User:Pfridoli: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Sratasse (talk | contribs)
75 edits
No edit summary
Pfridoli (talk | contribs)
80 edits
No edit summary
 
(17 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 8: Line 8:
=== Essee ===
=== Essee ===


'''TEKST ON POOLIK!!!'''
IT Kolledžis õpitavast annab parima ülevaate aine nimega "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Selle aine loengud algasid koheselt esimesel õpinädalal. Lisaks tavapärasele kolledži ja õppekava üldtutvustusele, oli väga huvitavaks osaks erinevate IT valdkonnas tegutsevate inimeste kutsumine loengutesse rääkimaks oma edulugudest ning tegevustest IT maailmas.


Esimese loengu külaliseks oli Andres Kütt ja ta seletas enda rännak IT alasse. Ta seletas ühe loo arhitektist ka. Talle juba lapsepõlve peale meeldis kasutada arvutit ja see on teda mõjutanud tema elu. Mida iganes suuna ta valis, ikka tekkis tal kokkusaamine IT alaga. Kuna ta on käinud mitu erinevates ülikoolides, ta ütles, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned keskenduvad rohkem akadeemilise suuna ja teised praktilise. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kuna ta sai selle kaudu paremini aru. Seletas ka, et igal ainel on põhjus olemas. Mõni aine võib tunduda küll kasutu või igav (matemaatika,füüsika), aga nad ikka annavad midagi inimestele lõpuks.Lõpupoole ta hakkas rääkima arhitektist. Ma ei saanud algul selle loost aru, aga lõpu poole sain. Arhitekt on põhimõtteliselt projekti juht. Mõned arvavad, et need inimesed teevad vähe tööd ja raiskavad aega. Tegelikult nad teevad palju. Nad aitavad töötjatel õigesse suunda viia, et ei tegiks vigu projektis. Minu arust oli see loeng üsna huvitav. Sain huvitava vaatepildi, kuidas ülikoolid töötavad ja kui tähtsad on arhitektid.
Esimeses eriala tutvustuse loengus oli külaliseks riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes ehitas oma esinemise üles nn „memuaaride vormis“ pannes teema pealkirjaks "Sinna ja tagasi". Esinemine ise oli emotsionaalne ning täis elulisi värvikaid võrdlusi ning kujundeid. Loengu esimeses pooles keskendus Andres oma õpingutele ning esialgsele töökarjäärile. Juba lapsepõlvest peale meeldis talle kasutada arvuteid ja teha kõikvõimalikke programme. Ta tahtis küll keskenduda ka muudele asjadele, kuid mis iganes suuna ta valis, tekkis tal ikkagi kokkupuude arvutitega. Kuna Andres on käinud mitmes erinevas ülikoolis, siis on tal neid hea võrrelda ning tema järeldus on, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned ülikoolid keskenduvad rohkem akadeemilisele, teised aga praktilisele suunale. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kunaselle kaudu sai tema asjade olemusest paremini aru. Andrese soovitus oli õppida võimalikult paljudes ja võimalikult heades erinevates koolides ning omandada laiapõhjalisi teadmisi. Kuigi Andres oli keskkoolis väga edukas, lõpetades selle kuldmedaliga ning seetõttu tundusid ülikoolis alguses mõned õppeained „igavad“, jõudis ta üsna kiiresti järeldusele, et mittevajalikke aineid ei ole olemas ning kõik õppeained annavad kasulikke teadmisi ja oskusi juurde. Esinemise teises pooles hakkas Andres rääkima oma põhitööst - arhitektiks olemisest ning arhitektuurist. Arhitektuurist mitte tavapärases (ehituste) mõistes, vaid süsteemide ja IT arhitektuurist. Arhitekt on põhimõtteliselt projekti juht. Võib olla on kuskil levinud arvamus, et need inimesed teevad vähe tööd ja raiskavad enda ning teiste aega, kuid tegelikult teevad nad aga palju. Nad töötavad välja projektide eesmärkide alusel strateegiad ning tegevuskavad, komplekteerivad meeskonnad ja juhivad protsesse. Ühesõnaga, nad juhivad projekte nii, et see toimuks kõige optimaalsemal viisil  et tekiks võimalikult vähe vigu. Loeng oli huvitav ja selle põhisõnum oli see, et kõik on inimese enda kätes, kui ta tahab midagi saavutada. Oluline on enda jaoks leida igas asjas sisu ja mõte. Mõtetuid asju ei ole olemas.


