User:Apikalo: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Apikalo (talk | contribs)
94 edits
Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)
Edmund (talk | contribs)
2,773 edits
mNo edit summary
 
(54 intermediate revisions by one other user not shown)
Line 1: Line 1:
[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]
=Referaat=
[[File:https://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwioyd-Svc_JAhWI_XIKHeB-CN0QjRwIBw&url=https%3A%2F%2Fen.wikipedia.org%2Fwiki%2FWikipedia_logo&psig=AFQjCNG0EsqdkHDEcFaNcjoMayy_-WJGjQ&ust=1449774534257024|frame|alt=Puzzle globe|jhfgdsfgh]]
Autor: Aleksandr Pikalo A21
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Aleksandr Pikalo


Esitamise kuupäev: 21. oktoober 2015
Esitamise kuupäev: 6. detsember 2016


==Essee==
='''Sissejuhatus'''=
Minu arvates oli esimene loeng väga kasulik nendele üliõpilastele, kes on esimest korda tulnud kõrgkooli õppida,
Valisin selle teemat, sest muid valikuid mul ei olnud, aga kui ma hakkasin uurima midagi selle teema kohta, siis mul oli väga huvitav '''detailselt''' teada kuidas linuxi käsud kirjutatakse ja millest käsk koosneb.
kuna loen põhines  Infotehnoloogia Kolledzis sissejuhatuseks ja  seal toimuvatest üritustest. Loengust sain mina
teada, kuidas õisi kasutada õppekava, õppevormi, tunniplaane ja vee palju huvitavaid asju. Veel sain teada õisist, et seal palju asju teha, mitte ainult oma hinded ja tunniplaani jälgida, seal ka võib semestri lõppus oma arvamust jätta ainete kohta, see on väga hea mõtte,et tudengid saaksid välja rääkida õppejuhatajale kõik mis tudeng mõtleb aine- või juhatajast. Juri Tretjakov selles loengus rääkis meile muudlisest ja loengu salvestamisest, mis on suurepärane süsteem tudengite jaoks. Üks asi pani mind imestama, et IT Kolledzis on võimalik ka robootika huviringides käia, sellega võib õppimisest kõrvale põikama, ja mõelda teisest.


Teises loengus Tiina Seeman rääikis meile projektijuhtimisest, ja milline saaks olla IT Kolledzi vilistlane.
=='''Failisüsteemi hierarhia Standard'''==
Projektijuhtimine nõuab planeerimist, on vaja arvestada sellega kui palju raha meil on, mis selle rahaga hakkame
tegema, mille peale raiskame raha, ja kui on vaja raha, siis te peate teada kust saada raha. Aga kui teile on vaja raha küsida, siis te peate minema ja julgelt küsida, kui te olete kindel, et teil on hea projekt. Selleks, et hea projekti luua, on vaja teada mitte ainult projektijuhtimisest teada, on vaja teada ta IT, sest projektijuhtimine ja IT on omaette distsipliin. Aga kahjuks, kui te hakkate looma oma projekti, siis te ei mõtle nende inimeste peale, kes meid ümbritseb, ehk siis tuleb välja nii, et see projekt, mis te luuasite, te luuasite enda jaoks, mis on päris halb viga, ja tihti see teevad need inimesed, kes tahavad projektist ainult raha teenida. Veel on kõige tähtsam trikk, mis loengus rääkis Tiina on projekti läbikukkumine, ja loengus oli näha millised probleemid tekkivad, ja kui tihti need probleemid tekkitavad , et lõppuks projekt läbikukkub. Tiina rääkis meile ka seda, et hea projektijuhtimiseks on vaja: Aega, Skoop, Raha, Kvaliteet ja Pingutus, veel meil on vaja kogu aeg riskida ja kõik riskid hästi läbimõelda. Ja alati kõikides projektijuhtimises kõige tähtsam on meeskond, kes sind ümbritseb.


