Windows juhend: Kuidas seadistada tarkvaralist RAID-i

From ICO wiki

Sissejuhatus

Mis on RAID?

Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale.

Nüüdisajal on RAID üldtermin, mis hõlmab kõiki andmete säilitamise võimalusi arvutis, mis jagab ja kordab andmeid mitme kettaseadme vahel. Erinevaid arhitektuure eristatakse numbritega (näiteks RAID 0, RAID 1). Erineva konstruktsiooniga RAID süsteemid hõlmavad kahte peamist eesmärki: suurendada andmete turvalisust ja suurendada lugemis-, ja kirjutamiskiirust. Kui mitu füüsilist ketast on seadistatud kasutama RAID tehnoloogiat, siis öeldakse, et nad on RAID massiivis. Sellises massiivis hajutatakse andmed mitmele kettale, kuid operatsioonisüsteemi jaoks on kõik andmed ühel kettal. RAID-i kasutatakse mitmetel otstarvetel.

RAID süsteemid

Samapalju kui on erinevaid maitseid ja veendumusi on ka erinevad arvamused RAID süsteemide osas, kas kasutada tarkvaralist või riistvaralist ehk RAID kontrollerit? Järgnevaga on toodud ära mõned faktid, mis oleks softi-RAIDi eeliseks, riistvaralise RAIDi ees.

+ Esimene eelis on maksumus, ehk RAID tehakse ära tasuta, ei pea kallist kontrollerit ostma.

+ Teine eelis on see, et väidetavalt on softi-RAID kiirem, kui riistvaraline RAID kontroller, seda ennekõike seepärast, et tänapäeva serverite protsessorid on läinud nii kiireks, et RAID tasemete paarsuse arvutamine ei võta erilist protsessori võimsust ja investeerida RAID kontrollerisse ei ole alati mõtekas.

- Miinuseks on see, et kui mõni kõvaketas rikneb, siis tuleb server välja lülitada ja töö katkestada (kõigil softi-RAIDidel ei ole hot-swap tuge), et katkine ketas välja vahetada.

- Uue kõvaketta välja vahetades on vaja teada ka kuidas see RAID süsteemi uuesti RAIDi tasemele külge liita nii, et paarsuskontroll ka edaspidi töötaks. Ehk selles osas on vaja suuremat pädevust.

Alustamine

Esimeseks sammuks peaks olema oma andmete varundamine kuhugile. Kas siis mälupulgale, välisele kõvakettale, kõvakettale, mida RAIDis ei hakata kasutama või DVD plaatidele (mis on üsna aeganõudev).Varundamine tuleb läbi viia, kuna osade RAID variantide puhul nõutakse kõvaketastel andmete täielikku kustutamist.

Kui andmed on salvestatud, siis avage start menüü ning parema klõpsuga "Computer" peale ning sealt "manage".

Teine.png

Kui "manage" on avatud siis vasakult poolt valige "disk managment". Iga kõvaketas mida te soovite RAIDis kasutada, peate ära kustutama "disk managment"-ist.


Pilt3.png

Niipea kui te olete kõvakettad ära kustutanud näiliselt, peaksid sinna jääma ainult kõvakettad, mida te ei soovi RAIDis kasutada. Teised kõvakettad jäävad siiski sinna, kuid nad väljenduvad all pool ning nende peal on kirjas "unallocated"(määramata).


Pilt4.png

RAID tüübid

Windowsis ei kasutata RAIDi nimetamisel traditsoonilist 0, 1, 5, 10 jne. Nende asemel hoopis kutsutakse neid kas siis "spanned", "striped" või "mirrored".


Striped=RAID0

RAID-0 defineeritakse tavaliselt kui hargsalvestusega ketaste gruppi, mis ei sisalda liiasusi ega paarsust. RAID-0 massiivide konfigureerimisel jagatakse kõvakettad tavaliselt suurtesse stripe`desse, s.t. sobivad I/O intensiivsete rakenduste jaoks. Kuid neid kettamassiive võib konfigureerida ka nii, et stripe'd oleks vaid sektorite suurused ning ketaste pöörlemine sünkroniseeritud. Kuna RAID-0 ei sisalda liiasusi, siis hävivad andmed kogu massiivis, kui ühe kettaga midagi juhtub. Samas on RAID-0 kõigist ketaste arhitektuuritüüpidest kõige kiirem ning salvestab kõige efektiivsemalt.

