Disaster recovery as a service (DRaaS): Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Slunden (talk | contribs)
110 edits
Created page with "==Sissejuhatus== 400px|thumb|right| '''Storage Area Network''' ehk '''SAN''' on teiste sõnadega kiire ja eriotstarbeline võrk. See ühendab tavaliselt erin..."
 
Slunden (talk | contribs)
110 edits
 
(61 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
==Sissejuhatus==
==Sissejuhatus==
[[File:san1.jpg|400px|thumb|right|]]
'''Disaster Recovery as a Service''' ehk '''DRaaS''' on tõrkesiirdeteenus, mis võimaldab avariitaastet pilveteenusena, eeldusel, et kaitstavaid füüsilisi või virtuaalseid servereid hostitakse ja\või replikeeritakse (kolmanda osapoole) pilves. DRaaSi loetakse üheks neljast pilveteenuste põhiklastrist (lisaks [https://en.wikipedia.org/wiki/Cloud_computing#Infrastructure_as_a_service_.28IaaS.29 - infrastructure as a service (IaaS)], [https://en.wikipedia.org/wiki/Platform_as_a_service platform as a service (PaaS)], ja [https://en.wikipedia.org/wiki/Software_as_a_service software as a service (SaaS)]).
'''Storage Area Network''' ehk '''SAN''' on teiste sõnadega kiire ja eriotstarbeline võrk. See ühendab tavaliselt erinevate andmete salvestusseadmeid- servereid, varundusseadmeid, lindiroboteid, kettamassiive. SAN-i võrk on üks osa terve ettevõtte üldisest IT-ressurside võrgust. Peamiselt on SAN klastrina teiste IT-ressursside läheduses. Samas võib ta aga ka ulatuda kaugemale, ehk back-up-i ja arhiveerimise kohtadesse.


==Kasutus==
2013. aastal Ponemon instituudi poolt läbiviidud uuring näitas, et andmekeskuste maasolekuaja minut maksab keskmiselt $7,900 (41% kasv võrreldes 2010. aastaga), illustreerides fakti, et ''downtime'' on kulukas ja kallineb iga aastaga. See on loonud DRaaS'ile hea kasvupinnase eelkõige väiksemate kuni keskmiste ettevõtete seas, kellel puudub kompetents ja ressursid efektiivse tõrkestrateegia juurutamiseks - selle saab teenusena sisse osta ning nõuded ja vajadused (taasteajad ja -punktid) teenusetaseme lepingus defineerida.


==Kirjeldus==
Suurematel ettevõtete seas ei ole DRaaS veel oluliselt levinud. Põhjuseks asjaolu, et tihti kasutavad nad mitmeid erinevaid heterogeenseid andmekeskuseid, olemasoleva avariitaaste seadmete\tehnika dekomisjoneerimine on kulukas ning tegu on üsna uue tehnoloogiaga, mis teeb suuremad investeeringud riskantseks.
'''SAN-i''' nimetatakse tihti ka “serverite taguseks võrguks”, sest SAN on spetsiaalne ja kiire võrk, mis ühendab omavahel andmesalvestusseadmeid ja erinevadi servereid. SAN-iga on võimalik kasutada omavahel ühendatud elemente ja sellega on võimalik pidada any-to-any ühendust kogu läbi võrgu. Erinevate elementide all pean silmas ruutereid, switche, directoreid ja hubisid. See elimineerib nii traditsioonilise eraldiseisva ühenduse serveri ja andmesalvestuse vahel kui ka kontseptsiooni, mille järgi server "omab ja haldab" andmesalvestuse seadmeid.  Lisaks elimineerib see kõik serveri poolt ligipääsetavate andmete mahu piirangud, praegusel hetkel on see piiratud individuaalse serveriga ühenduses olevate andmesalvestuse seadmete hulgaga. Selle asemel pakub SAN paindlikku võrgukasutust võimaldades ühel või mitmel serveril jagada ühist andmesalvestuse pinda, mis omakorda võib hõlmata mitut andmesalvestuse seadet. Ning suuremaks turvalisuseks võib andmesalvestuse seadme paigutada serveritest kaugemale.Kettaseadmed ühendatakse üle jagatud võrgu Host-ide külge fiiberoptilise kaabliga. Andmevahetus toimub andmeblokkide tasemel.


