User:Emartin

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Eduard Martin
Esitamise kuupäev: 31.oktoober 2012

Essee

Enne sügissemestri algusest mul oli huvitav, kuidas selles õppeasutuses toimub õppetöö, kelle poole võib pöörduda probleemi lahendamiseks, kuidas töötab õppeinfosüsteem ja mis olukord tegelikult kolledžis on. Õpingukorraldus ja erialatutvus ei osanud ette aimata nii huvitavaid ja õpetlikke loenguid, mis aitasid mulle laiendada silmaringi IT valdkonnas ning tutvustada erialadega, mis pakub kool õppimiseks. Esimesed loengud tutvusid tudengitele ka koolikorraldust ja eeskirju, et mis on meie kohustused ja õigused õppeprotsessis ja kuidas saab edukalt ja õige ajaga sooritada aineid. Kõik toimunud tundid olid huvitavad ning sisu oli mahukas ja kasulik. Üllatus see, et igas loengutes olid erinevad lektorid, kes enamikus olid aktiivsed inimesed seotud administreerimisega, arendusega, testimisega ja muid asjadega IT sfääris. Ka arvamused olid erinevad ning loengud tekkisid oma mõtted eriala kohta ka.

Teine loeng tutvustas meid Skype’ga. Lektorid Peeter Uustal ja Raielo rääkisid Helpdeskist, näidasid, mis kujutab endast nende töö elus. Esitlus oli rikas, sest esindajad olid huumorimelsed, põhiteema järgi saime vaadata ka humoorikas video süsteemiadminstraatori tööst. Saime ka tutvuda Skype’i meeskonnaga ja tööprotsessi olukorraga. Skype – on täiesti suur ettevõte Eestis ja oli huvitav vaadata, millega tegelevad erinevad IT spetsialistid (programmerijad, administraatorid ja arendajad). Tegelikult tegu oli ühe huvitavama loenguga kogu kursuse jooksul.

Jaanika Liiv, mis räägis kolmandas loengus, tutvustas meid ka naisprogrammeerimisega, mis üldiselt on natuke ebatavaline, aga perspektiivne ja oluline. Motiveeris tema jutt, et enne IT Kolledži astumist polnud tal programmeerimisest kogemust. Tutvustas Jaanika ka erinevaid programmeerimiskeeli ja julgustas meid, et kui ise tahad, on võimalik sellega ilusti hakkama saada. Rohkem ta räägis tema poolt kasutatavast keelest (Ruby) ja kuidas igapäevaselt teenib ta raha oma programmerimise teadmisi abil. Üldjuhul põhimõtte oli selles, et tuleb teha seda, mis sulle tõesti meeldib ning koguaeg õppida midagi uut.

Neljanda loengu esindaja Andres andis kujutist IT firma katekoriseerimist, näidis, mis on tüüpiline IT töötajate meeskond. Ta selgitas, et põhiselt jagunevad töökohad IT sektoris kolmeks osaks: need, kes loovad, seda loomingut müüvad ja inimsed, kes lõpuks hakkavad loometööd haldama ning hooldama. Loengu ajal tekkis mul ka küsimus, et mis töö mulle ei meeldi ja mis töö tuleb eeldada tulevikus. Enamasti sõltub ka palju inimesest, tema oskusest ja eesmärgist. Tema arvates parem on, kui esimene praktika ja töökogemus saadakse kusagil väikeses ettevõttes, kus võib selgeks õppida kõik vajalikuid teadmisi IT valdkonnas ning praktikumi jooksul hästi tutvuda tööturuga.

Viienda loengu esitas Martin Paljak. Ta andis kinnitust, et IT maailm on lai ja vaba. Kui peas midagi on ning oskused on olemas, võib inimene ise valida, kuidas ta hakkab end arendama. Niisuguse spetsialisti töö on enamasti mitmekülgne, mis laiendab tema võimalusi valida partnerit, kliendit jne. Esitluses näidas ta, et inimene saab olla edukas ka ilma et ta käiks igapäevaselt tööl.

Ignite Maailmist rääkisid meile Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. See kollektiiv andis oma esitlusel ülevaate väikese IT ettevõtte tegevusest Eestis ning selgitas olulist, et inimesel on rohkem eeldust ja võimalust, kui ta oskab töötada meeskonnas. Väga huvitavad olid ka mängud mida nad läbi viisid. Nad näitasid, et kollektiiv, kes teab oma ülesannet ja oskab seda täita,on võimeline tegutsema ilma, et keegi neid pidevalt juhiks.

Eelviimane loeng, millal esines Kristjan Karmo, oli ka hästi ettevalmistatud, rika informatsiooniga esitlus. Ta töötab testijana ja tal on piisavalt kogemust selles valdkonnas. Meeldis, et ta rääkis meile testimise vajalikkusest ja andis elulisi näiteid selle kohta , kuidas mõni viga süsteemis võib minna väga kalliks maksma. Tema sõnades testimine ja tarkvara kvaliteet on olulised asjad. Huvitav oli ka seda, et esineja näidas väga huvitavad näited ajaloost, kui palju on kahju toonud firmadele just hooletus testimisel. Arvan, et see loeng muutus arvamust erialast kui testija.

Viimases kaheksandas loengus külastas meid Siim Vene Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kus ta töötab IT talituse juhina. Tema jutt oli oma tööst ja innovatsionist üldiselt. Ise olen näinud süsteemi, mis kasutatakse patsiendi registreerimiseks, digitaalretseptide andmiseks, nende järgmise ravilugu fikseerimiseks. Meeldiv oli ka seda, et ta räägis Wifi võrgust. Haigla X-korpuses, mis mahub 3 osakonda, on Wifi võrgus hea allalaadimise kiirusega. Seda võivad kasutada nii töötajad kui ka patsiendid. Ta räägis, et IT innovatsionid meditsiinis on oluline asi, mis hoiab kokku paberit ja samal ajal on kõik info õigel ajal õigesse kohta talletatud, mis aitab omakorda ka aega kokku hoida.

Kokkuvõttes tahan öelda, et õpingukorraldus ja erialatutvustus osutus väga huvitavaks ja mitmekülgseks õppeaineks. Informatsioon, mida ma sain teada 8 loengute jooksul, muutus minu kujutist IT’st. Arvan, et kõik esinejad olid hästi valitud, ettevalmistatud. Enamasti kõik lektorid olid aktiivsed, humorimeelsed ja targad inimesed, keda kutsuti esineda suure auditooriumi ees. Nad julgesti esinesid ja hoidsid auditooriumi huvi. Arvan, et õpingukorraldus ja erialatutvustus on väga nõutav aine, mis peab olema kohustuslikke ainete hulgas. Peale seda tahan veel lisada, et loengud aitasid ka tutvuda õppeasutusega, eluga IT valdkonnas nii kolledžis kui ka väljas. Eelduseks tahaksin soovida, et tulevikus võib korraldada 1-2 ekskursiooni, kus tudengid, näiteks, võiksid külastada tunni ajal mõnda IT asutust, kus tegelevad arendusega, administreerimisega jne, üldiselt kõikidega, mis on seotud IT tehnoloogiatega.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus A

Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

Vastus

Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud punktis 5.2.7. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..

Küsimus 3

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

Vastus

Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust: • Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks (akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood, avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel). • Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks (avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse, avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel). • Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. (selle põhjusel puhkuse aeg võib olla maksimaalne, kuni 3 aastat) Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. <nowiki>Insert non-formatted text hereInsert non-formatted text here</nowiki>