Elar Lang rääkis loenus oma kooliteest milleks oli Tallinna Polötehmikum, IT Kolledz ja Tallinna Tehnikaülikool, peale õpinguid asus tööle LAMP-i ja Clarified Security OÜ. Kuna ta läks töö kõrvlt õppima kaugõppesse, mis meeldis talle, sellepärast et sai keskenduda üks päev õpinugutele ja teine tööle. IT Kolledzisse sattus ta juhuslikult, peale esimest semestrit oli tal keskmine 4.7 ning otsustas ta jääda. Peale IT Kolledzi lõputöö tegemist sai ta aru, et see töö on tegelikult hea. Loegus rääkis ta, et Ülikoolid ja kõrgharidus pole alati olulised, vaid oluline on saavutada oma eesmärke ning õppima õppida ja kohanema olukorraga. Tema arvates on tähtis ennast alati täiendada ja kohanema olukorraga. Alati on raske uue asjaga alustada, sest sa oled teadmatuses mis sind ees ootab. Kui keegi on millegiga hakkama saanud, saad ka sina. Alati tuleb keskenduda võimetele mitte takistustele. Vigu pole vaja karta vaid nendest tuleb õppida  ja asju korrigeerida. Tuleb teha õpinguplaan ja slle eduka täitmise puhul ennast kiita. Alu endale ja ole enda boss. Ära lükka asju edasi. Igal teel on takistused, ole valmis.
Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks  on kataloogides  olev / kataloog. See  ühendatakse esimese alglaadimise ajal  külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel  juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.
Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.


Targo Tennisbeg on tegelenud 20 aastat tarkvara tootmisega.Enamik maailma it projektidest ebaõnnestub. Java arendajalon väga palju ülessandeid võrreldes programeerijatega. Enamik maailma tarkvarast on väga keeruline ja koosneb mitmetest kihtidest. Arendajatel tegelevad infostruktuuri, arendusahendite ja paljude teiste probleemidega. Targo rääkis, kuidas töötavad erinevad veebilehed, kui kergeks on inimestele teha mingi tegevus, kuid tegelikuses peab arvuti tegema väga palju tööd selle jaoks. Iga tarkvara projekti alustades on see programeerijale midagi uut.Edu võti valmi olla tegevustega, mis jäävad väljaspoole ametikirjeldust. Hind tekkib pakkumise ja nõudmise vahel.Enamik Eesti IT ettevõtteid on konsultatsiooniettevõtted. Programeerija jaoks on oluline teostusmitte idee. Targo arvates lähevad asjad suuremaks, paremaks, kiiremaks ja odavamaks.
; FHS : '''Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS)''' on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante.


Kert Suve haridus veebispetsialist ja infosüsteemide arendaja. Testida on vaja, et saada informatsiooni ja riskide maandamiseks. Testijaid on vähe Eestis 10 %-15% Ja mujal maailmas kuni 25% Majanduslikud ettekäänded miks mitte testida on testimine Kallis, testimine ei loo väärtust, aega vähe, öeldakse pole võimalik testida ja pole inimest. Kui testimine jääb tegemata võib olla kõik korras, kuid võib ka kõige hullem juhtuda, kui on seotud iniestega. Testijate vähesuse pühjused: saavad vähe palka, arvatakse, et testida oskab igaüks ja see on igav.Testimise oskused jagunevad: unit, integration, system, acceptance. Viga live-s ei ole alati testija süüdi, vaid eeltöö oli halb.
'''FHS'''-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale  füüsilisele  või virtuaalsele  seadmele  salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud.
Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid  kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks.
Kausti sisaldamine
* '''/bin'''    programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks
* '''/boot'''    alglaaduri failid
* '''/dev''' seadmefailid
* '''/etc''' konkreetse hosti konfiguratsioonifailid
* '''/home''' kasutajate kodukataloogid
* '''/lib''' jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64)
* '''/media''' siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed
* '''/mnt''' ajutiste failisüsteemide ühenduskoht
* '''/opt''' lisatarkvara paigaldatakse opt kausta
* '''/sbin''' põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud
* '''/srv''' teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides)
* '''/tmp''' ajutised failid
* '''/usr''' hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta
* '''/var''' muutuva suurusega andmefailid
* '''/root/''' juurkasutaja kodukataloog
* '''/usr/bin/''' programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer
* '''/usr/lib/''' programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis
* '''/usr/sbin/''' administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada
* '''/usr/share/''' ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)
* '''/var/lock/''' ressursside lukufailid
* '''/var/log/''' erinevad log failed
* '''/var/run/''' Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest
* '''/var/spool''' Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.
* '''/var/tmp/''' Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada
* '''/usr/include/''' kompilaatori päisefailide asukoht
* '''/etc/opt''' Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/
* '''/etc/sgml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.
* '''/etc/X11''' Seadistustefailid X Window System versioon 11.
* '''/etc/xml''' Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.
* '''/run''' Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.