Teise loengu külaliseks oli Kristel ja Marko Kruustük. Nad rääkisid testimisest ja startupidest. Algul nad rääkisid, kuidas nad sattusid IT alasse ja miks neile nii meeldib testimine. Seletasid ära ka, mis see testija teeb ja miks see nii huvitav on. Pärast seda nad hakkasid rääkima startupidest. Tõid igasuguseid näiteid kuulsatest Eesti startupidest(Transferwise, Pipedrive vms) ja hakkasid rääkima ka enda teekonna sellesse alasse. Põhimõtteliselt, kui sa tahad teha mingi startupi, siis sul peab olema kindel visioon. Selleks on vaja palju plaanimist. Peab mõtlema ka selle peale, et kas sellest ideest saab äri teha. See loeng oli üsna vajalik mulle, sest see andis mulle parema vaatepildi, mis startup täpsemalt on ja kuidas need töötavad. Sain teada ka, mis testijad teevad ja miks nad vajalikud on.
Teise loengu külaliseks olid Kristel ja Marko Kruustük ning nende teemaks oli "Testimine ja startupid". Mõlemad töötavad startup firmas nimega Testlio. Nad rääkisid startupidest ja testimisest. Sissejuhatuseks rääkisid nad, kuidas nad sattusid IT maailma ja miks neile nii väga meeldib testimine. Seletasid ka ära, mis testijad teevad ja miks see nii huvitav ala on. Testijad põhimõtteliselt kontrollivad programme, et need töötaksid veatult ja korralikult. Loengu teises poolesräägiti startupidest. Esinejad tõid erinevaid näiteid kuulsatest Eesti startupidest (Transferwise, Pipedrive vms) ja rääkisid ka enda teekonnast startupi maailma. Nagu tavaliselt oli ka neil algus raske ning tekkis erinevaid takistusi, kuid lõpuks  said nad hakkama. Loengu lõpus andsid nad ka startupide tegemiseks häid vihjeid, põhimõtteliselt, kui on tahtmine luua mingi startup, siis peab olema kindel visioon. Oluline  on mõtelda selle peale, kas ideest saab ka äri teha. Selleks on vaja palju plaanimist ja tegutsemist. Kokkuvõtvalt saan öelda, et loeng oli vajalik. Sain esmased teadmised testimisest ning testijate tegevusestning ülevaate startupidest.


Kolmanda loengu külaliseks oli Lembitu Ling ja ta on IT süsteemid administreerimises ekspert. Algul ta rääkis, kuidas ta sattus sellise valdkonda ja mida ta teeb sellel alal täpsemalt. Ta sai üsna noorena kasutada juba arvutit ja hakkas ka programeerima igasuguseid mänge ka. Talle meeldis küll arvuteid kasutada, aga ta tahtis ikka keskenduda keemiale. See plaan ei kestnud igavesti ja ta tahtis lõpuks keskenduda arvutitele. Ta hakkas ise iseseivalt õppima igasuguseid IT süsteeme administreerima. Ta andis head näpunäiteid ka, kuidas adminide elu lihtsamaks teha näiteks kui pead midagi mitu korda uuesti korda tegema, otsi mingi lahendus, et sa ei peaks seda enam uuesti tegema. Lõpupoole hakkas rääkima ka sellest, et adminide ja arendajate suhted võivad halvad olla. Mõlemale on omad nõudmised omavahel, mis teevad olukorra raskemaks. Ta andis vihje, et arendajad võiksid plaanida nii edasi ära, et ei satuks tülli adminiga. See loeng laiendas natukene minu maailmapilti, kuidas adminid töötavad ja kuidas nad teevad koostööd ka teistega. Kuna ma olen arendaja, arvestan paremini tulevikus, kuidas käituda adminitega.
Kolmanda loengu külaliseks oli IT süsteemide administreerimises ekspert Lembitu Ling ja tema teemaks oli "Süsadminnimisest". Sarnaselt eelnevatele esinejatele rääkis ta alguses, kuidas ta sattus IT maailma ning konkreetsesse valdkonda ja mida ta täpsemalt teeb. Loengus keskenduti IT süsteemide administreerimisele, lektor  andis häid näpunäiteid, kuidas adminite elu lihtsamaks teha. Näiteks kui tekib vajadus  mingite protsesside või tegevuste korduvaks tegemiseks, siis on oluline otsida lahendused korduvate tegevuste automatiseerimiseks. Loengu lõpuosas rääkis esineja ka adminide ja arendajate võimalikest keerulistest suhetest. Mõlemal poolel on omad nõudmised ja võimalused , mis teevad üsna sageli olukorra lahendamise raskemaks. Lembitu soovitus arendajatele oli teha oma arendusplaane, nii et nad ei satuks tülli adminitega. See loeng laiendas ka minu maailmapilti, sest sain teada, missugune on admini elu ja kuidas nad teevad koostööd arendajatega. Kuna ma õpin arendajaks, siis saan ma sellega ka tulevikus arvestada.


