Squid transparent proxy

Autor

Mikk Mähar AK32

Versioon

Versioon 0.01, muudetud 18.12.2009 (Algse struktuuri paika panek)

Versioon 0.02, muudetud 10.01.2010 (Struktuuri parendamine, sisu kirjutamine)

Versioon 0.03, muudetud 13.01.2010 (Logide analüüsi kohta sisu lisamine)

Versioon 0.04, muudetud 20.01.2010 (Täiendatud varundamise/taastamise osa ning täpsustatud paigalduse osa)

Sissejuhatus

Siit artiklist peaks saama väikse ülevaate, mis asi see proxy server ehk vahemälu on, milleks seda kasutatakse. Mis on on Squid ning kuidas seda autentimist nõudva transparent proxy serverina seadistada(transparent selles mõistes, et kasutajate päringud suunatakse sinna vaikimisi ja alati).

Mis asi on proxy

Proxy serveri näol on tegu kliendi ja võrgus paiknevate resursside vahelise vahemäluga. Proxy servereid kasutatakse mitmetel erinevatel eesmärkidel:

• Võrguühenduste kasutuse optimeerimiseks
• Veebiserverite koormuste leevendamiseks
• Inimeste anonüümsuse kaitsmiseks veebis
• Sisevõrgu kasutajatele võrgust kättesaadavate andmete piiramiseks

Mis asi see Squid on ja mida sellega teha saab

Squidi puhul on tegu täielikult HTTP/1.0 (peaaegu ka HTTP/1.1)ühilduva proxy serveri tarkvaraga, mis toetab HTTP-d ja FTP-d. Squidi on võimalik kasutada:

• võrguühenduste optimeerimiseks
• kasutajate autentimiseks
• kasutajatele võrgust kätte saadavate resursside piiramiseks
• veebiserverite koormuse leevendamiseks

Squidiga on kasutajate autentimiseks olemas mitmeid erinevaid meetodeid:

• ncsa (basic authentication)
• Windows Active Directory
• Radius
• LDAP
• Kerberos
• MySQL
• NTLM

Eeldused/nõuded

• 1 mõne värske linuxi distributsiooniga server
• server mille peale Squid paigaldatakse on võrgus kasutusel ruuterina / kui on tegu võrgus eraldi seisva masinaga on vaja suunata nende teenuste, mida läbi vahemälu kasutada soovitakse võrguliiklus WCCP/GRE abiga Squid serverisse. (See ei kuulu siin artiklis kaetava osa hulka)
• kasutataval serveril peaks olema piisav kogus vahemälu (Squid tahab iga 1 GB squidi vahemälus hoitavate andmete kohta 10 MB vahemälu serverilt).

Paigaldamine

Squidi ja vajalike komponentide paigaldamiseks Ubuntu serveri korral piisab terminali sisestatud käsust:

sudo apt-get install squid squid-common

Kui on soovi järgida autentimise näidet tuleks paigaldada ka apache2-utils. Selle tegemiseks, kas lisada eelneva käsu lõppu "apache2-utils" või tagant järgi eraldi paigaldades:

sudo apt-get install apache2-utils

Seadistamine

Enne seadistamise alustamist tasuks teha originaal konfiguratsioonidest varukoopiad.

iptables seadistamine

Vahemälu serveris on kasutades iptablesit suunata kõik http (port 80) päringud ümber squidi pordile, mis on vaikimisi 3128. Seda saab teha sisestades järgmised käsud:

iptables -t nat -A PREROUTING -i eth1 -p tcp --dport 80 -j DNAT --to 192.168.1.1:3128
iptables -t nat -A PREROUTING -i eth0 -p tcp --dport 80 -j REDIRECT --to-port 3128

Squidi seadistamine

Squidi seadistamiseks tuleb muuta squidi konfiguratsiooni failis (/etc/squid/squid.conf) järgneivaid asju:

httpd_accel_host virtual   //määrab, et squid töötab http kiirendina
httpd_accel_port 80        //pordi number, mille liiklust läbi vahemälu suunatakse
httpd_accel_with_proxy on  //lülitab squidi tööle, kui kohaliku httpd kiirendi ja proxy
httpd_accel_uses_host_header on
acl lan src 192.168.1.1 192.168.2.0/24  //juurdepääsu piirangud, mis lubavad vaid kohalikus võrgus paiknevatel arvutitel squidi kasutada
http_access allow localhost //
http_access allow lan    //

Peale konfiguratsiooni failis muudatuste sisse viimist tuleb nende aktiveerimiseks Squidile taaskäivitus teha:

/etc/init.d/squid restart

Näidis NCSA autentimise seadistamisest

Konfiguratsiooni faili on vaja sisestada järgmised read:

auth_param basic program /usr/lib/squid/ncsa_auth /etc/squid.passwd
auth_param basic children 5
auth_param basic realm NFYE Squid proxy-caching web server
auth_param basic credentialsttl 3 hours
auth_param basic casesensitive off

acl users proxy_auth REQUIRED
acl sectionx proxy_auth REQUIRED
http_access allow users

Kasutajate loomiseks sisesta terminali käsk:

sudo htpasswd -c /etc/squid.passwd esimese_kasutajanimi

Teiste autentimise meetodite seadistamise kohta leiab infot http://wiki.squid-cache.org/ConfigExamples/

Mõningad veebilehed/teenused ei pruugi toimida läbi autentimist nõudva proxy ning sellepärast tuleb teha nendest eraldi nimistu, et nad ilma autentimiseta ka töötaks. Seda saab teha järgnevalt:

Tuleb tekitada fail unauth_sites.acl näiteks /etc/squid kausta ning sinna sisse luua nimistu domeenidest, mille korral autentimist ei nõuta kujul(1 domeen rea kohta):

.domeen1.com
.domeen2.com

Samuti on vaja lisada squid.conf faili sisse järgmised:

acl unauth_sites dstdomain "/etc/squid/unauth_sites.acl"
http_access allow unauth_sites lan

blacklist

Teatud domeenidele ligipääsu tõkestamiseks tuleks need koondada ühtsesse nimekirja. Näiteks luua fail /etc/squid/bad_domains ja muuta see loetavaks kasutajale, millena Squid käivitatud on. Blokeeritud saitide listi sisu peaks olema enam vähem selline:

pahaleht
.pahaleht1.com
.pahaleht2.com

Peale selle listi loomist tuleb sellele viidata ka Squidi konfiguratsiooni failis:

acl BAD_DOMAINS dstdom_regex -i "/etc/squid/bad_domains"
http_access deny BAD_DOMAINS lan

Kuidas kontrollida, et päringud Squidini jõuavad

Selleks, et näha kas päringud proxy serverist läbi tuleb jälgida Squidi access logis toimuvat. Seda saab teha käsuga:

tail -f /var/log/squid/access.log

Peale selle käsu sisestamist proovida veebis mingit lehekülge avada mõne arvutiga, mis antud proxy kaudu veebi pääsema peaks.

Varundamine ja taastamine

Varundamiseks tuleks järgnevad failid kopeerida mõnele alternatiivsele meediale:

/etc/squid/squid.conf  //squidi konfiguratsiooni fail
/etc/squid/bad_domains  //blacklist
/etc/squid.passwd     //kasutajad
/etc/squid/unauth_sites.acl //autentimist mitte nõudvate saitide list

Näiteks võib kasutada secure copy käsku antud failide teise masinasse tõstmiseks:

scp /etc/squid/squid.conf kasutajanimi@mingiip:/kaust/kuhu/kopeerida

Teenuse taastamiseks tuleb eelnevalt loetletud failid taastada varukoopiast samasse kausta, kust need varundamiseks kopeeritud sai ning muuta failid Squidile loetavateks. Näiteks kopeerime secure copy käsuga tagasi teisest serverist:

sudo -i
scp kasutajanimi@mingi_ip:/kaust_kus_fail_on/faili_nimi /etc/squid/faili_nimi
chown squidi_kasutaja:kasutaja_grupp /etc/squid/failinimi

Kui konfiguratsiooni failid on taastatud, tuleb teenus taaskäivitada:

/etc/init.d/squid restart

Squidi logide analüüs/statistika

Squidi logide analüüsimiseks ning statistika tegemiseks on olemas palju erinevaid programme, millest üks populaarsem on Calamaris(http://cord.de/tools/squid/calamaris/). Näidist Calamarise raporti kohta võib näha aadressil http://cord.de/tools/squid/calamaris/calamaris-2.out Calamarise väljundi põhjal on võimalik näiteks optimeerida Squidi vahemälu suurust.

Pikema nimekirja programmidest, mida võib kasutada Squidi logide analüüsimiseks leiab http://www.squid-cache.org/Scripts/.

Kasutatud kirjandus

http://www.squid-cache.org/

http://www.ubuntugeek.com/how-to-setup-transparent-squid-proxy-server-in-ubuntu.html

http://www.brennan.id.au/11-Squid_Web_Proxy.html