Taavi Tuisk rääkis sellest mis elu on süsteemiadministraatoril. Süsteemiadministraator peab olema usaldusväärne, sest talle on usaldatud sellised asjad milles sorimine on keelatud. Ta rääkis, et hetkel on vaja järjest rohkem inimesi kes mõistavad nii arendus, kui ka haldus poolt, sest ilma üheta on raske hakkama saada. Kui uues tarkvaras tekkivad turvaaugud tuleb need kiiresti üles otsida ja ära parandada, kuni keegi pole hakkanud neid kasutama ja probleeme tekitama. Koodi avalik oleks aitav vigu vältida, sest siis saavad võtta osa vigade parandamisel erinevad isikud. Süsteemiadministraator peab teadma kuidas süsteem töötab, seda saab teha kergemaks see, kui projekt on korralikult dokumenteeritud. Dokumentatsiooni tähtsusest rääkisid ka teised külalisesineijad.
FHS ühilduv
Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul  standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades.
Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:
* Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine  “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.
* Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.
* Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib”  ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.
* Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse.


Seitsmes külalisesineja oli Tanel Unt.  Ta rääkis, kuidas ta iga oma uue ettevõttega midai uut teada saab.Tanel hoiatas, et programeerija vaimne töö on eriti raske, sest ülessandeid on alati väga palju. Tanel jagas palju  huvitavaid ettevõtlusaluseid soovitusi ja temagi rõhutas, et testimine on oluline. Nii Tanel, kui ka Elar Lang, tõid välja selle, et tuleb suhtuda entusiasmiga. Vigu võib tekkida kiiresti IT alal, kuna tehnika meie ajal  muutub väga kiiresti. Nii nagu ka teised külalisesinejad tõi ka Tane välja, et tuleb osata suhelda ja olla meeskondlik, ning dokumenteerimine on tähtis.  
Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta  muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.


Viimases loengus oli kaks meesterahvast Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Oliver tutvustas meile IT käske. Põhiliselt andmeanalüüsi olulisust ja tutvustas erinevid valdkondi, mis tegelevad andmeanalüüsiga. Ta rääkis, et tegelikult ilma andmenalüüsita ei saaks hakkama, sest seda on vaja peaaegu igas valdkonnas. See loeng pakkus mulle huvi, kuna sain teada, et ilma andmekaevate kaotab projekti tootmisprotsessi potensiaali.Oleg võttis küll vähe sõna, kuid ta rääkis oma pikkaajalisest kogemuset, ning tõi välja, et tema esimene kood oli kirjutatud 1974 aastal. Toodi ka mingil määral juttu ajaloolisest taustast IT maailmaga seonduvast ja kuritarvitamisest näiteks maksuametis.
Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:
* /dev/.*  ->  /run/*
* /dev/shn  ->  /run/shm
* /dev/shm/*  ->  /run/*
* /etc/*  ->  /run/*
* /lib/init/rw  ->  /run
* /var/lock  ->  /run/lock
* /var/run  ->  /run
* /tem  ->  /run/tmp


Kokkuvõtteks tahaksin õelda, et selline aine on väga kasulik esmakursuslastele, sest nad saavad parema ülevaate IT maailmast. Tänu sellele ainele sain aru, et tegelikult on IT maailm väga lai.Tudengid said tänu  Õpingukorraldus ja erialatutvustus ainele mõtte mis valdkonnas edasi suunduda.Mulle meeldisid kõik loengud, kuid kõige rohkem pani mind kuulama ennast Tiina Seeman. Tiina rääkis palju uut ja huvitavat mida varem ei teadnud.Laused mille tähtsusest sain peale loenguid alles aru olid, et eriala omandamiseks on vaja uskuda iseendasse, osata suhelda teiste inimestega ja kõige tähtsam osata õppima õppida!
=='''Kasutatud meedia'''==
https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS


=Kasutatud meedia=
https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 : Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 : Tiina Seeman
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true : Elar Lang 
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true : Taavi Tuisk 
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true : Kert Suvi
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true : Targo Tennisberg 
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true : Tanel Unt
https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true : Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak


=Küsimus A=
http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf
Eksamit on võimalik uuesti sooritada ülejärgmise semestri punase jooneni. See on kirjas üliõpilasele õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. Korduseksami ja kordusarvestuse korral on vaja end registreerida õppeosakonnas.Kordussooritusele on võimalik ennast registreerida läbi ÕIS-i. Vajalik on minna avalehele sealt valida Minu Asjad ja seda tuleb teha nii, et registreerimise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. Kordussoorituse aja valib õppejõud kooskõlas õppeosakonnas tehtud ajakavaga. Riigieelarvevälisel kohal tuleb üliõpilasel korduseksami puhul maksma 14,2 eurot, mis oli kirjas ÕIS-is ja õppeteenuste tasumäärade nimekirjas. Riigieelarvelisel kohal oleval üliõpilasel on korduseksam tasuta  õppekorralduse eeskirja punkti 5.2.7. kohaselt.
 