Neljanda loengu külaliseks oli Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loengu alustas Andres teemga "Kuhu ennast siis maha müüa". Ta hakkas pikalt rääkima igasugustest IT töökohtadest ja kuidas nad erinevad teineteisest. Ta tõi igasuguseid plusse ja miinuseid igal töökohal (riigiasutuses, enterprisesis, startupis jne) Ta tähtsustas seda ka, et kui sa hakkad mingi töökohta otsima IT alas, tee kodutööd enne. Hakka kohe uurima, mis need firmad teevad täpsemalt ja missugused on nende töökeskond. Ei tohi sattuda sellisse keskkonda, kus on raske midagi tehtud saada. Ta ei soovitanud otsida töökohti avaliku keskkonnas, sest seal otsitakse tavaliselt "jäänuseid". Parimaid töökohti on võimalik ainult saada tutvuste kaudu. Seda mainis ka, et ära mine suvalisse startupi. Iialgi ei tea, mis võib juhtuda seal. Alusta pigem ise startupi, sest sa saad siis ise hullumeelsust juhtida. Lõpupoole hakkas rääkima Einar teemaga "IT vs äripool". Midagi iganes sa tegeled IT-ga, sul alati tekib kokkupõrge äriga. Iga IT spetsialist peaks oskama äri pidada. Kui sa hakkad esitlema enda äri plaani, pead selgelt ära defineerima, mida soovid teha. Kõik ei saa aru igasugustest IT terminaloogidest. Pead ka  aksepteerima igasugustest muudatustele ja reageerima nendele kiiresti. Ta lisaks hakkas ka rääkima töötamine välismaal. Kui sa plaanid väilismaale tööle minne, uuri enne. Kui lähed pimedalt välismaale tööle, tekivad kohe igasuguseid probleeme. See esitlus oli minu arust hädavajalik. Ma üldse ei teadnud, kuidas kõik IT töökohad erinevad teineteisest ja kuidas nad töötavad. Tulevikus ma arvestan kindlasti paremini töökoha valimisega
Neljanda loengu külaliseks oli Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loengu alustas Andres teemaga "Kuhu ennast siis maha müüa". Ta tutvustas põhjalikult  erinevaid IT töökohtasid tuues välja nende eripärad ning  plusse ja miinuseid igal töökohal (riigiasutuses, enterprisesis, startupis jne). Ta tähtsustas „kodutöö“ tegemise vajalikkust enne töökohta otsimist ning lõplikku valikut. Vajalik on uuridatäpsemalt firmade  tausta, kaugemaid eesmärke, konkreetseid tegevussuundi ning nende töökeskkondi. Raske on töötada keskkonnas, kus on raske midagi saavutada. Andres ei soovitanud otsida töökohti avaliku keskkonna (näiteks CV keskus) kaudu, sest seal otsitakse ja pakutakse tavaliselt "jäänuseid". Kindlasti tasub kasutada kaasaegseid suhtlusvõrgustikku, tuttavate kogemusi ja teadmisi firmade ning töökohtade suhtes. Andrese soovitus oli ka mitte liituda kiirustades mingi „suvalise startupiga“. Kindlasti kontrolli selle tausta ja pigem alusta ise startupiga, sest siis saad sa ise „seda hullumeelsust“ juhtida. Loengu teises pooles esines  Einar Koltšanov teemal "IT vs äripool". Tema sõnum  oli see, et  millega iganes sa infotehnoogia alal tegeled, sul tekib alati kokkupuutumus äriga. Iga IT spetsialist peaks oskama ka äri ajada. Äriplaani esitlusel peab selgelt ära defineerima oma soovid ning eesmärgid. Kõik ei saa aru erinevatest ning keerulistest IT terminitest. Kuna maailm muutub kiiresti, siis pead sa olema avatud muudatustele, neid aktsepteerima ja neile ka kiiresti reageerima. Ettekande lõpus peatus ta ka töötamisel välismaal. Jällegi, kui on  plaan minna tööle välismaale, uuri enne tausta ning võimalusi. Seda tegamata oled kindlasti vastastikku erinevate probleemidega. Kokkuvõtvalt sain loengust ülevaate erinevatest IT töökohtadest, karjäärivalikust ning tulevikus saan nende teadmistega töökoha valiku ning karjääri planeerimisel arvestada.


