serverina. Windows NT 3.5 Resource Kit'is oli esimest korda rakendatud ka Microsoft DNS. Windows NT 3.5 oskas kasutada LAN teenuseid üle SLIP või PPP protokolli.
Teistest uutest teenustest võib välja tuua VFAT toe (lubas kasutada pikki failinimesid - kuni 255 tähemärki), I/O protide toe ja Microsoft DHCP ja WINS kliendi ja serveri. Kasutusele tuli ka uus alglaadimise ekraanipilt ja kasutajaliides uuendati. Samuti vajas 3.5 vähem mälu kui 3.1 ja oli ka varasemast kiirem (seda tänu OLE toele). Windows 3.5 ei toetanud läptoppe, sest ei omanud draivereid PCMCIA kaartidele. Windows NT 3.5'te ei saa installida uuematele protsessoritele kui Pentium (P5 core).
Windows NT Server
Uuendused: kaasnes PCMCIA tugi, NTFS failisüsteemi tugi, muudetav WinLogon (GINA), 3D tugi OpenGL'is, püsivad IP marsuudid kui kasutusel oli TCP/IP, automaatne tekstiline seletuste kuvamine, kui hiirekursor peatus mõnel menüü nupul ("tooltips") and Windows 95 ühilduvuse tugi.
Microsoft avaldas 3.51'l töötava Microsoft Office'i ja toetatud oli ka IE tugi.
| "Windows NT Workstation" | "Windows NT Server" | |
|---|---|---|
| Protsessor | 386 or 486/25 processor | 386 or 486/25 processor |
| Operatiivmälu | 12 MB RAM | 16 MB RAM |
| Video | VGA video | VGA video |
| Kõvaketas (vaba ruumi) | 90 MB | 90 MB |
Windows 2000 Server
Windows 2000 server'i perekonda Windows 2000 Server, Windows 2000 Advanced Server, ja Windows 2000 Datacenter Server.
Kõigil Windows 2000 Serveri versioonidel on loetud alljärgnevad teenused ja võimalused ehitatud sisse:
Ruutimis ja Kaug ligipääsu teenuse (RRAS) tugi.
DNS server, kaasas ka tugi dünaamilise DNS'i jaoks. Active Directory tugimeb kõvasti DNS'il.
Smart card'i tugi.
Jagatud faili süsteemide tugi (DFS).
Vigu sallivad ketta draivid (volumes), põhiliselt peegel(Mirrored) ja RAID-5.
Grupipoliitikad (Active Directory osana).
Terminalide teenused ja Kaugtöölaua protokoll (RDP).
Interneti informatsiooni teenused (IIS) 5.0 ja Windows meedia teenused 4.1
Uue teenusena tuli välja Windows Time teenus, mis lubas domeeni arvutitel ühtse kuupäeva ja kella aja sünkroniseerida.
Windows 2000 Server Omab Windows 2000 Professionaliga sama kasutajaliidest, millesse ona lisatud komponente, mis lubavad arvutil võtta serveri rolle. Kõige suurem uuendus on Active Directory roll, mis on üle terve ettevõtte kättesaadev. Lisaks vahetas Microsoft välja NTLM audentimisviisi ja vahetas selle Kerberose vastu, mis lubas puhast ja turvalist liiklust Windows 2000 domeenide ja alamüksuste vahel. Windows 2000 tutvustas ka Domeeni Nime Serverit (DNS), mis lubas dümaamiliselt registreerida IP aadresse.
Windows 2000 Server toetab kuni 4. protsessorit, vajab 128MB RAM mäluo ja 1GB vaba ruumi kõvakettal, kuid nõudmised võivad olla kõrgemad sõltuvalt installeeritud komponentidest.
Windows 2000 Advanced Server on Windows 2000 Serveri variant, mis on disainitud keskmistele või suurtele firmadele. See pakub palju võimalusi firma allüksuste kiireks haldamiseks ja seega toetab kuni 8 GB RAM mälu ja toetab TCP/IP koormuse balanseerimist. Väike kogus tehti ka IA-64 versiooni, mida kutsuti Windows 2000 Advanced Server, Limited Edition, mis oli mõeldud suurematele firmadele.
