Syslog

Autor

Kaari Zalite A31 2015/2016

Sissejuhatus

Järgnevas artiklis seletatakse lahti syslog mõiste, saadakse teada, millist informatsiooni endas sisaldab syslog'i konfiguratsioonifail. Samuti uuritakse, mida sisaldab endas üks syslog'i teade ja tehakse kindlaks, millisel juhul tuleb teatele kiiret tähelepanu pöörata ja millisel juhul mitte.

Mis on syslog?

Syslog on utiliit, mille autoriks on Eric Allman. Syslog genereerib süsteemi logifailid ning saadab need läbi IP võrgu syslog serverisse /var/log/ kasuta. Syslog'i teateid saadavad välja erinevad võrguseadmed: ruuterid, switchid jms. Syslog'i paketi suurus on 1024 baiti ning see suurus on limiteeritud.

Pakett sisaldab järgnevat informatsiooni:

• Kategooria (Facility)
• Raskusaste (Severity)
• Nimi või IP aadress (Hostname)
• Ajatempel (Timestamp)
• Teade (Message)

[1][2]

syslogd

Syslogd on programm, mis loob syslog'i teateid.

Ülevaade:

-a   pesa

-d   viib programmi, kus saab vigu parandada

-f   konfiguratsioonifail

-h   saadab teated edasi

-l   nime või IP aadressi nimekiri

-m   ajavahemik

-n   tühistab DNS päringu

-p   pesa

-r   võimaldab saada teateid läbi võrgu

-s   domeenilist

-S   paljusõnaline logimine

-v   prindi ja lahku

-x   Väldib ummikuid, kui nimeserver käib sama serveri peal, kus töötab syslog programm

Failid:

• /etc/syslog.conf          Konfiguratsioonifail
• /dev/log                     Unixi domeeni pesa, kust kohalikke syslog sõnumeid lugeda.
• /var/run/syslogd.pid      Fail sisaldab syslogd protsessi ID'd.

Täpsem info järgnevatest allikatest: [3] [4]

syslog.conf

syslog.conf fail on syslogd programmi konfiguratsiooni fail. See sisaldab kahe väljaga ridu:

• Selector field

Selector väli on kodeeritud nagu süsteemi osa, mis loob teateid (facility - tabel1), punkt (".") ja tase (level) ilma tühikuteta. Facility ja level on mõlemad tõusutundetud suure ja väikese tähe suhtes.

• Action field

Iga rea action väli täpsustab ära, millist tegevust tehakse, kui selector väli valib teate. On olemas 4 erinevat vormi:

• Teekonna nimi (algab tõusva kaldjoonega).
• Nimi või IP aadress (eelneb ät ("@") märk).
• /dev/console.
• Tärn.

[5] [6]

Facility

Facility kirjeldab seda osa süsteemist, mis näitab ära milline protsess on teate loonud, näiteks kood number 5 on syslog, mis kirjeldab ära et teade on loodud syslogd poolt.

Syslog teated on üldjoontes kategoriseeritud neid loonud lähteandmete põhjal. Need allikad on näiteks operatsioonisüsteem, protsess või programm. Need kategooriad, ing. k facilities, on esindatud täisarvuna nagu on näidatud tabelis 1. Kategooriad 16-21 (local use) ei ole reserveeritud ja on saadaval üldiseks kasutamiseks. Seepärast protsessid ja programmid, millel ei ole eelnevalt ette määratud kategooriat, saavad valida mistahes kaheksa local use kategooria vahel. Näiteks Cisco vahendid kasutavad ühte local use kategooriat teadete saatmiseks.

[7] [8]

Facilities tabel: [9] [10]

tabel 1 - teadete kirjeldus koos koodiga

Kood	Võtmesõna	Kirjeldus
0	kern	kesksed teated (kernel messages)
1	user	kasutajapõhised teated (user-level messages)
2	mail	mailisüsteem (mail system)
3	daemon	süsteemiprogrammid (system daemons)
4	auth	kaitse/loa teated (security/authorization messages)
5	syslog	teated genereeritakse syslogd poolt (messages generated internally by syslogd)
6	lpr	rea printimise allsüsteem (line printer subsystem)
7	news	võrguuudiste allsüsteem (network news subsystem)
8	uucp	UUCP allsüsteem (UUCP subsystem)
9		kellaprogramm (clock daemon)
10	authpriv	kaitse/loa teated (security/authorization messages)
11	ftp	FTP programm (FTP daemon)
12	-	NTP allsüsteem (NTP subsystem)
13	-	log'i audit (log audit)
14	-	logi hoiatus (log alert)
15	cron	ajakava programm ( clock daemon)
16	local0	local use 0 (local0)
17	local1	local use 1 (local1)
18	local2	local use 2 (local2)
19	local3	local use 3 (local3)
20	local4	local use 4 (local4)
21	local5	local use 5 (local5)
22	local6	local use 6 (local6)
23	local7	local use 7 (local7)

Probleemide raskusastmed (Severity)

Allikas või kategooria (facility), mis genereerib syslog teate, samuti täpsustab teate raskusastme, kasutades ühekohalist täisarvu nagu on näidatud tabelis 2.