=Küsimus 4=
Tegevused: VÕTA on väga hea asi, näiteks VÕTAga on võimalik eelnevalt läbitud ained ülekanda. Täismahus pole võimalik töökogemust teha, kuid on võimalik esitada taotlus, mille rahuldamisel on võimalik läbida praktika lihmenetuluse korras. Tähtajad õppeaastal: 2015/2016  kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 25. jaanuar 2016 ning kaugõppes 5. veebruar 2016. Neid EAP-id ei arestata koormusesse. Semestri ja aasta õppekoormusesse arvestatakse ainult neid aineid, mis on antud perioodil deklareeritud ja läbitud.
 
=Ülesanne=
X = 24 EAP, Y = 26 EAP
27EAP*2-(X+Y) = 27EAP*2-(24EAP+26EAP) = 4 EAP
Vastus. Õppeaasta lõpus esitatakse arve 4 EAP eest.

Latest revision as of 13:42, 24 January 2017

Referaat

Autor: Aleksandr Pikalo A21

Esitamise kuupäev: 6. detsember 2016

Sissejuhatus

Valisin selle teemat, sest muid valikuid mul ei olnud, aga kui ma hakkasin uurima midagi selle teema kohta, siis mul oli väga huvitav detailselt teada kuidas linuxi käsud kirjutatakse ja millest käsk koosneb.

Failisüsteemi hierarhia Standard

Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), mis koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisemaks on kataloogides olev / kataloog. See ühendatakse esimese alglaadimise ajal külge . See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning seejärel juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib. Kataloog on külgeühendamise koht (mount point) , kus on võimalik teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge panna . Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks “/usr”, “/var”, “/mnt” ja “/cdrom”.” /etc/fstab” erinevates tabeli failisüsteemidest ja kohtadest, kuhu saab külgeühendada, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme “/etc/fstab”-failis toimub automaatne ühendamine juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.

FHS
Failisüsteemi hierarhia Standard (FHS) on viide, mis kirjeldab konventsioonide kasutada paigutus UNIX süsteemi. UNIX süsteem sai populaarseks tänu Linuxile, kus hakkati seda kasutama, kuid samuti on ka teisi kasutatavaid UNIX variante.

FHS-is kõik failid ja kataloogid ilmuvad juurkataloogiga “/”ehk root directory, isegi siis, kui on erinevale füüsilisele või virtuaalsele seadmele salvestatud . Mõnel nendest kataloogidest on olemas konkreetne süsteem, kui mõned allsüsteemid (näiteks X Window System) on paigaldatud. Enamik neist kataloogidest on olemas kõikides UNIX operatsioonisüsteemides ja tavaliselt kasutatakse sarnasel viisil, kuid kirjeldused on need, mida kasutatakse spetsiaalselt FHS-i jaoks. Kausti sisaldamine

