User:Gsikk

Autor: Gert Sikk

Rühm: 11

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

Essee

Aine erialatutvustus ja õpikorraldus toimus meil iga nädal, kus meil oli võimalik kuulata tutvustavaid loenguid, erinevatest IT valdkondadest. Loengud andsid hea ülevaate, kuidas näeb töö välja igapäevaselt IT-valdkonnas. Lisaks andsid enamus esinejad palju motivatsiooni õppetööks. Loengutest räägin lähemalt järgmistes lõikudes.

Esimeses loengus rääkisid meile Inga Vau, Margus Ernitsa, Merle Varendi ja Juri Tretjakovi EIK õppekorraldusest ja sisekorrast. See loeng andis hea ülevaate, mis hakkab toimuma koolis ja kuidas hakkab välja nägema õppetöö. Loeng oli väga informatiivne, aga samas tundus natukene hirmutav ja osad asjad jäid natukene segaseks. Näiteks selgitus EPA-de kohta jäi natukene kaugeks. Õnneks atiasid tuutorid välja järgmisel päeval. Üldiselt oli, aga loeng heaks alguseks kooliaastale.

Teisest loengut pidas meile Margus Ernits, kus ta rääkis meile, kuidas oma õppetööd planeerida ja andis palju motivatsiooni. Pärast seda loengut oli lausa tahtmine minna koju õppima, et mitte kuuhjata endale asju. Loengu kohta ei saa midagi halba öelda, sest minu arust annavad sellised loengud õpilastele palju indu õppetööga tegelemiseks ning neid peaks pidama igas koolis, mitte ainult ülikoolis. See aitab õpilastel sisse elada uuesti kooliellu, peale pikka suve või puhkust.

Kolmandas loengus rääkis Margus Ernits meile robotikast ja häkkimisest. Loenugst jäi kõige paremini kõrvu see, et häkkimine ei võrdu kräkkimine. Peale seda sain aru, et igal pool kasutatakse sõna häkkimine valesti. Lisaks rääkis ta ka palju robootika klubist. Endal pole kahjuks sellist aega, et tegeleda sellega, aga tahaks, sest see annaks võimaluse ennast arendada. Loengu lõpus rääkis üks Lapikute liige Lapikutest. Käisin nende tuvustus õhtul ja tekkis väga suur huvi nende klubiga liituda, aga jällegi, selline klubi nõuab väga palju aega ja kahjuks seda hetkel ei ole.

Neljandas loengu pidas meiel Janika Liiv, EIK vilistlane. Ta on hetkel seotud start-up ettevõttega Toggle. Oma loengus ta rääkis meile oma kogemustest programmeerimises ning eriti innukalt rääkis ta Ruby keelest. Ta väitis, et tal oli soov hakata lavateoseid kirjutama, aga see jäi tal pooleli. Ta otsustas hakata programmeerijaks, sest see on ka loovtöö, sa saad nullist luua väga võimsaid asju, lihtsalt kirjutades. Loeng andis ülevaate, milline näeb välja programmeerija igapäevatöö. Peale loengut tundus, et puhas programmeerimine pole päris minu jaoks. Loodan väga, et programmeerimine hakkab mulle meeldima, aga ma pean tegema selleks palju tööd.

Viiendal loengul rääkis Carolyn Fischer meile süsteemide administreerimisest. Ise töötab ta Skype'is. Loeng oli eriti põnev just minu jaoks, sest ta rääkis meile sellest alast, mida ma õpin. Ma kuulasin huviga, milline on süsteemi andministraatori igapäevatöö. Väga huvitav oli kuulata ning ma veendusin peale seda loengut üha enam, et minu poolt valitud suund on mulle sobiv. Kuigi see oli tema esimene loeng ja ta oli närvis ning rääkis vaiksemalt kui teised esinejad, oli tema loeng väga informatiivine ja sisukas.

Kuuendat loengut pidas meile Kristjan Karmo ning tutvustas meile tarkvara testimist ja rääkis tarkvara kvaliteedist. Selles loengus ta tõi välja palju huvitavaid näiteid, et kui tätis on tegelikult testimine ning kui palju tegelikult testimine firmade raha kokku hoiab. See ala tundub päris huvitav ning oleks isegi soovi sellel alal kunagi töötada. Ta rääkis ka töö miinustest, näiteks katkise programmi puhul süüdistavad programmeerijad testijaid, et nemad on programmi kiatki teinud, kuigi see pole nii. Tema juttu oli huvitav kuulata ning näited tegid selle loengu väga huvitavaks. Peale loengut sain teada, kui tähtis on tegelikult testimine ja palju on sellega võimalik raha kokku hoida.