[11] [12]

Tabel 2 - probleemide raskusastmed koos kirjelduse ja selgitusega [13]

Väärtus	Raskusaste	Võtmesõna	Kirjeldus	Selgitus
0	Emergency	emerg	Süsteem on kasutuskõlbmatu	Paanika! Põhjuseks võib olla looduskatastroof.
1	Alert	alert	Tuleb koheselt korda teha	Tuleb koheselt korda teha.
2	Critical	crit	Kriitiline seisund	Tuleb koheselt reageerida. "Critical" tuleb korda teha enne "Alert" seisundit.
3	Error	err	Vea seisund	Tuleb üle anda arendajale või administraatorile ja kindla aja jooksul korda teha.
4	Warning	warning	Hoiatuse seisund	Ei ole veel viga, aga kui midagi ette ei võeta, siis võib viga tekkida.
5	Notice	notice	Normaalne, aga siiski tähtis seisund	Mitte tavapärased teated, peaks tähelepanu pöörama, aga mitte koheselt.
6	Informational	info	Informatsioonilised teated	Teated informatsiooniks, ei pea midagi tegema.
7	Debug	debug	debug-level teated	Kasulik info arendajale programmide parendamiseks.

Teated 5 ja 6 on täiesti normaalsed, aga neile peaks aeg-ajalt tähelepanu pöörama.

Syslog faili sisu vaatamine

Prindib välja syslog faili sisu

cat /var/log/syslog

Saab eraldi sõna otsida syslog faili seest:

Näiteks otsime sõna "job":

grep job /var/log/syslog

Saab vaadata syslog faili sisu, aga muuta ei saa:

less /var/log/syslog

Kui syslog'i fail on pikk, siis on head järgenavd 2 käsku, milleks on "head" ja "tail". "Head" prindib välja esimesed n rida ja "tail" prindib välja viimased n rida. Kui on soov näha viimati listaud ridu, siis on selleks parim variant kasutada "tail" käsku.

head -n 5 /var/log/syslog

tail -n 5 /var/log/syslog

[14]

Kokkuvõte

Käesolevas referaadis võeti kokkuvõtvalt kokku syslog'i mõiste, syslogi teadete sisu ja konfiguratsioonifaili sisu. Samuti lisati ka mõned käsud, millega on võimalik vaadata syslog teateid.

Materjali on antud teema puhul väga palju, millest lugejale lihtsat ja arusaadavat artiklit teha. Lisa märkusena siia juurde ka, et mõned väljendid on kaldkirjas ja inglise keelsed, kuna eesti keelde tõlgituna ei pruugiks neist nii aru saada nagu originaalkirjas.

Üldjoontes võtab artikkel kokku kõige tähtsama, mida võiks syslog'i kohta teada.

Kasutatud materjalid

• 1. http://www.ciscopress.com/articles/article.asp?p=426638
• 2. http://www.linuxhomenetworking.com/wiki/index.php/Quick_HOWTO_:_Ch05_:_Troubleshooting_Linux_with_syslog
• 3. http://linux.die.net/man/8/syslogd
• 4. https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=syslogd&sektion=8
• 5. http://www.qnx.com/developers/docs/6.3.2/neutrino/utilities/s/syslog.conf.html
• 6. https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?syslog.conf
• 7. http://www.ciscopress.com/articles/article.asp?p=426638
• 8. https://library.netapp.com/ecmdocs/ECMP1196979/html/man5/na_syslog.conf.5.html
• 9. http://www.kiwisyslog.com/help/syslog/index.html?protocol_facilities.htm
• 10. http://linux.die.net/man/3/syslog
• 11. http://www.ciscopress.com/articles/article.asp?p=426638
• 12. https://library.netapp.com/ecmdocs/ECMP1155684/html/GUID-47409305-C24E-4363-B00E-9AE0451AC8DF.html
• 13. http://www.kiwisyslog.com/help/syslog/index.html?protocol_levels.htm
• 14. http://www.howtogeek.com/117878/how-to-view-write-to-system-log-files-on-ubuntu/