==Struktuur==
==Arhitektuur==


'''SAN''' süsteemid koosnevad ketaste alamsüsteemidest, andmevarundussüsteemidest ja eraldiseisvast võrgu infrastruktuurist. Ketaste alamsüsteemid liidavad enda sees tervet hulka kõvakettaid. Siinkohal tehakse vahet, kas ühendamine leiab aset vaid ühise korpuse ja ühise voolutoite baasil (JBOD = Just a Bunch of Disks) või rakendatakse spetsiaalset lülitusseadet, nn RAID-Controller-it, mis ühendab RAID-tehnoloogia abil (RAID = Redundant Array of Independent Discs) füüsilised kõvakettad kokku virtuaalseteks kõvaketasteks. Sellel lisaks on veel olemas ka intelligentsed RAID-Cotroller-id, mis suudavad pakkuda veel ka täiendavaid teenuseid.
DRaaSi arhitektuur varieerub vastavalt sellele, kuidas pilve kasutatakse.
 
*'''To Cloud DRaaS''' : Kaitstav objekt (andmed või applikatsioon) asub kliendi primaarses andmekeskuses ning pilve kasutatakse vaid sealt andmete taastamiseks
*'''In Cloud DRaaS''' : Nii allikas kui ka taastamiseks kasutatavad koopiad asuvad pilves
*'''From Cloud DRaaS''' : Kaitstav objekt asub pilves, varundus tehakse kliendi lokaalsesse andmekeskusse, tõrgete korral taastatakse sealt andmed pilve tagasi


==Plussid==
==Plussid==


'''Kättesaadavus:''' Üks andmete koopia on kättesaadav igale ja kõigile serveritele mitmete ühendusteede kaudu.  
*'''Hind:''' Traditsiooniline avariitaastestrateegia eeldab investeeringuid andmekeskusesse, serverite ja võrguseadmete soetuskulusid, lisaks halduskulusid (elekter, tööjõud, rent). Pilveteenusena maksab ettevõte vaid oma serverite ''snapshottide'' varunduse eest. Ehk tegu on [https://en.wikipedia.org/wiki/Cloud_computing#Infrastructure_as_a_service_.28IaaS.29 IaaS] teenusega, mis aktiveerub ainult tõrkestsenaariumi korral.
'''Töökindlus:''' Usaldusväärne andmete liigutamine kindlustab madala vigade hulga ja võimaluse taastada vea tekkimisele eelnenud olukord.
*'''Testimine:''' Isegi kui tõrkesiirdestrateegia on paigas, tuleb seda regulaarselt testida. Virtualiseeritud teenus võimaldab luua isoleeritud ''sandbox'' keskkonna, kus erinevaid tõrkestsenaariume läbi mängida, samal ajal töökeskkonnale mõju mitte avaldades.  
'''Skaleeritavus:''' Servereid ja andmesalvestuse seadmeid võib teineteisest sõltumatult lisada.
*'''Paindlikkus:''' Võimalus lihtsalt taastada ainult üks virtuaalmasin või terve serveripark.
'''Jõudlus:''' Fibre Channel (SANi ühenduse standardmeetod) pakub kõrget ribalaiust madala pöördusajaga ja eraldab andmesalvestuse ja võrgu I/O.
*'''Taasteaeg:''' Andmete taastamine füüsilisest andmekeskusest (koos võimalike ''startup'' protseduuridega) võtab reeglina kauem aega kui ''snapshoti'' taastamine pilvest.
'''Hallatavus:''' Tekivad tarkvara ja erinevade fiibrikanalite topoloogiate standardid, mis võimaldavad keskset haldust ning proaktiivset vigade leidmist ja parandamist.
'''Informatsiooni haldamise kasu:''' Suureneva liiasuse ja hea hallatavuse ning andmesalvestuse ja serverite iseseisva lisamise võimaluse tõttu pakub SAN madalamaid omamiskulusid ja kõrgemat informatsiooni haldamise kasu.