Windows 2000 Datacenter Server on Windows 2000 Serveri variant, mis on disainitud suurtele firmadele liigutamaks suurt hulka salajast ja isiklikku informatsiooni. Nagu Advanced Server'gi, toetab see rühmitamist, vigadest taastumist ja koormuse jaotumist. Tema miinimum riistvara nõuded on normaalsed, aga see disainitud hakkama saavad vea-tolerantsete ja suuremõõtmeliste riistvaradega - näiteks arvutitega, millel on 32 CPU'd ja 64GB RAM mälu, millel tehakse rangeid süteemiteste, mille riistvara on eraldatud, millel on kordineeritud hooldus ja kontroll. Piiratud arv koopiaid tehti ka IA-64 versiooni, mida kutsuti Windows 2000 Datacenter Server, Limited Edition'iks, mille süsteeminõuded olid sarnased Windows 2000 Advanced Serveri omadega, aga võisid olla kõrgemadki, et hakkama saada suurte infrastruktuuridega.
Windows 2000 jõudis oma elutsükli lõppu 13. juulil 2010. Windows 2000'ndele ei tule enam turvauuendusi ja see operatsioonisüsteem ei ole enam toetatud.
Windows Server 2003
Windows Server 2003 on serveritele mõeldud operatsioonisüsteem, mille andis Microsoft välja 2003. aastal. Windows Server 2003 on neli väljaannet - Enterprise Edition, Web Edition, Standar Edition ja Datacenter Edition.
Uued ja uuendatud komponendid Internet Information Services (IIS) v6.0, sisseehitatud tulemüür, parandatud Microsoft Message Queuing, Manage Your Server – tööriist, parandatud Active Directory, parandatud Group Policy käitlemine ja haldamine jne jne.. Täpsemalt siit
Windows Server 2003 R2 lasti välja 6. detsembril 2005. aastal. R2 väljatöötamisel on mõeldud, et serveritarkvara kasutamine muutuks lihtsamaks, efektiivsemaks, turvalisemaks ja stabiilsemaks.. Täpsemalt siit
Windows Server 2008
Windows Server 2008 väljastati Windows Server 2008 27. veebruaril aastal 2008. Windows Server 2008 on kirjutatud samale koodile nagu Windows Vista. Täpsemalt Siit
Välja antud on need versioonid:
Windows Server 2008 Standard (x86 ja x86-64)
Windows Server 2008 Enterprise (x86 ja x86-64)
Windows Server 2008 Datacenter (x86 ja x86-64)
Windows HPC Server 2008
Windows Web Server 2008
Windows Storage Server 2008
Windows Small Business Server
Windows Essential Business Server 2008
Windows Server 2008 for Itanium-based Systems
Windows Server 2008 Foundation
Windows Home Server
Windows Home Server anti ametlikult välja 7. novembril 2007. Windows Home Server on koduserver, mis on mõeldud kodudele, kus kaks või enam arvutit. Windows Home Server on plaanitud nii koduste arvutite kui ka kodukasutajate andmete keskuseks. Nii saavad perekonnad hoida kodus töös serverit, kus on nende olulisemad failid, mida nad kas omavahel või siis kogu ülejäänud maailmaga soovivad jagada. Failide haldamine käib läbi koduserveri haldamise konsooli, mis on väga lihtne.Windows Home Server'ist Täpsemalt Siit; ja Windows Home Server V2'st Täpsemalt Siit
Miinimum Nõuded:
• 1.0 GHz Intel Pentium 3 (või samaväärne) protsessor
• 512 MB RAM
• 64 GB primaarne sisemine kõvaketas
• 100 Mbit/s võrgukaart
Järgmised asjad on vajalikud ainult Windows Home serveri installeerimiseks.
