VirtualBox: Difference between revisions
New page: ==Autor:== Indrek Tamm, 15 Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine |
No edit summary |
||
(9 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 1: | Line 1: | ||
== | ==Sissejuhatus== | ||
Indrek Tamm | VirtualBox on üldotstarbeline [http://en.wikipedia.org/wiki/X86 x86] riistvarasüsteemi [http://www.virtualbox.org/wiki/Virtualization virtualiseerija] ehk arvuti emulaator. VirtualBox installeeritakse juba olemasolevasse operatsioonisüsteemi ja VB sisse saab veel lisaks paigaldada operatsioonisüsteeme. VirtualBox on mõeldud kasutamiseks nii serverites, lauaarvutites kui manussüsteemides ja on nüüdseks ainus tippklassi virtualiseerimislahendus, millest on saadaval [http://viki.pingviin.org/GNU_GPL GNU GPL] litsentsiga vabavaraline versioon. [[#Kakupesa wiki: Vaba tarkvara õiguslik taust]] | ||
==Ajalugu== | |||
VirtualBox-i looja on Saksamaa tarkvarakompanii ''innotek''. Esimene versioon avaldati 2007 jaanuaris, see kandis nime VirtualBox Open Source Edition (OSE) ja omas GPL versioon 2 litsentsi. Innoteki ostis 2008 veebruaris ''Sun Microsystems'', mille omakorda 2010 jaanuaris ''Oracle Corporation''. Seepärast on VirtualBox-i ametlik nimi praegu '''Oracle VM VirtualBox'''. [#Oracle virtualiseerimislahendused] | |||
==Toetatud operatsioonisüsteemid== | |||
VirtualBox-i enda saab paigaldada järgnevatele operatsioonisüsteemidele: Linux, Mac OS X, OS/2 Warp, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ja Solaris. Eksperimentaalne toetus on ka FreeBSD-le. | |||
VirtualBox-is saab installeerida virtuaalmasinale näiteks järgnevad operatsioonisüsteemid: osad NetBSD versioonid, mitmesugused DragonFlyBSD versioonid, FreeBSD, Linux, OpenBSD, OS/2 Warp, kõik Windows-id peale 95-e ja Millenium-i, Solaris, Haiku, Syllable, ReactOS ja SkyOS. | |||
[http://www.virtualbox.org/wiki/Guest_OSes ''Guest OSes''] – värskeim info toetatavate virtuaalsete operatsioonisüsteemide kohta. | |||
==Riistvara emulatsioon== | |||
VirtualBox toetab nii Intel-i riistvara virtualiseerimistehnoloogiat [http://en.wikipedia.org/wiki/X86_virtualization#Intel_Virtualization_Technology_for_x86_.28Intel_VT-x.29 VT-x] kui ka AMD loodud [http://en.wikipedia.org/wiki/X86_virtualization#AMD_virtualization_.28AMD-V.29 AMD-V] funktsionaalsust. [[#x86 virtualisatsioon]] | |||
Kõvakettaid emuleeritakse vaikimisi unikaalses ''Virtual Disk Image'' (VDI) formaadis, VirtualBox toetab ka VMware virtuaalmasinate kõvakettaformaati (VMDK) ja Microsoft Virtual PC (VHD) kettaformaati. | |||
Kaasaegse riistvara funktsionaalsus on väga hästi toetatud. Näiteks on isegi võimalik eksperimentaalselt 32-bitises opsüsteemis, mille protsessor on võimeline 64-bitisena töötama, jooksutada 64-bitist virtuaalmasinat. | |||
==Veebikonsool== | |||
VirtualBox-i on võimalik hallata ka veebibrauserist, kasutades [http://en.wikipedia.org/wiki/Google_Code Google Code] projekti nimega [http://code.google.com/p/vboxweb/ VirtualBox Web Console], mis taasrakendab VirtualBox-i kasutajaliidese [http://en.wikipedia.org/wiki/AJAX AJAX]-i abil. | |||
==Saadavalolevad versioonid== | |||
VirtualBox on saadaval nii [http://www.virtualbox.org/wiki/VirtualBox_PUEL PUEL litsentsiga omandusliku versioonina] kui ka tasuta GPL litsentsilise versioonina. | |||
*PUEL versioon (nimi: VirtualBox) | |||
Tasuta isiklikuks kasutamiseks ja õppeesmärkidel ning toote hindamiseks. Täisversiooni kommertskasutus on tasuline, VB täisversioon tuleb Oracle-lt osta. | |||
NB! Tasuta PUEL versiooni kasutamine üksikisikute poolt mingi ettevõtte sees loetakse PUEL alusel lubatuks. | |||
*GPL versioon (nimi: VirtualBox Open Source Edition (OSE)) | |||
Piiratud võimalustega: | |||
{|style="background:pink;width:500px;margin:7px;border:1px dotted" align=center | |||
| style="padding-left:7px;font-family:courier;text-align:center;" |:::Virtualbox OSE versiooni piirangud::: | |||