==Miinused==
==Miinused==


Fiiberoptilise kaablite jaoks on vaja eraldi kaarte.
*'''Riskihaldus:''' Ärikriitiliste funktsioonide üleandmine kolmandale osapoolele eeldab põhjalikku eeltööd koostööpartneri valikul. Teenusepakkuja suutlikkust teenusetasemelepingut oleks soovitav regulaarselt kontrollida.
Nii kaablite ja kaartide maksumus suur.
*'''Andmete käsitlemine:''' Tulenevalt DRaaSi suhtelisest noorusest võivad teenusepakkuja kohustused ja vastutus andmete käsitlemisel jääda halli alasse, mis loob pinnase turvaprobleemideks.
Õrnad kaabliotsad.
*'''Sõltuvus võrguühendusest:''' Kui traditsioonilisest andmekeskusest saab andmeid vajadusel ka füüsiliselt andmekandjalt taastada, siis eeldus DRaaSi toimimiseks on suure läbilaskevõimega võrguühendus.
*'''Hind:''' Suured DRaaS lahendused ei ole odavad ega lihtsad ning on tihti väga agressiivsete teenusetasemelepingutega. Oluliseks saavad ka kulud laivõrkudele, mille läbilaskevõime peab vastavalt lisanduvatele nõudmistele kasvama.


==SAN-i ja NAS-i rakendus==
==DRaaS lahenduste pakkujad==
[[File:GartnerDraaS-e1429898315567.png|400px|thumb|right|]]
2015. aastal avaldatud Gartneri uuringust saab välja tuua kolm liidrit DRaaS teenusepakkujate turul.


NAS lahendused leiavad rakendust failiserverites ja failirakendusserverites, nagu näiteks CAD, tarkvaraarendus, web–hosting, e–mail jt serverites.
*[http://www.sungardas.co.uk/Pages/default.aspx '''Sungard Availability Services'''], Suurbritannias asuv ettevõte, mis opereerib Euroopas 14 andmekeskusega;
SAN leiab rakendust suurtes andmebaasiserverites, OLTP (On–Line Transaction Processing) serverites jne. SAN’i puhul on piiravaks teguriks vaid vahemaa. See ei ulatu FC protokollistiku korral üle 10 km.
*[http://www.ibm.com '''IBM'''], oma [http://www-935.ibm.com/services/uk/en/it-services/business-continuity/ Resiliency Services] portfoolioga;
*[http://www.ntt.com '''NTT Communications'''], Jaapanis baseeruv, Fortune Global 500 nimekirja üks kõrgemail positsioonil olevaid telecom-ettevõtteid;


==SAN-i ja NAS-i peamised lahenduste tootjad==
Kokkuvõtlikult moodustavad turu infrastruktuuri spetsialistid (IBM, HP, NTT), virtualiseerimisele ja salvestussüsteemidele pühendunud (Acronis and VMware) ning talitluspidevusteenust (''business continuity'') pakkuvad ettevõtted, kusjuures interpretatsioon DRaaSist varieerub vastavalt ettevõtte põhitegevusalale.


Salvestusseadmete turul SAN/NAS sektoris on konkreetsete arhitektuuriliste lahenduste alal kolm peamist nime:
==Tulevik==


'''IBM''' , kes toodab ja turustab ise oma lahendust;
Gartneri uuring näitab, et suurim kliendisegment DRaaSile on 2015. aastal väike-ettevõtted, põhjendades seda teenuse uudsuse ja suurettevõtete konservatiivsusega, ent ennustab kasvu ka suurkliendisegmendis, niipea kui teenuse hind ja kasutegur on tasakaalu leidnud. Pilveteenusele omased kallid virtuaalmasinate korduvlõivud olid peamised väljatoodud probleemkohad suurettevõtetele, kes olid sunnitud neid oma vajadustest tingituna suuremates kogustes rentima.
'''Hitachi''', kes turustab ise ja pakub OEM korras oma lahendust HP’le ning Sun ’ile;
'''EMC2''', kelle lahendusel rajaneb Fujitsu, Dell’i, NCR’i, Unisys’i jt toodang.


