/etc/fstab fail: Difference between revisions
| No edit summary | No edit summary | ||
| Line 32: | Line 32: | ||
| ==Esimene veerg ehk file system== | ==Esimene veerg ehk file system== | ||
| <code>/etc/fstab</code> faili esimeses veerus on kirjas millist seadet, kettajagu või faili ühendatakse. Kettajagude eristamiseks on mitu varianti. | <code>/etc/fstab</code> faili esimeses veerus on kirjas millist seadet, kettajagu või faili ühendatakse. Kettajagude eristamiseks on mitu varianti. | ||
| *<code>UUID=xxx.yyy.zzz</code> Igale kettajaole genereeritud unikaalne nimi, mis koosneb 32-st suvalisest kuueteistkümnendsüsteemi numbrist.<ref>[https://liquidat.wordpress.com/2013/03/13/uuids-and-linux-everything-you-ever-need-to-know/ UUIDs and Linux: Everything you ever need to know ]</ref> | *<code>UUID=xxx.yyy.zzz</code> - Igale kettajaole genereeritud unikaalne nimi, mis koosneb 32-st suvalisest kuueteistkümnendsüsteemi numbrist.<ref>[https://liquidat.wordpress.com/2013/03/13/uuids-and-linux-everything-you-ever-need-to-know/ UUIDs and Linux: Everything you ever need to know ]</ref> | ||
| *<code>LABEL=label</code> Püsiv ja lihtsamini eristatav kettajao nimi. Näiteks <code>LABEL=/boot</code>. Maksimaalselt 16 tähemärki pikk.<ref>[http://tldp.org/HOWTO/Partition/labels.html Labels]</ref> | *<code>LABEL=label</code> - Püsiv ja lihtsamini eristatav kettajao nimi. Näiteks <code>LABEL=/boot</code>. Maksimaalselt 16 tähemärki pikk.<ref>[http://tldp.org/HOWTO/Partition/labels.html Labels]</ref> | ||
| *<code>/dev/sdxy</code> Kettajao füüsiline asukoht. Näiteks <code>/dev/sda1</code> või <code>/dev/sdb4</code>. Ketta füüsiline asukoht sõltub kontrollerist ja võib muutuda. <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/38125/htg-explains-what-is-the-linux-fstab-and-how-does-it-work/ HTG Explains: What is the Linux fstab and How Does It Work?]</ref> | *<code>/dev/sdxy</code> - Kettajao füüsiline asukoht. Näiteks <code>/dev/sda1</code> või <code>/dev/sdb4</code>. Ketta füüsiline asukoht sõltub kontrollerist ja võib muutuda. <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/38125/htg-explains-what-is-the-linux-fstab-and-how-does-it-work/ HTG Explains: What is the Linux fstab and How Does It Work?]</ref> | ||
| ==Teine veerg ehk mount point== | ==Teine veerg ehk mount point== | ||
| Line 45: | Line 45: | ||
| <code>auto</code> ei ole failisüsteem, vaid tüüp, mille puhul süsteem teeb ise kindlaks, mis failisüsteem on külge ühendatud. See on kasulik eemaldatava meedia puhul(CD/DVD).<ref>[https://wiki.archlinux.org/index.php/Fstab fstab - ArchWiki]</ref> | <code>auto</code> ei ole failisüsteem, vaid tüüp, mille puhul süsteem teeb ise kindlaks, mis failisüsteem on külge ühendatud. See on kasulik eemaldatava meedia puhul(CD/DVD).<ref>[https://wiki.archlinux.org/index.php/Fstab fstab - ArchWiki]</ref> | ||
| ==Neljas veerg== | ==Neljas veerg ehk options== | ||
| Neljandas veerus on valikud, mis sõltuvad failisüsteemist. Valikute järjekord pole oluline ja komaga eraldades võib kasutada mitut. <br> | |||
| Üldisemad valikud on: | |||
| *<code>sync</code>/<code>async</code> - Failisüsteemi I/O on sünkroonne/asünkroonne. | |||
| *<code>noauto</code> - Failisüsteemi ei ühendata süsteemi alglaadimisel. | |||
| *<code>exec</code>/<code>noexec</code> - Lubab/keelab failisüsteemis kahendfaile käivitada. | |||
| *<code>suid</code>/<code>nosuid</code> - Lubab/keelab suid ja sgid bitid. | |||
| *<code>ro</code>/<code>rw</code> - Failisüsteemis saab ainult lugeda. / Failisüsteemis saab lugeda ja kirjutada. | |||
| *<code>user</code>/<code>nouser</code> - Lubab failisüsteemi igal kasutajal ühendada. / Lubab ainult juurkasutajal failisüsteemi ühendada. | |||
| *<code>defaults</code> - Kasutab vaikimisi seadeid: <code>rw</code>,<code>suid</code>,<code>dev</code>,<code>exec</code>,<code>auto</code>,<code>nouser</code>,<code>async</code>. | |||
| ==Viies veerg== | ==Viies veerg== | ||
Revision as of 21:25, 26 November 2015
Autor
Kristo Ränk A21
Esitamise kuupäev: 2?.11.2015
Sissejuhatus
Fstab (file systems table) on kettajagude ja muud tüüpi failisüsteemide konfiguratsioonifail.