• DVD lugeja või USB pulk
• kuvar
• klaviatuur ja hiir
Windows Server 2008 R2
Windows Server 2008 R2 on serveri operatsioonisüsteem mis anti välja 22. juuli ja sai laialdaselt kättesaadavaks 22. oktoobril. R2 on esimene Windows serveri versioon mis toetab ainult 64 bitist protsessorit. Uued virtualiseerimise tööriistad, veebiressursid ja windows 7 integratsioon aitavad säästa aega, vähendada kulusid ja pakkuda platvormi andmekeskuse dünaamilisele ja tõhusale haldamisele. Täpsemalt Siit
Välja antud versioonid:
Windows Server 2008 R2 Foundation
Windows Server 2008 R2 Standard
Windows Server 2008 R2 Enterprise
Windows Server 2008 R2 Datacenter
Windows Web Server 2008 R2
Windows HPC Server 2008 R2
Windows Server 2008 R2 fro Itanium-Based Systems
Windows Hyper-V Server
Hetkel värskeim Microsoft® Hyper-V™ Server 2008 R2 on eraldi toode, mis pakub usaldusväärset ja optimeeritud virtualiseerimis lahendust, mis võimaldab ettevõtetel teha serverite kasutamine lihtsaks ja vähendada nende kulusid.
Windows Storage Server
Windows Storage Server on Microsofti toode mis spetsialiseerub faili- ning printserverite haldusele (NAS). Failiserverite all mõeldakse mitme TB suuruseid kettasüsteeme mida kasutatakse tavaliselt RAID süsteemis näiteks ettevõtetes ning mõnikord ka nõudlike kodukasutajate poolt. WSSi on võimalik kasutada eraldisisva failiserveri konfiguratsioonis ning ka tagavarasüsteemide klastris. Täpsemalt Siit
Server Foundation
Foundation on odav, lihtsasti kasutatav ja usaldusväärne tehnoloogia, mis annab organisatsioonidele võimaluse jooksutada enimlevinuid ärirakendusi ning ka jagada teavet ja resursse. Ühtlasi on tegu Windows Serveri perekonna pesamunaga. Window Server Foundationit on võrreldud ka netbookiga. Windows Server Foundation on koheselt serverisse installitud. Eraldi poest seda osta ei saa. Täpsemalt Siit
Windows Small Business Server
Windows Small busniess Server on loodud jooksutamaks veebi infrastuktuure (intraneti haldus kui ka Interneti sissepääs) mõldud nii väiksele kui ka veidi suurtematele ettevõtetele kus tööjaamade või kasutajate arv jääb alla 75. Windows Small Busniess Server ei ole tegelikult Windows Serveri operatsioonisüsteemi väljaanne, aga rohkem nagu tehnoloogia mis on kohandatud just nimelt väike ettevõtetele. Täpsemalt Siit
Windows HPC Server
Windows HPC Server 2008 R2, Microsofti kolmanda generatsiooni HPC platvorm, mis pakub põhjalikku ja tasuvat lahendust „high-performance“ arvutitele. Windows HPC Server 2008 R2 integreerub väga lihtsalt olemasoleva IT infrastruktuuriga, lubades lõpp-kasutajatel kogeda äratundmisrõõmu, eeldades eelnevat kogemust Windowsi laadsete lahendustega. Windows HPC Server 2008 R2 on varustatud rikkaliku ökosüsteemiga (ISV ja OSS lahendused) ning samuti ka tugevad sidemed kohaliku SI ja OEM partneritega, võimaldades kasutajatele ligipääsu neid huvitavatele rakendustele ning pakkudes ressurssi, et neid nauditavalt kasutada. Täpsemalt Siit
Windows Server Core
Windows Server Core on võimalus, mida saab kasutada Windows Server 2008 või Windows Server 2008 R2 paigaldamisel. Server Core võimaldab minimaalset töökeskkonda kindlate serverirollide kasutamise jaoks, mis vähendab nende serverirollide hooldust, haldamist ja turvariske. Täpsemalt Siit
Autor
Urmo Laaneots A21