Viienda loengu külaliseks oli Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) ja tema teemaks oli "Andmed ei allu analüüsile". Ta rääkis pikalt andmete analüüsimise kohta ning IT valdkonna vaatenurgast, mida nad teevad ja natukene tehnilisest poolest ka. Põhjus miks andmeanalüüs eksisteerib, et see annab võime objetiivsete otsuste tegemiseks. Aitab inimestel ressurssi õigesse kohta suunata ja prioriteete määrata. Kuna Ivar töötas EMTA-l, ta põhjendas ka ära, miks need vajalikud neile olid. EMTA-le on need andmed väga vajalikud, sest sellega saavad nad isikute/ettevõtete käitumist analüüsida, riskikäitumised kaardistada jne. Nende andmete abil saavad jälgida isikute/ettevõttete tegevust ja eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt leiavad nad pettust läbi käitumismustri, varasema tegevuse, seoste järgi. Nende tehniline lahendus on paindlikkus ja kiire ümberkohandumine. Lõpupoole rääkis ka, et kuidas nad on seotud IT-ga. Väikeseid analüüse tehakse tavaliselt Exceli abil, aga kui tahetakse teha suuri projekte, siis tuleb küsida IT-lt abi,
Viienda loengu külaliseks oli EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Loengu teemaks oli "Andmed ei allu analüüsile". Lektor rääkis pikalt andmete analüüsimisest IT valdkonna vaatenurgast, peatudes veidi ka tehnilisel poolel. Andmeanalüüsi tegemine annab võime ja võimaluse objetiivsete otsuste tegemiseks. See aitab otsustajatel suunata ressursse õigetesse kohtasse ning määrata prioriteete. Kuna Ivar töötab EMTA-s, siis peatus ta ka andmeanalüüsi vajalikkusel oma töökohal. EMTA-le on erinevad andmed väga vajalikud, sest nende alusel analüüsitakse isikute/ettevõtete käitumist, kaardistatakse riskikäitumised jms. Andmeanalüüsi tulemusel tuvastatakse ja üritatakse eristada ausaid ning ebaausaid ettevõtteid või isikuid. Tavaliselt leitakse pettused läbi käitumismustri, varasema tegevuse või seoste järgi. Loengu lõpus rääkis esineja analüüsiosakonna seostest IT-ga. Pisemad analüüsid tehakse tavaliselt Exceli abil, aga kui tahetakse teha suuri projekte, siis kindlasti tekib vajadus keerukamate IT lahenduste järele. Selleks on aga vaja piisava jõudlusega infrastruktuuri. Kuna erinevad andmebaasid võivad olla väga mahukad ning andmeid võib tulla lõpmatuseni, siis selliste andmebaaside IT lahendusd võivad muutuda väga keerulisteks ning mahukateks. Siit on kerged tekkima vastuolud IT inimeste ning analüütikute vahel. Tänu sellele presentatsioonile tekkis mul arusaam analüüsimise ja selle vajalikkuse kohta.  
Selleks on ikka vaja piisava jõudlusega infrastruktuur. Kuna andmeid võib tulla lõppmatuseni, seega neil on vaja väga palju ruumi ja see võib hakata tüütama IT inimesi. Tänu selle presentatsioonile, mul on parem arusaam analüüsimise kohta. Pean pidama tulevikus meelde, analüütikud võivad hakata palju nõudma IT inimestelt ja see võib ära tüütata neid.


Kuuenda loengu esineja oli Jaan Priisalu ja tema teemaks oli “Eesti Vabariigi küberkaitse”. Algul ta rääkis üsna pikalt enda elust ja tema töökohtadest ( arvuti küberneetikasse keskendus ta põhimõtteliselt, töötab nüüd TTÜs). Pärast seda hakkas ta rääkima küberneetikast, aga kui tahad ehitada sellist tüüpi süsteemi, siis peab see olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Kui Eestis toimus 2007 aastal Pronksiöö, toimus samal ajal hiiglaslik küberrünnak. See rünnak oli nii suur, et terve maailm pani sellele tähele. Tänu sellele muutsid eestlased enda küberkaitse plaani, et kaitsta ennast paremini tulevikus. Pärast seda tehti ka Eestisse NATO küberkaitse keskuse ja Jaan nimetab seda eestlaste jaoks peavõiduks. Küberkaitse on pidev õppimine, vaatad, mis elu käib mujal ja mis juhtub ka. Põhjus miks küberkaitse eksisteerib on, et teha enda elu lihtsamaks. Jaan seletas krüpto töötamisviisi ka ära. Krüpto töötab nii, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga me peidame selle keerukuse taha ära. Küberkaitse jaoks on vaja palju inimesi, aga Eesti probleemiks on kindlasti selline, et meid on liiga vähe ja meil on vananev elanikkond ka. Pärast seda hakkas rääkima Küberkaitse liidust ja nende eesmärk on teha kollektiivset aju. See aitab küll natukene lahendada meie probleemi, aga ikka jääme maha teistest. Küberkaitse jaoks on vaja ka head suhted naabritega. Lõpupoole hakkas ta rääkima tulevikust. Põhimõtteliselt läheb meie elu lihtsamaks, tänu kiire tehnoloogia arengule. See loeng andis mulle parem arusaam, mis küberkaitse on ja kuidas Eesti sai sellega tipptasemeks maailmas.
Kuuenda loengu esineja oli küberjulgeoleku valdkonna arendaja, endine Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor Jaan Priisalu. Tema teemaks oli “Eesti Vabariigi küberkaitse”. Tavapäraselt rääkis ta sissejuhatuseks endast  ja oma endistest töökohtadest. Valdava aja oma senisest tegevusest on ta pühendanud küberneetikale ja küberkaitsele, hetkel töötab Jaan TTÜ-s. Loengu põhiosas keskendus lektor küberneetikale ja andmeturbele. Lektori sõnum oli selles, et kui ehitada küberkaitse süsteemi, siis see peab see olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Näiteks, kui Eestis toimusid 2007 aastal Pronksiöö sündmused, toimus samal ajal ka hiiglaslik küberrünnak, mida pandi tähele kogu maailmas. Tänu sellele sündmusele muudeti Eestis riigiküberkaitse süsteemi. Pärast seda tehti ka Eestisse NATO küberkaitse keskuse, mida Jaan nimetab eestlaste jaoks peavõiduks. Küberkaitse on pidev õppimine, pidevalt on vaja jälgida mujal maailmas toimuvat ning muutustega pidevalt kaasas käia ning nendele kiiresti reageerida. Lektor selgitas ka krüpto töötamis põhimõtte. Lihtsustatult tähendab see seda, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga peidame need keerukuse taha ära. Lõpuks peatus Jaan ka Küberkaitse Liidul. Liidu eesmärk on luua „kollektiivset aju“ ja seda pidevalt arendada. Küberkaitses on äärmiselt oluline koostöö ning head suhted meie partnerite ja  naabritega. Loeng andis  esmased teadmised küberkaitsest ja teadmise, kuidas Eesti jõudis selles valdkonnas maailmas tipptasemele.
 