Mirrored=RAID1

RAID-1, rohkem tuntud kui “peegelsalvestus”, on lihtsalt paar kettaid, mis teineteist dubleerivad, kuid paistavad arvutile ühe kettana. Hargsalvestust ei kasutata, kuigi mitu RAID-1 massiivi võib selle salvestusmeetodi abil liita, nii et nad paistaksid ühe suure massiivina, mis koosneb peegeldatud ketaste paaridest. Tavaliselt nimetatakse seda “Dual-level array” (“kahe taseme massiiviks”). Kirjutatud andmed peavad minema mõlemale kettale peegeldatud paarina, nii et mõlemal kettal oleks sama informatsioon. Kõik kettad saavad siiski samaaegselt lugemisoperatsioone teostada. Niisiis kahekordistab peegeldamine lugemiskiirust ning jätab kirjutamiskiiruse samaks. RAID-1 tööjõudlus on kõigist paarsust toetavatest RAID arhitektuuridest kõige parem, eriti mitme kasutaja keskkonnas.

Spanned

Kõik lisatud kõvakettad muudetakse üheks loogiliseks kõvakettaks. Andmete turvalisus jms jääb kõik samaks. Lihtsamalt öeldes, te näete oma lisatud kõvakettaid ühe tervikuna.


Kuidas seadistada "spanned" RAIDi

Parem klõps esimesele kettale, mida soovite RAID massiivis kasutada.

Pilt5.png

Sealt valige "new spanned volume". Kui soovite teisi RAID kettamassiive proovida, siis proovige teisi. Peale klõpsamist avaneb "New spanned volume Wizard". Vajutage next ning valige millised on need kettad, mida soovite lisada/kasutada oma uues massiivis.

Pilt6.png

Järgmisena, lisage oma kettamassiivile täht või lisage nn "mount point" tühjale NTFS kaustale.


Madafaka.png

Nimetage ümber ning tühjendage kettaosa.

Pilt8.png

Viimane samm näitab teile kõik teie seadistused, enne kui kettad tühjendatakse ja uus kettamassiiv on loodud.

Pilt9.png

Te peaksite saama ka hoiatuse, mis annab teile teada, et kui teil on opratsioonisüsteem mõne nende ketta peal siis ilmselt see operatsioonisüsteem kustutatakse ning enam te selle kettaga alglaadida Windowsi või mõnda teise süsteemi ei saa.

Pilt10.png

Lõpuks, kettad tühjendatakse ning uus ketas on ühendatud, peaksite näha saama "autoplay"-d.

Pilt11.png

Minnes "My Computer", peaksite nägema järgnevat (teie kustutatud kõvaketaste ühendatud suurused on tehtud üheks, ehk siis kokku liidetud.

Kuratnoh.png

Lõpetuseks

Mina seadistasin enda arvutil RAID0 süsteemi läbi riistvaralise konfiguratisooni ning olen rahul ka sellega. Kui teil on emaplaat, mis toetab RAIDi ja teil on kõvakettaid arvutis rohkem kui 1, siis tasub seda proovida. Ma leian, et ka võhikud saaksid sellega hakkama ning midagi väga keerulist ei ole. Pöörake palju tähelepanu oma andmete tagavara-koopiate tegemisele. Isegi kui midagi valesti läheb, siis jäävad andmed alles ning saate jätkata samamoodi.




Kasutatud kirjandus

http://www.howtogeek.com/howto/36504/how-to-create-a-software-raid-array-in-windows-7/

http://tigma.ee/artiklid/raid-arhitektuur-ja-kettasusteemid/

http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb726998.aspx

http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltumatute_ketaste_liiasmassiiv

http://www.cyberciti.biz/tips/raid-hardware-vs-raid-software.html