Talk:Linux Kernel: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Jlatte (talk | contribs)
No edit summary
Edmund (talk | contribs)
 
(24 intermediate revisions by 2 users not shown)
Line 85: Line 85:
|}
|}


Jürgen Lätte<br>
==Õppejõu tagasiside==
AK21<br>
06.Jaanuar 2017<br>
{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-


Tuuma paigaldamise osa tahaks täiendamist. Lisainfot leiab [https://github.com/edmundlaugasson/linuxjourney/blob/master/lessons/locales/et_estonian/kernel/kernel-installation.md näiteks siit].


|-
Varasemate Linuxi versiooni tuumad olid monoliitsed, tänapäeval on see pigem modulaarne (moodulid laaditakse vajadusel tuuma). [http://www.tuxradar.com/content/how-linux-kernel-works Lisalugemist siit].
| Skoop
| 0,5
| 0.5
| Piisav, et saada esialgne ülevaade Linux kernelist
|-


|-
Mainida võiks ka tuuma käigu pealt parandamist. Lisalugemist leiab artiklist [[Livepatch]].
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Olemas
|-


|-
Juttu võiks teha ka erinevat tüüpi tuumadest (vt [http://www.linfo.org/kernel.html seda artiklit pealkirja ''Categories of Kernels'']) ja selle [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Linux_kernel_names erinevatest nimedest].
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Teemat tutvustav sissejuhatus on olemas ja piisav.
|-


Juttu võiks teha ka tuuma parameetrite seadistamisest: ''/proc'' kaudu, moodulitele haldus (täpsustavate parameetrite etteandmine, moodulite must nimekiri jne), jõudluse seadistamine (sh ''swappiness'') jne. [http://www.tuxradar.com/content/how-linux-kernel-works Lisalugemist siit].


|-
Juttu võiks teha ka arendamisest - kes arendavad, kui kiirelt areneb, millised on mahud jne:
| Tehniliselt korrektne
* https://www.linuxfoundation.org/docs/lf_linux_kernel_development_2010.pdf
| 1
* https://www.linux.com/infographic/25-years-linux-kernel-development
| 1
* https://www.linux.com/publications/linux-kernel-development-how-fast-it-going-who-doing-it-what-they-are-doing-and-who-5 - 2016
| On välja toodud, mis käske tuleb käivitada ja mis nende käskude täitmisega kaasneb
* https://opensource.com/article/16/12/yearbook-9-lessons-25-years-linux-kernel-development
|-
* Linux Kernel Development, 1991-2015 - https://www.youtube.com/watch?v=5iFnzr73XXk


 
===Lisalugemist-vaatamist===
|-
* Linuxi tuuma huvilistele - https://kernelnewbies.org/
| Kasutatud kirjandus
* http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_operating_system_kernels
| 0,5
* [https://www.youtube.com/watch?v=yVpbFMhOAwE How Linux is Built]
| 0,5
* [https://www.youtube.com/watch?v=rTcnTOXf_jM Kernel Basics]
| Kasutatud kirjandus on teemale vastav ja originaal.  
* [https://www.youtube.com/watch?v=2a05xjNceP0 Linux Architecture Overview]
|-
* Linuxi tuuma arendamine ja sellesse panustamine - https://github.com/0xAX/linux-insides/blob/master/Misc/contribute.md
 
|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on olemas
|-
 
|-
| Sisu
| 4
| 4
| Asjakohane ja piisav
|-
 
 
|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Ülesehitus on loogiline ja arusaadav
|-
 
|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 0.9
| Esines mõni üksik kirjaviga
|
 
|-
| Kokku
| 10
| 9.9
|
|-
|}

Latest revision as of 11:15, 9 January 2017

Jürgen Lätte
AK21
06.Jaanuar 2017

KRITEERIUM KAAL HINNANG SELGITUS
Skoop 0,5 0.5 Piisav, et saada esialgne ülevaade Linux kernelist
Artikli tutvustus ja versioon 0,5 0,5 Olemas
Sissejuhatus 0,5 0,5 Teemat tutvustav sissejuhatus on olemas ja piisav.
Tehniliselt korrektne 1 1 On välja toodud, mis käske tuleb käivitada ja mis nende käskude täitmisega kaasneb
Kasutatud kirjandus 0,5 0,5 Kasutatud kirjandus on teemale vastav ja originaal.
Näited kasutamiseks/käsud 1 1 Näited on olemas
Sisu 4 4 Asjakohane ja piisav
Ülesehitus 1 1 Ülesehitus on loogiline ja arusaadav
Kirjavead ja õigekiri 1 0.9 Esines mõni üksik kirjaviga
Kokku 10 9.9

Õppejõu tagasiside

Tuuma paigaldamise osa tahaks täiendamist. Lisainfot leiab näiteks siit.

Varasemate Linuxi versiooni tuumad olid monoliitsed, tänapäeval on see pigem modulaarne (moodulid laaditakse vajadusel tuuma). Lisalugemist siit.

Mainida võiks ka tuuma käigu pealt parandamist. Lisalugemist leiab artiklist Livepatch.

Juttu võiks teha ka erinevat tüüpi tuumadest (vt seda artiklit pealkirja Categories of Kernels) ja selle erinevatest nimedest.

Juttu võiks teha ka tuuma parameetrite seadistamisest: /proc kaudu, moodulitele haldus (täpsustavate parameetrite etteandmine, moodulite must nimekiri jne), jõudluse seadistamine (sh swappiness) jne. Lisalugemist siit.

Juttu võiks teha ka arendamisest - kes arendavad, kui kiirelt areneb, millised on mahud jne:

Lisalugemist-vaatamist