Seitsmenda loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starman AS-is. Tema teemaks oli “IT ja turundus”. Lektor peatus põhjalikult turundusel, tuues elulisi näiteid erinevate firmade turunduse ning brändide kohta. Minule jäi esinejalt kõlama Amazoni asutaja Jeff Bezonsi lause „Bränd on see, mida inimesed räägivad sinust peale seda, kui sa oled ruumist lahkunud“. Turunduses on oluline sõnum, miks ja kellele sa mingit toodet teed või teenust osutad (WHY). Oluline on toote sisu ja praktiline kasutus (WHAT). Tähtis roll on ka toote kliendile müümise viisil (HOW) – st. kujundusel, pakendil ning müügistrateegial (reklaam, müügitoetus, koht, teenuse vahetu osutaja). Lühidalt peatus lektor ka PR-l kui turunduse olulisel osal. Iga firma peab suhtlema klientidega, neid kuulama ning nende soovidega arvestama. Tähtis on avatus ja usaldusväärsus. Kui firma vassib ja keerutab pidevalt ning esitab valeandmeid, siis usaldus kaob. Usaldust tagasi võita on kordades keerukam, kui seda kaotada. Tihti ei taastata usaldust kunagi. Jutu kokkuvõtteks toontas lektor jällegi, et hästi oluline on koostöö ning IT ja ärimaailm peab rääkima ühte ning mõlmale poolele arusaadavat keelt.
 
Kõik loengud olid vajalikud ja huvitavad. Neis kaeti valdavalt erinevad IT valdkonnad, anti neist selge üldülevaade, toodi läbi lektorite isiklike kogemuste välja valdkondade eripärad ning seosed teiste valdkondadega. Väga palju räägitigi seostest. Oluline on eristada olulist mitteolulisest ning leida seoseid. Tähtis on leida valdkondade ühisosa ning teha koostööd. IT-s saab küll palju asju teha üksinda, aga kui tahad teha midagi suurt, pead töötama meeskonnas ja tegema koostööd. Kokkuvõtvalt saan öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja andsid  alginfot ning teadmisi sellest, kuidas tulevikus õigeid otsuseid teha ning paremini hakkama saada.


=== Õpingukorralduse küsimused ===
=== Õpingukorralduse küsimused ===
Line 27: Line 30:
==== Küsimus B ====
==== Küsimus B ====


Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>


'''Vastused'''
'''Vastused'''
Line 41: Line 44:


Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?  
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>


'''Vastused'''
'''Vastused'''
Line 47: Line 50:
# Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri.  (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/  (09.10.2016)"]. Punkt 7.2.1. </ref>
# Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri.  (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/  (09.10.2016)"]. Punkt 7.2.1. </ref>
# Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppetegevuse%20alused "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri.  (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/  (09.10.2016)"]. Punkt 1.3.6. </ref>
# Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppetegevuse%20alused "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri.  (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/  (09.10.2016)"]. Punkt 1.3.6. </ref>
# Deklareerimisel tasub arvestada oma õppekava ainete soovituslikku järgnevust semestrite kaupa ja valida ainete läbimiseks enda õpperühm, et vältida loengute ajalist kattuvust tunniplaanis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)"]. Punkt 2</ref>
# Riigifinantseeritaval õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse sulle õppemaksu arve  <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)"]. Punkt 2</ref>


==== Ülesanne ====
==== Ülesanne ====


Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.  
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (12.10.2016)"]. Õpingukorralduse küsimused </ref>


'''Vastus'''
'''Vastus'''

Latest revision as of 15:13, 16 October 2016

Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)

Autor: Peeter Fridolin

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Essee

IT Kolledžis õpitavast annab parima ülevaate aine nimega "Õpingukorraldus ja erialatutvustus". Selle aine loengud algasid koheselt esimesel õpinädalal. Lisaks tavapärasele kolledži ja õppekava üldtutvustusele, oli väga huvitavaks osaks erinevate IT valdkonnas tegutsevate inimeste kutsumine loengutesse rääkimaks oma edulugudest ning tegevustest IT maailmas.