  • /bin programmid, mis vajalikud süsteemi laadimiseks
  • /boot alglaaduri failid
  • /dev seadmefailid
  • /etc konkreetse hosti konfiguratsioonifailid
  • /home kasutajate kodukataloogid
  • /lib jagatud teegid ja kerneli moodulid (lisaks ka /lib32, /lib64)
  • /media siia kataloogi ühendatakse eemaldatavad seadmed
  • /mnt ajutiste failisüsteemide ühenduskoht
  • /opt lisatarkvara paigaldatakse opt kausta
  • /sbin põhilised süsteemsed, juurkasutajale mõeldud käsud
  • /srv teenuste andmefailid (RedHat baasil olevates distributsioonides)
  • /tmp ajutised failid
  • /usr hierarhia, mis pole vajalik alglaadimisel, kuid tihti on põhiline osa programmidest paigaldatud just usr kausta
  • /var muutuva suurusega andmefailid
  • /root/ juurkasutaja kodukataloog
  • /usr/bin/ programmifailid, mida pole vaja alglaadimisel – näiteks mplayer
  • /usr/lib/ programmide jagatud teegid – programmidele /usr/bin/ ja /usr/sbin/ kataloogis
  • /usr/sbin/ administreerimiseks vajalikud programmid, milleta saab süsteemi käivitada
  • /usr/share/ ühiskasutatavad failid. Ei sõltu arhitektuurist (näiteks IA-32, x86-64)
  • /var/lock/ ressursside lukufailid
  • /var/log/ erinevad log failed
  • /var/run/ Süsteemi jooksev informatsioon teenuste ja kasutajate kohta alates viimasest alglaadimisest
  • /var/spool Pooliga ülesanded ootab töödelda, näiteks print järjekorrad ja väljamineva posti järjekorda.
  • /var/tmp/ Ajutised failid, mida ei tohi süsteemi alglaadimisel kustutada
  • /usr/include/ kompilaatori päisefailide asukoht
  • /etc/opt Seadistustefailid add-on pakendid, mis on salvestatud /opt/
  • /etc/sgml Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb SGML.
  • /etc/X11 Seadistustefailid X Window System versioon 11.
  • /etc/xml Seadistustefailid, näiteks katalooge, tarkvara, mis töötleb XML.
  • /run Run-time andmeedastuskiirus: Teave töötavat süsteemi, kuna viimase boot, näiteks sisselogitud kasutajatele ja töötab deemonid.

FHS ühilduv Mõned distribuudid, mis järgivad üldjuhul standarteid, kõrvale võivad ka kalduda teatud valdkondades. Kõrvalekaldeid võivad olla järgmised:

  • Kaasaegne Linux sisaldab “/sys” kataloogi virtuaalses failisüsteemis (sysfs võrreldav “/ proc”, mis on procfs), mis salvestab ja võimaldab muuta ühendatud süsteeme arvestades, et paljud traditsioonilised UNIX ja UNIXilaadse operatsioonisüsteemide kasutamine “/sys” sümboolne lingi tuuma lähtetekstipuusel.
  • Paljud kaasaegsed UNIX süsteemid (nagu FreeBSD kaudu oma pordi süsteem) installivad kolmanda osapoole paketid “/ usr /” local hoides koode peetakse osa operatsioonisüsteemi “/ usr”.
  • Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ lib” ja “/ usr / lib”, ning nad viitavad “/usr/lib”-le.
  • Mõned Linuxi distribuudid differentseerivad “/ bin” ja “/ usr / bin” vastu ning “/ sbin” ja “/ usr / sbin” omakorda vastu. Nad viitavad “/ bin” “/ usr / bin”-isse ja “/ sbin” “/ usr / sbin”-isse ning “/ usr / sbin” võib saada viite “/ usr / bin”-isse.

Kaasaegne Linuxi sisaldab “/ run” , kus saab käivitada kataloogi ajutise failisüsteemi abil (temporary filesystem - tmpfs), kus saab salvestab lenduvate runtime andmeid, järgides FHS versioon 3.0. Vastavalt FHS versioon 2.3, need andmed olid salvestatud “/ var / run”-ile, kuid üheks probleemiks oli see, et mõndades kataloogides, ei olnud alati võimalik alguses taaskäivitusi teha. Selle tulemusena need programmid pidid petma, kasutades näiteks “/dev/.udev”, “/dev/.mdadm”, “/dev/.systemd” või “/dev/.mount” katalooge, kuigi need kataloogid ei ole selliste andmete jaoks. Plussideks on see, et ta muudab süsteemi kasutamise lihtsamaks koos root-i failisüsteemiga, mis on paigaldatud ainult lugemiseks.

Näiteks allpool on esitatud muudatused Debianiga tehtud 2013. aastal:

  • /dev/.* -> /run/*
  • /dev/shn -> /run/shm
  • /dev/shm/* -> /run/*
  • /etc/* -> /run/*
  • /lib/init/rw -> /run
  • /var/lock -> /run/lock
  • /var/run -> /run
  • /tem -> /run/tmp

Kasutatud meedia

https://wiki.linuxfoundation.org/en/FHS

https://wiki.linuxfoundation.org/lsb/fhs

http://enos.itcollege.ee/~edmund/osadmin/est/failisysteemi-hierarhia/failisysteemi-hierarhia_OSadmin.pdf

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Apikalo&oldid=117009"