|- | |||
| style="padding-left:7px;font-family:courier;text-align:center;" |Puudub sisseehitatud Remote Desktop Protocol (RDP) server | |||
|- | |||
| style="padding-left:7px;font-family:courier;text-align:center;" |Puudub RDP abil töötav USB liides | |||
|- | |||
| style="padding-left:7px;font-family:courier;text-align:center;" |Puudub toetus iSCSI ketastele | |||
|} | |||
[http://www.virtualbox.org/wiki/Editions Versioonid] | |||
[http://www.virtualbox.org/wiki/Licensing_FAQ VB Litsentside KKK] | |||
==VirtualBox ja andmeside== | |||
VB virtuaalmasinatele saab ühendada virtuaalseid võrgukaarte, mille abil saavad ''guest OS''-id ''host OS''-i kaudu hõlpsalt luua võrguühenduse näiteks internetiga. Sidet ''guest''-ide ja ''host'' kõvaketaste vahel ei ole aga koheselt otseselt olemas. Üks võimalus füüsilise (host) arvuti kettajagudelt kanda andmeid virtuaalmasinate (guest) arvutite kõvaketastele, on kasutada ära VirtualBox-is töötavatele OS-idele loodud võimalust mountida ''host''-is olevaid .iso faile. | |||
*Linuxis töötava VirtualBox korral saab luua VB-le transporditavate failidega .iso faili linuxi terminalis järgnevalt: '''genisoimage -o [target_filename] [source_filename] | |||
'''. | |||
Näiteks: | |||
{|style="background:lightblue;width:360px;margin:7px;border:1px dotted" align=centre | |||
| style="padding-left:7px;font-family:courier;" |genisoimage -o /tmp/dvd.iso /tmp/plaadile/ | |||
|} | |||
PS. Probleemide korral ''genisoimage'' käsuga võib proovida vahetada see ''mkisofs'' | |||
vastu. | |||
==Kasulikke viiteid== | |||
*[http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads Virtualboxi allalaadimisleht] | |||
*[http://viki.pingviin.org/VirtualBox VirtualBox PingviiniWikis] | |||
*[http://en.wikipedia.org/wiki/VirtualBox VirtualBox Wikipedias] | |||
*[http://www.sun.com/software/products/virtualbox/ Virtualbox-i leht sun.com-is] | |||
*[http://en.wikipedia.org/wiki/X86_virtualization x86 virtualisatsioon] | |||
*[http://www.kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Virtualiseerimine Virtualiseerimisest] | |||
*[http://www.oracle.com/us/technologies/virtualization/index.html Oracle virtualiseerimislahendused] | |||
*[http://wiki.kakupesa.net/index.php/Vaba_tarkvara_%C3%B5iguslik_taust "Vaba tarkvara õiguslik taust" wiki.kakupesa.net] | |||
*[http://code.google.com/p/vboxweb/ VirtualBox Web Console] | |||
==Kasutatud allikad== | |||
*[http://www.virtualbox.org VirtualBox projekti koduleht] | |||
*[http://www.oracle.com Oracle.com] | |||
==Autor== | |||
Indrek Tamm | |||
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] | [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]] |
Latest revision as of 18:32, 10 May 2010
Sissejuhatus
VirtualBox on üldotstarbeline x86 riistvarasüsteemi virtualiseerija ehk arvuti emulaator. VirtualBox installeeritakse juba olemasolevasse operatsioonisüsteemi ja VB sisse saab veel lisaks paigaldada operatsioonisüsteeme. VirtualBox on mõeldud kasutamiseks nii serverites, lauaarvutites kui manussüsteemides ja on nüüdseks ainus tippklassi virtualiseerimislahendus, millest on saadaval GNU GPL litsentsiga vabavaraline versioon. #Kakupesa wiki: Vaba tarkvara õiguslik taust
Ajalugu
VirtualBox-i looja on Saksamaa tarkvarakompanii innotek. Esimene versioon avaldati 2007 jaanuaris, see kandis nime VirtualBox Open Source Edition (OSE) ja omas GPL versioon 2 litsentsi. Innoteki ostis 2008 veebruaris Sun Microsystems, mille omakorda 2010 jaanuaris Oracle Corporation. Seepärast on VirtualBox-i ametlik nimi praegu Oracle VM VirtualBox. [#Oracle virtualiseerimislahendused]
Toetatud operatsioonisüsteemid
VirtualBox-i enda saab paigaldada järgnevatele operatsioonisüsteemidele: Linux, Mac OS X, OS/2 Warp, Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ja Solaris. Eksperimentaalne toetus on ka FreeBSD-le.