Esimeses eriala tutvustuse loengus oli külaliseks riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes ehitas oma esinemise üles nn „memuaaride vormis“ pannes teema pealkirjaks "Sinna ja tagasi". Esinemine ise oli emotsionaalne ning täis elulisi värvikaid võrdlusi ning kujundeid. Loengu esimeses pooles keskendus Andres oma õpingutele ning esialgsele töökarjäärile. Juba lapsepõlvest peale meeldis talle kasutada arvuteid ja teha kõikvõimalikke programme. Ta tahtis küll keskenduda ka muudele asjadele, kuid mis iganes suuna ta valis, tekkis tal ikkagi kokkupuude arvutitega. Kuna Andres on käinud mitmes erinevas ülikoolis, siis on tal neid hea võrrelda ning tema järeldus on, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned ülikoolid keskenduvad rohkem akadeemilisele, teised aga praktilisele suunale. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kunaselle kaudu sai tema asjade olemusest paremini aru. Andrese soovitus oli õppida võimalikult paljudes ja võimalikult heades erinevates koolides ning omandada laiapõhjalisi teadmisi. Kuigi Andres oli keskkoolis väga edukas, lõpetades selle kuldmedaliga ning seetõttu tundusid ülikoolis alguses mõned õppeained „igavad“, jõudis ta üsna kiiresti järeldusele, et mittevajalikke aineid ei ole olemas ning kõik õppeained annavad kasulikke teadmisi ja oskusi juurde. Esinemise teises pooles hakkas Andres rääkima oma põhitööst - arhitektiks olemisest ning arhitektuurist. Arhitektuurist mitte tavapärases (ehituste) mõistes, vaid süsteemide ja IT arhitektuurist. Arhitekt on põhimõtteliselt projekti juht. Võib olla on kuskil levinud arvamus, et need inimesed teevad vähe tööd ja raiskavad enda ning teiste aega, kuid tegelikult teevad nad aga palju. Nad töötavad välja projektide eesmärkide alusel strateegiad ning tegevuskavad, komplekteerivad meeskonnad ja juhivad protsesse. Ühesõnaga, nad juhivad projekte nii, et see toimuks kõige optimaalsemal viisil et tekiks võimalikult vähe vigu. Loeng oli huvitav ja selle põhisõnum oli see, et kõik on inimese enda kätes, kui ta tahab midagi saavutada. Oluline on enda jaoks leida igas asjas sisu ja mõte. Mõtetuid asju ei ole olemas.

Teise loengu külaliseks olid Kristel ja Marko Kruustük ning nende teemaks oli "Testimine ja startupid". Mõlemad töötavad startup firmas nimega Testlio. Nad rääkisid startupidest ja testimisest. Sissejuhatuseks rääkisid nad, kuidas nad sattusid IT maailma ja miks neile nii väga meeldib testimine. Seletasid ka ära, mis testijad teevad ja miks see nii huvitav ala on. Testijad põhimõtteliselt kontrollivad programme, et need töötaksid veatult ja korralikult. Loengu teises poolesräägiti startupidest. Esinejad tõid erinevaid näiteid kuulsatest Eesti startupidest (Transferwise, Pipedrive vms) ja rääkisid ka enda teekonnast startupi maailma. Nagu tavaliselt oli ka neil algus raske ning tekkis erinevaid takistusi, kuid lõpuks said nad hakkama. Loengu lõpus andsid nad ka startupide tegemiseks häid vihjeid, põhimõtteliselt, kui on tahtmine luua mingi startup, siis peab olema kindel visioon. Oluline on mõtelda selle peale, kas ideest saab ka äri teha. Selleks on vaja palju plaanimist ja tegutsemist. Kokkuvõtvalt saan öelda, et loeng oli vajalik. Sain esmased teadmised testimisest ning testijate tegevusestning ülevaate startupidest.

Kolmanda loengu külaliseks oli IT süsteemide administreerimises ekspert Lembitu Ling ja tema teemaks oli "Süsadminnimisest". Sarnaselt eelnevatele esinejatele rääkis ta alguses, kuidas ta sattus IT maailma ning konkreetsesse valdkonda ja mida ta täpsemalt teeb. Loengus keskenduti IT süsteemide administreerimisele, lektor andis häid näpunäiteid, kuidas adminite elu lihtsamaks teha. Näiteks kui tekib vajadus mingite protsesside või tegevuste korduvaks tegemiseks, siis on oluline otsida lahendused korduvate tegevuste automatiseerimiseks. Loengu lõpuosas rääkis esineja ka adminide ja arendajate võimalikest keerulistest suhetest. Mõlemal poolel on omad nõudmised ja võimalused , mis teevad üsna sageli olukorra lahendamise raskemaks. Lembitu soovitus arendajatele oli teha oma arendusplaane, nii et nad ei satuks tülli adminitega. See loeng laiendas ka minu maailmapilti, sest sain teada, missugune on admini elu ja kuidas nad teevad koostööd arendajatega. Kuna ma õpin arendajaks, siis saan ma sellega ka tulevikus arvestada.