==Kokkuvõte==
==Viited==


Lühidalt kokku võttes kujutab NAS salvestisüsteem endast failidel põhinevat juurdepääsu, SAN süsteem aga plokkidel põhinevat juurdepääsu. SAN rakendub „sügavamalt“ ja pakub kõikvõimalikke tehnilisi lahendusi andmete salvestamiseks. NAS kujutab endast institutsiooni serverimaastiku laiendust.
[https://en.wikipedia.org/wiki/Recovery_as_a_service https://en.wikipedia.org/wiki/Recovery_as_a_service]<br/>
[http://www.datacenterknowledge.com/archives/2015/04/24/gartner-names-sungard-leader-first-draas-magic-quadrant http://www.datacenterknowledge.com/archives/2015/04/24/gartner-names-sungard-leader-first-draas-magic-quadrant]<br/>
[http://www.emersonnetworkpower.com/documentation/en-us/brands/liebert/infographics/documents/ponemon-infographic-cost%20of%20downtime-r11-13-final.pdf http://www.emersonnetworkpower.com/documentation/en-us/brands/liebert/infographics/documents/ponemon-infographic-cost%20of%20downtime-r11-13-final.pdf]<br/>


==Viited==
[https://www.linkedin.com/pulse/draas-silver-lining-cloud-andrew-voules https://www.linkedin.com/pulse/draas-silver-lining-cloud-andrew-voules]<br/>
[http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/tip/The-pros-and-cons-of-IT-disaster-recovery-outsourcing http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/tip/The-pros-and-cons-of-IT-disaster-recovery-outsourcing]<br/>
[http://whatis.techtarget.com/definition/disaster-recovery-as-a-service-DRaaS http://whatis.techtarget.com/definition/disaster-recovery-as-a-service-DRaaS]<br/>


[http://www.allsan.com/sanoverview.php3 http://www.allsan.com/sanoverview.php3]<br/>
==Autor==
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng04_2_DAS_SCSI_SAN.pdf http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Loeng04_2_DAS_SCSI_SAN.pdf]<br/>
[http://www.proact.ee/Teenused/Storage/SAN/ http://www.proact.ee/Teenused/Storage/SAN/]<br/>
[http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/2947_250.HTM http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/2947_250.HTM]


==Autor==
Sten Lunden, AK31


SL
2015

Latest revision as of 14:49, 18 December 2015

Sissejuhatus

Disaster Recovery as a Service ehk DRaaS on tõrkesiirdeteenus, mis võimaldab avariitaastet pilveteenusena, eeldusel, et kaitstavaid füüsilisi või virtuaalseid servereid hostitakse ja\või replikeeritakse (kolmanda osapoole) pilves. DRaaSi loetakse üheks neljast pilveteenuste põhiklastrist (lisaks - infrastructure as a service (IaaS), platform as a service (PaaS), ja software as a service (SaaS)).

Kasutus

2013. aastal Ponemon instituudi poolt läbiviidud uuring näitas, et andmekeskuste maasolekuaja minut maksab keskmiselt $7,900 (41% kasv võrreldes 2010. aastaga), illustreerides fakti, et downtime on kulukas ja kallineb iga aastaga. See on loonud DRaaS'ile hea kasvupinnase eelkõige väiksemate kuni keskmiste ettevõtete seas, kellel puudub kompetents ja ressursid efektiivse tõrkestrateegia juurutamiseks - selle saab teenusena sisse osta ning nõuded ja vajadused (taasteajad ja -punktid) teenusetaseme lepingus defineerida.

Suurematel ettevõtete seas ei ole DRaaS veel oluliselt levinud. Põhjuseks asjaolu, et tihti kasutavad nad mitmeid erinevaid heterogeenseid andmekeskuseid, olemasoleva avariitaaste seadmete\tehnika dekomisjoneerimine on kulukas ning tegu on üsna uue tehnoloogiaga, mis teeb suuremad investeeringud riskantseks.

Arhitektuur

DRaaSi arhitektuur varieerub vastavalt sellele, kuidas pilve kasutatakse.