Seitsmendas loengus tutvustati meile IT-tööturgu ning seda tuvustas meile EIK vilistlane Andres Septer. Loenugs ta rääkis üldiselt negatiivses toonis IT- tööturust. See tegigi selle loengu eriliseks, et ta andis meile nippe oma IT karjääri jaoks. Ta tegi humoorikaid kommentaare suurfirmade kohta. Temal ei olnud ka slaide, mis tegid seda kindlat loengut paremaks, sest mõnikord slaidid aitavad ja mõnikord rikuvad loenguid. See oli kindalst leong, mida oli hea lihtsalt kuulata. See oli väga informatiivne ja andis palu uusi teadmisi tööturust Eestis. Kõige paremini jäi meelde see, et kui sa tahad ennast Eestis IT alal korralikult arendada ja töötada hingega, siis pead ühinema start-upiga. Seda ta põhjendas sellega, et start-upis pead sa korralikult pingutama ja tiimi panustama, et püsida start-upi tiimis.

Kaheksas leong oli õppetöösse suhtumisest ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus ta rääkis enda kogemustest koolis ja ülikoolides. Mind pani see imestama, et inimene, kes pole peaaegu kümme aastat koolis käinud suutis minna uuesti kooli ja lõpetada see Cum laudega. Lisaks ta andis abistavaid nippe, kuidas koolis peaks oma aega planeerima ja asjad õigeks ajaks ära teha. Tema leong jätkus turvalisusest, spetsiifilisemalt paroolidest. Peale seda loengut oli tahtmine minna koju ja muuta oma paroolid ära, kui tema suuda kolme minutiga lihtsa skripti abil kätte saada 60% teatud veebilehe paroolidest, siis hakkab ikka õudne küll. See loeng oli minu lemmik, sest ta rääkis väga ladusalt, tema juttu oli väga hea kuulata. Rääkis huvitavalt ning oli ka humoorikas, mis on alati väga hea esitluste juures.

Kõik loengud oli väga informatiivsed ning järelemõeldes kõik loengud täiustasid üks-teist. Ei kahetse kordagi nii vara tõusmist, sest said tõesti väga palju uut infot ning motivatsiooni koolis pingutamiseks. Lisaks minu enda jaoks kõige tähtsam oli see, et ma veendusin kindalt selles, et minu poolt valitud valdkond, IT, on minu jaoks õige. Just see teadmine annab mulle nüüd palju jõudu õppida EIK-s.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

Vastus Kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.

Korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised . Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Aine korduv deklareerimine tasuline. Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5 põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus Esimesel õppeaastal omal soovil akadeemilisele puhkusele minna ei saa, küll aga saab seda teha järgnevatel juhtudel: tervislikel põhjustel (kuni 2 aastaks), selleks peab olema arstitõend,aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 aastaks), selleks peab olema sõjaväekutse,lapse hooldamiseks (kuni laps saab 3-aastaseks), selleks on vaja lapse sünnitõendit. Omal soovil (ehk muudel põhjustel) võib akadeemilisele minna alates 2. õppeaastast ning seda kas üheks semestriks või kaheks semestriks (ehk maksimaalselt üheks õppeaastaks). Akadeemilisele minekuks tuleb esitada avaldus rektorile ning samamoodi tuleb esitada avaldus, kui soovitakse akadeemilist lõpetada. Üldiselt akadeemilise puhkuse ajal aineid deklareerida ehk õppida ei saa. Õppida saab akadeemilise ajal ainult erijuhtudel: kui sa oled puudega isik, kui sul on alla 3-aastane laps või puudega laps, või kui sa oled akadeemilisel puhkusel ajateenistuse tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal saab teha järgi eksameid ja arvestusi ainetele, mis olid sul deklareeritud juba enne akadeemilisele minekut. Selleks peab esitama avalduse õppeosakonda.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

Vastus X=25

Y=24

54-(25+24) = 5

Puudu jääb 5 EAP-d, tuleb tasuda 5 * 50 eurot ehk 250 eurot.