Neljanda loengu külaliseks oli Andres Septer ja Einar Koltšanov. Loengu alustas Andres teemaga "Kuhu ennast siis maha müüa". Ta tutvustas põhjalikult erinevaid IT töökohtasid tuues välja nende eripärad ning plusse ja miinuseid igal töökohal (riigiasutuses, enterprisesis, startupis jne). Ta tähtsustas „kodutöö“ tegemise vajalikkust enne töökohta otsimist ning lõplikku valikut. Vajalik on uuridatäpsemalt firmade tausta, kaugemaid eesmärke, konkreetseid tegevussuundi ning nende töökeskkondi. Raske on töötada keskkonnas, kus on raske midagi saavutada. Andres ei soovitanud otsida töökohti avaliku keskkonna (näiteks CV keskus) kaudu, sest seal otsitakse ja pakutakse tavaliselt "jäänuseid". Kindlasti tasub kasutada kaasaegseid suhtlusvõrgustikku, tuttavate kogemusi ja teadmisi firmade ning töökohtade suhtes. Andrese soovitus oli ka mitte liituda kiirustades mingi „suvalise startupiga“. Kindlasti kontrolli selle tausta ja pigem alusta ise startupiga, sest siis saad sa ise „seda hullumeelsust“ juhtida. Loengu teises pooles esines Einar Koltšanov teemal "IT vs äripool". Tema sõnum oli see, et millega iganes sa infotehnoogia alal tegeled, sul tekib alati kokkupuutumus äriga. Iga IT spetsialist peaks oskama ka äri ajada. Äriplaani esitlusel peab selgelt ära defineerima oma soovid ning eesmärgid. Kõik ei saa aru erinevatest ning keerulistest IT terminitest. Kuna maailm muutub kiiresti, siis pead sa olema avatud muudatustele, neid aktsepteerima ja neile ka kiiresti reageerima. Ettekande lõpus peatus ta ka töötamisel välismaal. Jällegi, kui on plaan minna tööle välismaale, uuri enne tausta ning võimalusi. Seda tegamata oled kindlasti vastastikku erinevate probleemidega. Kokkuvõtvalt sain loengust ülevaate erinevatest IT töökohtadest, karjäärivalikust ning tulevikus saan nende teadmistega töökoha valiku ning karjääri planeerimisel arvestada.

Viienda loengu külaliseks oli EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur. Loengu teemaks oli "Andmed ei allu analüüsile". Lektor rääkis pikalt andmete analüüsimisest IT valdkonna vaatenurgast, peatudes veidi ka tehnilisel poolel. Andmeanalüüsi tegemine annab võime ja võimaluse objetiivsete otsuste tegemiseks. See aitab otsustajatel suunata ressursse õigetesse kohtasse ning määrata prioriteete. Kuna Ivar töötab EMTA-s, siis peatus ta ka andmeanalüüsi vajalikkusel oma töökohal. EMTA-le on erinevad andmed väga vajalikud, sest nende alusel analüüsitakse isikute/ettevõtete käitumist, kaardistatakse riskikäitumised jms. Andmeanalüüsi tulemusel tuvastatakse ja üritatakse eristada ausaid ning ebaausaid ettevõtteid või isikuid. Tavaliselt leitakse pettused läbi käitumismustri, varasema tegevuse või seoste järgi. Loengu lõpus rääkis esineja analüüsiosakonna seostest IT-ga. Pisemad analüüsid tehakse tavaliselt Exceli abil, aga kui tahetakse teha suuri projekte, siis kindlasti tekib vajadus keerukamate IT lahenduste järele. Selleks on aga vaja piisava jõudlusega infrastruktuuri. Kuna erinevad andmebaasid võivad olla väga mahukad ning andmeid võib tulla lõpmatuseni, siis selliste andmebaaside IT lahendusd võivad muutuda väga keerulisteks ning mahukateks. Siit on kerged tekkima vastuolud IT inimeste ning analüütikute vahel. Tänu sellele presentatsioonile tekkis mul arusaam analüüsimise ja selle vajalikkuse kohta.

Kuuenda loengu esineja oli küberjulgeoleku valdkonna arendaja, endine Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor Jaan Priisalu. Tema teemaks oli “Eesti Vabariigi küberkaitse”. Tavapäraselt rääkis ta sissejuhatuseks endast ja oma endistest töökohtadest. Valdava aja oma senisest tegevusest on ta pühendanud küberneetikale ja küberkaitsele, hetkel töötab Jaan TTÜ-s. Loengu põhiosas keskendus lektor küberneetikale ja andmeturbele. Lektori sõnum oli selles, et kui ehitada küberkaitse süsteemi, siis see peab see olema võimalikult lihtne ja mitmeti kasutatav. Näiteks, kui Eestis toimusid 2007 aastal Pronksiöö sündmused, toimus samal ajal ka hiiglaslik küberrünnak, mida pandi tähele kogu maailmas. Tänu sellele sündmusele muudeti Eestis riigiküberkaitse süsteemi. Pärast seda tehti ka Eestisse NATO küberkaitse keskuse, mida Jaan nimetab eestlaste jaoks peavõiduks. Küberkaitse on pidev õppimine, pidevalt on vaja jälgida mujal maailmas toimuvat ning muutustega pidevalt kaasas käia ning nendele kiiresti reageerida. Lektor selgitas ka krüpto töötamis põhimõtte. Lihtsustatult tähendab see seda, et jätame andmed põhimõtteliselt vastase nina alla, aga peidame need keerukuse taha ära. Lõpuks peatus Jaan ka Küberkaitse Liidul. Liidu eesmärk on luua „kollektiivset aju“ ja seda pidevalt arendada. Küberkaitses on äärmiselt oluline koostöö ning head suhted meie partnerite ja naabritega. Loeng andis esmased teadmised küberkaitsest ja teadmise, kuidas Eesti jõudis selles valdkonnas maailmas tipptasemele.