Failis /etc/fstab on kirjas kuidas ja kuhu ühendada süsteemi kettajaod ning andmekandjad.
Eeldused
- Linux operatsioonisüsteem. Faili olemasolu ei sõltu distributsioonist ega versioonist.
- Oskus orienteeruda Linuxi käsureal
- Faili sisu muutmiseks ligipääs juurkasutaja õigustele
Näide faili /etc/fstab sisust
Faili sisu on võimalik näha käsuga cat /etc/fstab.
Kui on vaja faili sisu muuta, tuleb fail avada tekstiredaktoriga. Näiteks kasutades nano oleks käsk nano /etc/fstab.
Muutuste salvestamiseks peab kasutaja faili avama juurkasutaja õigustega sudo nano /etc/fstab või enne faili avamist juurkasutaja õigustega sisse logima sudo -i.
# /etc/fstab: static file system information.
#
# <file system>     <mount point>     <type>     <options>                      <dump>     <pass>
/dev/sda1           /                 ext4       defaults                       0          1
/dev/fd0            /media/floppy     auto       rw,user,noauto,exec,utf8       0          0
/dev/sdb1           /mnt/kaust        ext2       defaults                       0          0
/dev/sdb2           none              swap       sw                             0          0
NB! Antud näide on võetud ja mugavdatud süsteemist Ubuntu Server 14.04.3 LTS. Faili sisu võib masinast ja süsteemist sõltuvalt olla erinev.
Esimene veerg ehk file system
/etc/fstab faili esimeses veerus on kirjas millist seadet, kettajagu või faili ühendatakse. Kettajagude eristamiseks on mitu varianti.
- UUID=xxx.yyy.zzz- Igale kettajaole genereeritud unikaalne nimi, mis koosneb 32-st suvalisest kuueteistkümnendsüsteemi numbrist.[1]
- LABEL=label- Püsiv ja lihtsamini eristatav kettajao nimi. Näiteks- LABEL=/boot. Maksimaalselt 16 tähemärki pikk.[2]
- /dev/sdxy- Kettajao füüsiline asukoht. Näiteks- /dev/sda1või- /dev/sdb4. Ketta füüsiline asukoht sõltub kontrollerist ja võib muutuda. [3]
Teine veerg ehk mount point
Teises veerus on asukoht kuhu kettajagu, seade või fail ühendada. Asukohaks võib määrata ükskõik millise kausta, eeldusel, et ühendamisel selline kaust eksisteerib.[4] 
Näiteks /mnt/pildid või /media/cdrom. Kui tegu on saaleala või failiga, siis kirjutada veergu none.
Kolmas veerg ehk type
Kolmandas veerus on ühendatava faili, kettajao või seadme failisüsteemi tüüp. 
Mõned toetatud failisüsteemid on: auto, ext2, ext3, ext4, btrfs, reiserfs, xfs, jfs, vfat, ntfs ja swap. 
auto ei ole failisüsteem, vaid tüüp, mille puhul süsteem teeb ise kindlaks, mis failisüsteem on külge ühendatud. See on kasulik eemaldatava meedia puhul(CD/DVD).[5]
Neljas veerg ehk options
Neljandas veerus on valikud, mis sõltuvad failisüsteemist. Valikute järjekord pole oluline ja komaga eraldades võib kasutada mitut. 
Üldisemad valikud on:
- sync/- async- Failisüsteemi I/O on sünkroonne/asünkroonne.
- noauto- Failisüsteemi ei ühendata süsteemi alglaadimisel.
- exec/- noexec- Lubab/keelab failisüsteemis kahendfaile käivitada.
- suid/- nosuid- Lubab/keelab suid ja sgid bitid.
- ro/- rw- Failisüsteemis saab ainult lugeda. / Failisüsteemis saab lugeda ja kirjutada.
- user/- nouser- Lubab failisüsteemi igal kasutajal ühendada. / Lubab ainult juurkasutajal failisüsteemi ühendada.
- defaults- Kasutab vaikimisi seadeid:- rw,- suid,- dev,- exec,- auto,- nouser,- async.