  • To Cloud DRaaS : Kaitstav objekt (andmed või applikatsioon) asub kliendi primaarses andmekeskuses ning pilve kasutatakse vaid sealt andmete taastamiseks
  • In Cloud DRaaS : Nii allikas kui ka taastamiseks kasutatavad koopiad asuvad pilves
  • From Cloud DRaaS : Kaitstav objekt asub pilves, varundus tehakse kliendi lokaalsesse andmekeskusse, tõrgete korral taastatakse sealt andmed pilve tagasi

Plussid

  • Hind: Traditsiooniline avariitaastestrateegia eeldab investeeringuid andmekeskusesse, serverite ja võrguseadmete soetuskulusid, lisaks halduskulusid (elekter, tööjõud, rent). Pilveteenusena maksab ettevõte vaid oma serverite snapshottide varunduse eest. Ehk tegu on IaaS teenusega, mis aktiveerub ainult tõrkestsenaariumi korral.
  • Testimine: Isegi kui tõrkesiirdestrateegia on paigas, tuleb seda regulaarselt testida. Virtualiseeritud teenus võimaldab luua isoleeritud sandbox keskkonna, kus erinevaid tõrkestsenaariume läbi mängida, samal ajal töökeskkonnale mõju mitte avaldades.
  • Paindlikkus: Võimalus lihtsalt taastada ainult üks virtuaalmasin või terve serveripark.
  • Taasteaeg: Andmete taastamine füüsilisest andmekeskusest (koos võimalike startup protseduuridega) võtab reeglina kauem aega kui snapshoti taastamine pilvest.

Miinused

  • Riskihaldus: Ärikriitiliste funktsioonide üleandmine kolmandale osapoolele eeldab põhjalikku eeltööd koostööpartneri valikul. Teenusepakkuja suutlikkust teenusetasemelepingut oleks soovitav regulaarselt kontrollida.
  • Andmete käsitlemine: Tulenevalt DRaaSi suhtelisest noorusest võivad teenusepakkuja kohustused ja vastutus andmete käsitlemisel jääda halli alasse, mis loob pinnase turvaprobleemideks.
  • Sõltuvus võrguühendusest: Kui traditsioonilisest andmekeskusest saab andmeid vajadusel ka füüsiliselt andmekandjalt taastada, siis eeldus DRaaSi toimimiseks on suure läbilaskevõimega võrguühendus.
  • Hind: Suured DRaaS lahendused ei ole odavad ega lihtsad ning on tihti väga agressiivsete teenusetasemelepingutega. Oluliseks saavad ka kulud laivõrkudele, mille läbilaskevõime peab vastavalt lisanduvatele nõudmistele kasvama.

DRaaS lahenduste pakkujad

2015. aastal avaldatud Gartneri uuringust saab välja tuua kolm liidrit DRaaS teenusepakkujate turul.

Kokkuvõtlikult moodustavad turu infrastruktuuri spetsialistid (IBM, HP, NTT), virtualiseerimisele ja salvestussüsteemidele pühendunud (Acronis and VMware) ning talitluspidevusteenust (business continuity) pakkuvad ettevõtted, kusjuures interpretatsioon DRaaSist varieerub vastavalt ettevõtte põhitegevusalale.

Tulevik

Gartneri uuring näitab, et suurim kliendisegment DRaaSile on 2015. aastal väike-ettevõtted, põhjendades seda teenuse uudsuse ja suurettevõtete konservatiivsusega, ent ennustab kasvu ka suurkliendisegmendis, niipea kui teenuse hind ja kasutegur on tasakaalu leidnud. Pilveteenusele omased kallid virtuaalmasinate korduvlõivud olid peamised väljatoodud probleemkohad suurettevõtetele, kes olid sunnitud neid oma vajadustest tingituna suuremates kogustes rentima.

Viited

https://en.wikipedia.org/wiki/Recovery_as_a_service
http://www.datacenterknowledge.com/archives/2015/04/24/gartner-names-sungard-leader-first-draas-magic-quadrant
http://www.emersonnetworkpower.com/documentation/en-us/brands/liebert/infographics/documents/ponemon-infographic-cost%20of%20downtime-r11-13-final.pdf

https://www.linkedin.com/pulse/draas-silver-lining-cloud-andrew-voules
http://searchdisasterrecovery.techtarget.com/tip/The-pros-and-cons-of-IT-disaster-recovery-outsourcing
http://whatis.techtarget.com/definition/disaster-recovery-as-a-service-DRaaS

Autor

Sten Lunden, AK31

2015

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Disaster_recovery_as_a_service_(DRaaS)&oldid=99306"