VirtualBox-is saab installeerida virtuaalmasinale näiteks järgnevad operatsioonisüsteemid: osad NetBSD versioonid, mitmesugused DragonFlyBSD versioonid, FreeBSD, Linux, OpenBSD, OS/2 Warp, kõik Windows-id peale 95-e ja Millenium-i, Solaris, Haiku, Syllable, ReactOS ja SkyOS.
Guest OSes – värskeim info toetatavate virtuaalsete operatsioonisüsteemide kohta.
Riistvara emulatsioon
VirtualBox toetab nii Intel-i riistvara virtualiseerimistehnoloogiat VT-x kui ka AMD loodud AMD-V funktsionaalsust. #x86 virtualisatsioon
Kõvakettaid emuleeritakse vaikimisi unikaalses Virtual Disk Image (VDI) formaadis, VirtualBox toetab ka VMware virtuaalmasinate kõvakettaformaati (VMDK) ja Microsoft Virtual PC (VHD) kettaformaati.
Kaasaegse riistvara funktsionaalsus on väga hästi toetatud. Näiteks on isegi võimalik eksperimentaalselt 32-bitises opsüsteemis, mille protsessor on võimeline 64-bitisena töötama, jooksutada 64-bitist virtuaalmasinat.
Veebikonsool
VirtualBox-i on võimalik hallata ka veebibrauserist, kasutades Google Code projekti nimega VirtualBox Web Console, mis taasrakendab VirtualBox-i kasutajaliidese AJAX-i abil.
Saadavalolevad versioonid
VirtualBox on saadaval nii PUEL litsentsiga omandusliku versioonina kui ka tasuta GPL litsentsilise versioonina.
- PUEL versioon (nimi: VirtualBox)
Tasuta isiklikuks kasutamiseks ja õppeesmärkidel ning toote hindamiseks. Täisversiooni kommertskasutus on tasuline, VB täisversioon tuleb Oracle-lt osta. NB! Tasuta PUEL versiooni kasutamine üksikisikute poolt mingi ettevõtte sees loetakse PUEL alusel lubatuks.
- GPL versioon (nimi: VirtualBox Open Source Edition (OSE))
Piiratud võimalustega:
:::Virtualbox OSE versiooni piirangud::: |
Puudub sisseehitatud Remote Desktop Protocol (RDP) server |
Puudub RDP abil töötav USB liides |
Puudub toetus iSCSI ketastele |
VirtualBox ja andmeside
VB virtuaalmasinatele saab ühendada virtuaalseid võrgukaarte, mille abil saavad guest OS-id host OS-i kaudu hõlpsalt luua võrguühenduse näiteks internetiga. Sidet guest-ide ja host kõvaketaste vahel ei ole aga koheselt otseselt olemas. Üks võimalus füüsilise (host) arvuti kettajagudelt kanda andmeid virtuaalmasinate (guest) arvutite kõvaketastele, on kasutada ära VirtualBox-is töötavatele OS-idele loodud võimalust mountida host-is olevaid .iso faile.
- Linuxis töötava VirtualBox korral saab luua VB-le transporditavate failidega .iso faili linuxi terminalis järgnevalt: genisoimage -o [target_filename] [source_filename]
. Näiteks:
genisoimage -o /tmp/dvd.iso /tmp/plaadile/ |
PS. Probleemide korral genisoimage käsuga võib proovida vahetada see mkisofs vastu.
Kasulikke viiteid
Kasutatud allikad
Autor
Indrek Tamm