Seitsmenda loengu külaliseks oli Hedi Mardisoo, kes töötab Starman AS-is. Tema teemaks oli “IT ja turundus”. Lektor peatus põhjalikult turundusel, tuues elulisi näiteid erinevate firmade turunduse ning brändide kohta. Minule jäi esinejalt kõlama Amazoni asutaja Jeff Bezonsi lause „Bränd on see, mida inimesed räägivad sinust peale seda, kui sa oled ruumist lahkunud“. Turunduses on oluline sõnum, miks ja kellele sa mingit toodet teed või teenust osutad (WHY). Oluline on toote sisu ja praktiline kasutus (WHAT). Tähtis roll on ka toote kliendile müümise viisil (HOW) – st. kujundusel, pakendil ning müügistrateegial (reklaam, müügitoetus, koht, teenuse vahetu osutaja). Lühidalt peatus lektor ka PR-l kui turunduse olulisel osal. Iga firma peab suhtlema klientidega, neid kuulama ning nende soovidega arvestama. Tähtis on avatus ja usaldusväärsus. Kui firma vassib ja keerutab pidevalt ning esitab valeandmeid, siis usaldus kaob. Usaldust tagasi võita on kordades keerukam, kui seda kaotada. Tihti ei taastata usaldust kunagi. Jutu kokkuvõtteks toontas lektor jällegi, et hästi oluline on koostöö ning IT ja ärimaailm peab rääkima ühte ning mõlmale poolele arusaadavat keelt.

Kõik loengud olid vajalikud ja huvitavad. Neis kaeti valdavalt erinevad IT valdkonnad, anti neist selge üldülevaade, toodi läbi lektorite isiklike kogemuste välja valdkondade eripärad ning seosed teiste valdkondadega. Väga palju räägitigi seostest. Oluline on eristada olulist mitteolulisest ning leida seoseid. Tähtis on leida valdkondade ühisosa ning teha koostööd. IT-s saab küll palju asju teha üksinda, aga kui tahad teha midagi suurt, pead töötama meeskonnas ja tegema koostööd. Kokkuvõtvalt saan öelda, et kõik loengud olid huvitavad ja andsid alginfot ning teadmisi sellest, kuidas tulevikus õigeid otsuseid teha ning paremini hakkama saada.

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? [1]

Vastused

  1. Kui on esimene õppeaasta, siis saad teha kordussooritust aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ning järgmise õppeaasta eelnädalal. Kui on teine õppeaasta, siis toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal. [2]
  2. Kui tahad kordussooritust teha, pead tegelema ÕISiga. [3] Õppekorraldus eeskiri ei maininud midagi leppimisega, seega ma eeldan, et sa pead ikka rääkima õppejõuga.
  3. Kui on soov teha kordussooritust, siis sa pead registreeruma ÕIS-i kaudu (Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis). [4]
  4. Aine kordussooritusele registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [5] [6]
  5. RF tudengid ei pea maksma kordussooritusele, aga ikka peavad registreeruma. [7]
  6. Korduseksamid on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [8]

Küsimus 1

Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)? [9]

Vastused

  1. Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [10]
  2. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. [11]
  3. Riigifinantseeritaval õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse sulle õppemaksu arve [12]

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. [13]

Vastus

Kuna mu koodi lõpul on 9 ja 1 siis pean võtma x=28, y=20.

Esimesel semestril sai ta 28 EAP.

Teisel semestril sai ta 20 EAP.

Kõrgharidusreform (KKK) ütleb, et 2016/2017 õppeaastal peab tudeng täitma 27 EAP semestris. Kui jääb sellest alla, siis peab maksma iga 50 €/EAP eest. Õppeaasta miinimum peaks olema ka 30EAP. Tegemata võib jätta ainult 6 EAP. [14]

60 EAP - (28 EAP + 20 EAP)= 12 EAP

12 EAP - 6 EAP = 6 EAP

6 EAP * 50 €/EAP = 300 €

Tudeng peab 6 EAP puudumise pärast maksma 300 €.

Viited

  1. ↑ "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)". Õpingukorralduse küsimused
  2. ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 5.2.12.
  3. ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 5.2.8.1.
  4. ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 5.2.8.1.
  5. ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 5.2.8.1.
  6. ↑ "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)". Punkt 10
  7. ↑ "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)". Punkt 10
  8. ↑ "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)". Punkt 10
  9. ↑ "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)". Õpingukorralduse küsimused
  10. ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 7.2.1.
  11. ↑ "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 1.3.6.
  12. ↑ "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)". Punkt 2
  13. ↑ "Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd. (WWW) https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd (12.10.2016)". Õpingukorralduse küsimused
  14. ↑ "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (09.10.2016)". Punkt 2
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Pfridoli&oldid=108239"