View source for Gzip

== Sissejuhatus ==

Linux keskkonna kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on <code>tar</code> ja <code>gzip</code>. Kui käsk <code>tar</code> on eelkõige mõeldud arhiivide loomiseks, siis käsk <code>gzip</code> on peamiselt kasutatav failide tihendamiseks. Linuxi maailmas kasutatakse peamiselt just neid kahte käsku tihendatud arhiivide loomiseks. Esmalt lisatakse <code>tar</code> käsuga failid arhiivi ning hiljem <code>gzip</code> käsuga arhiiv tihendatakse.

== Kasutamine ==

Käsu süntaks:
<code>
<pre>
# gzip [options] [file(s)]
</pre>
</code>

Käsu täitmise järel <code>gzip</code> arhiveerib sisendina saadud faili ning seejärel tihendab loodud arhiivi. Käsu üks olulisemaid erinevusi <code>tar</code> käsust on see, et ta ei liida sisendeid ühte faili kokku vaid loob iga sisendi jaoks oma arhiiv. Loodud arhiivile antakse sisendiks olnud faili nimi, mille lõppu lisatakse <code>.gz</code> laiend. Sisendiks olnud fail aga kustutatakse. Lahti pakitavad failid peavad lõppema <code>.gz</code> laiendiga. 

Faili nime võib <code>gzip</code> korral jätta sisendina ka andmata. Sellisel juhul võetakse sisendiks standartne sisendkanal, pakitakse ja tihendatakse selle sisu ning suunatakse edasi standartsesse väljundkanalisse.  

Olulisemad võtmed:
<code>
<pre>
-d, --decompress	Hõrendab, mitte ei tihenda
-h, --help		Abiinfo kuvamine
-l, --list		Tihendatud arhiivi sisu, maht ja tihenduse aste
-L, --license		gzip versiooni number ja  andmed litsentsi kohta
-N, --name		Säilitab sisendi nime ja selle loomise aja
-n, --no-name		Ei säilita sisendi nime ega selle loomise aega
-q, --quiet		gzip töötab hoiatusi kuvamata
-r, --recursive		Tihendab või hõrendab rekursiivselt etteantud kataloogis 
-t, --test		Arhiivi testimine terviklikkuse osas
-v  --verbose		Näitab, kui palju iga fail tihendatud on 
-1, --fast		Kiire tihendamine
-9, --best		Kõrgeim tihenduse aste
</pre>
</code>

Nagu eelnevalt sai mainitud, ei oska <code>gzip</code> luua mitmest sisendist ühte tihendatud arhiivi ja seepärast kasutatakse arhiivi loomiseks enamasti <code>tar</code> käsku. Samas oskab <code>tar</code> kasutada läbi võtme <code>-z</code> ka <code>gzip</code> võimalusi, mis tähendab, et kohe peale arhiivi loomist saab see ka tihendatud. Kuid tuleb meeles pidada, et sellisel juhul <code>.gz</code> laiendit faili nimele automaatselt ei lisata, seepärast tuleks see laiend juba <code>tar</code> käsku kirjutada. Taoline käsk võiks siis näha välja selliselt:
<code>
<pre>
# tar -czf arhiivi_nimi.tar.gz failid_arhiivi
</pre>
</code>

== Näited ==

Lihtne arhiivi loomine:
<code>
<pre>
# gzip fail
</pre>
</code>

Ühe failinime asemel võib anda ka mitu nime. Nimed võib asendada malliga. Järgnevas näites tihendatakse maksimaalse tihenduse astmega kõik jooksvas kataloogis olevad .txt laiendiga failid: 
<code>
<pre>
# gzip -9 *.txt
</pre>
</code>

Järgnev näide tihendab kõik jooksvas kataloogis olevad failid ning näitab, kui palju on iga fail tihendatud:
<code>
<pre>
# gzip -v *

fail1.txt 	59.0% -- replaced with fail1.txt.gz
fail2.txt 	59.0% -- replaced with fail1.txt.gz
</pre>
</code>

Tihendatud arhiivide hõrendamine:
<code>
<pre>
# gzip -d fail1.txt.gz fail2.txt.gz
</pre>
</code>

Tihendatud arhiivi sisu, mahu ja tihenduse astme vaatamine:
<code>
<pre>
# gzip -l fail.txt.gz

compressed	uncompressed	ratio	uncompressed_name
       482		1107	59.0%	fail.txt
</pre>
</code>

Oletame, et on tekkinud vajadus saada <code>gzip</code> arhiivist <code>bzip2</code> tihendatud arhiiv. Selleks ei ole vaja <code>.gz</code> faili hõrendada, et see siis <code>bzip2</code> käsuga uuesti tihendada. Kiirem moodus on kasutada <code>.gz</code> faili hõrendamisel võtit <code>-c</code>. Sellega tekitatakse arhiivi hõrendamisel väljund voog, mis antakse üle kanali <code>bzip2</code> sisendiks ning sealt omakorda suunatakse tihendamise tulem <code>.bz2</code> arhiivi.
<code>
<pre>
# gzip -dc failid.tar.gz | bzip2 > failid.tar.bz2 
</pre>
</code>

== Kasutatud kirjandus ==

Н. М. Войтов. Основы работы с Linux. ДМК Пресс (2010).

В. Костромин. Самоучитель Linux для пользователя. БХВ-Петербург (2003).

Phil Hughes. Linux For Dummies. Quick Reference, 2nd Edition. IDG Books (1998).  

http://www.intuit.ru/department/os/baselinuxwork/4/11.html