User:Mosi: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Mosi (talk | contribs)
154 edits
No edit summary
Mosi (talk | contribs)
154 edits
 
(113 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
:Autor: Meelis Osi
Autor: M Osi
:Kood: 10160503


=Referaat=
Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016


Esimesena vaatasin Lembit Lingi etteastet, administreerimist õppima asunule tundus süsadminnimisest alustamine paslik. Esineja alustab oma lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas,  asub tootvale tööle.  Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puudutud ja osaletud üritustel nagu Eekevad, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Torch, Ökul, Ruut, Sax jne.  
==Referaat==
 
Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus]</ref> etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub.  Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad<ref>[http://www.eekevad.ee/97/history.htm  ee.kevade ajalooline tekkelugu]</ref>, VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne.  
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.
Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.
<br><br>
Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus]</ref> esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele  õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest.  Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult  endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali.  Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda.  Andres  ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud.  Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi.  Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.
<br><br>
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid  (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus]</ref>, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma.  Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!
<br><br>
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.
<br><br>
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus]</ref>
<br><br>
"Andmed ei allu analüüsile"<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus]</ref> teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast.  Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada.  Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat  eesmärk omaette. Riigiasutustes  levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja  ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et  andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada.
<br><br>
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus]</ref>. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.
<br><br>
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"<ref>[http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)]</ref>. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale IT-sektoris alustajale.


Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu lapsepõlvest. Meenus oma kunagise eesti keele  õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest.  Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult  endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali.  Kooli hindamiseks on kõige parem seda mõne teise kooliga võrrelda.  Andres  ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole testinud.  Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda on juba igaühe enda asi.  Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.
==Küsimused & Vastused==
 
Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük, kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma.  Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!
 
Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendi valimisi, on teema aktuaalsem, kui kunagi varem. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult it-spetsialistide ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.
 
Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"    seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast.  Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean tähtsaks tema arvamust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda,
 
"Andmed ei allu analüüsile", teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast.  Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada.  Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat  eesmärk omaette. Riigiasutustes  levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-so n süsteemid püsti, mis teil viga, aga meie oleme abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid ei ole tihtilugu kursis äripoolega  ja  ei teata mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et  andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada.
 
Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi tark persoon õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole vähimatki kasu. It teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.
 
Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd". Tegemist on tõeliselt õpetliku looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale it sektorisse tööle pürgijale.
 
 


=Küsimused & Vastused=


===Küsimus B===
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''


;Küsimus B
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12]</ref>
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
<br><br>
'''Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?'''


Vastused leidsin õppekorralduse eeskirjas lõigust 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS. <ref>Õppekorralduse eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (18.10.2016)</ref>
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused p. 10]</ref>.
<br><br>
'''Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?'''


5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab  ÕISi kaudu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1]</ref>.  
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
<br><br>
'''Mis on tähtajad?'''


Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused  aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2]</ref>.Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused  aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13]</ref>.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
<br><br>
'''Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''


5.2.11. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.
Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7]</ref>
<br><br>
'''Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''


5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.


5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
===Küsimus 2===
Riigieelarvelistele seega tasuta.
'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''
* Deklareerida õpingukava.
* Pikendada akadeemilist puhkust.
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.
* Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.


;Küsimus 2
'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?'''
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?


* Deklareerida õpingukava
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel  eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10]</ref>.
* Pikendada akadeemilist puhkust
* Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.
*


==Ülesanne==
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?


Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal]</ref>.


;Ülesanne
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?
Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris <ref>Finantsinfo. Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal.  http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ (18.10.2016)</ref>


'''I semester'''
'''I semester'''
Line 68: Line 79:
'''II semester'''
'''II semester'''


Teise semestri lõpuks peab olema sooritatud aineid vähemalt 54 EAP väärtuses.
Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.


Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAP-d.
Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.


Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3EAP. Kokku peab olema 54EAP-d
27 - 3 =24 EAP
 
27 – 3 = 24 EAP


24 * 50 = 1200€
24 * 50 = 1200€
Line 80: Line 89:
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.
Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.


Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus  õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>Õppekorralduse eeskiri 4. KOLLEDŽI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1. KOLLEDŽIL ON ÕIGUS 4.1.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (18.10.2016)</ref>
Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus  õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1]</ref>
 
==Viited==

Latest revision as of 09:22, 10 July 2017

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: M Osi

Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2016

Referaat

Kuna alustasin õppimist administeerimise õppekaval, tundus sobilik esimesena tutvuda Lembitu Lingi[1] etteastega. Esineja alustab lugu varajasest lapsepõlvest ja kirjeldab detailselt oma kooliteed. Kohe pärast seda algab Lembitu proletaarlase põli Flora Kommertsi Küünlavabrikus. Väga eeskujulik, et inimene juba nii õrnas eas tootvale tööle asub. Edasi läheb jutt vaikselt IT radadele, Mainitakse Matti rahvast, kellega sai samuti mainitud ajal tihedamalt kokku puututud ja osaletud üritustel nagu Eekevad[2], VIP96 (Venitame Interneti Pikemaks) ja käidud Tallinnas dessandil messil nimega Kompuuter. Sel kuldsel ajal sibasid siinmail tõepoolest sellised mütoloogilised olevused nagu Sylt, Sys, Ökul, Ruut, Sax jne. Administreerimise koha pealt on kasulik meelde jätta Lembitu soovitus lasta endale mitte pähe istuda. Ei tohi nõustuda töötamisega 24/7, eriti hull olevat kui ametikoht pole dubleeritud. Veel jäi meelde skriptimisoskuse hädatarvilikkuse rõhutamine.

Järgmisena vaatasin arhitekt Andres Kütti[3] esinemist. Sarnaselt Lembituga alustati juttu noorusaegadest. Meenus oma kunagise eesti keele õpetaja soovitus lõpukirjandi kirjutamise kohta – ära alusta ürgajast. Õpetlik oli Andrese kirjeldus ülikooli teest. Kui mingil erialal või koolis ei lähe soovitult, siis ei tohiks ainult endale etteheited teha, vaid analüüsida ka kooli, selle õppeaineid ja personali. Kooli hindamiseks on kõige parem, seda mõne teise kooliga võrrelda. Andres ongi väga edukalt ja järjekindlalt erinevaid koole läbi katsunud. Järelduseks on, et tuleb minna nii heasse kooli kui võimalik. Kuidas selles selgusele jõuda, on juba igaühe enda asi. Arhitekti ameti kohta sain teada, et see ametipost tegeleb keerukuse juhtimisega, mis on väga tähtis valdkond. Keerukuse hindamisel on kõige suurem abi varasemast kogemusest.

Startupindusest rääkisid oma eriala kaks profi ja entusiasti Kristel ja Marko Kruustük[4], kes defineerisid ennast kui kapl. Avaldas muljet esinejate rahvusvahelisus, see et on töötatud üle maailma. Olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline on kindlasti keerulisem, kui kogu elu ühe koha peal kükitada. Esinejad kirjeldasid raskusi, mida ettevõtte käivitamine kaasa toob. Mingil perioodil tuli elada vanemate juures ja vajadusel neilt lennukipiletite jaoks raha laenata. Momendil Testilo arenevat hoogsalt ja otsitakse pidevalt juurde uusi testlaioneid. Vell dann!

Küberturvalisusest tegi ülevaatliku ja sügavasisulise ettekande Jaan Priisalu[5]. Huvitava faktina sain teada, et Eestis tegeleb mitmeid küberturvalisusega tegelevaid ettevõtteid. Olin küll kuulnud, et midagi sellel põllul toimub, aga et neid töökohti on nii palju, tuli üllatusena. Kuna momendil Venemaa küberväed mõjutavad usinalt USA presidendivalimisi, on teema väga päevakohane. Veel sain teada, et relvastatud operatsioonile eelneb reeglina mõni nädal varem küberünnakud, mille järgi saab prognoosida algavaid konfliktikoldeid. Tutvustati Küberkaitseliitu ja rõhutati, et see ei ole ainult IT ampluaa, vaid sinna oodatakse ka pehmete erialade spetsialiste.

Einar Koltšanov etteastes "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" seletas lahti mõiste scrum master ja rääkis veidi rahvusvahelise ettevõtte spetsiifikast. Samas blokis esinenud Andres Septeri etteastest pean õpetlikuks tema veendumust, et Eesti ettevõtetes it töötajaid ei edutata. Kui tahad edasi liikuda, siis tuleb lahkumisavaldus lauale panna ja teise firmasse tööle asuda.[6]

"Andmed ei allu analüüsile"[7] teemas astus ülesse Ivar Laur EMTA analüütika osakonnast. Põhiprobleemina toodi välja, et ei osata ega taheta andmeid kasutada. Kogumine näib paljude organisatsioonide puhul olevat eesmärk omaette. Riigiasutustes levib hoiak - ei saa, ei oska , teil seal EMTA-s on süsteemid juba püsti, mis teil viga, aga meie oleme vaimust vaesed, abitud ja saamatud. Oluline olevat andmete tõlgendamine, inimesed, kes tunnevad hästi andmetöötluse tehnikaid, ei ole tihtilugu kursis äripoolega ja ei teata, mida andmetega peale hakata. Jäi kõlama, et andmetest peab tulema uus teadmine, mida saab kuskil ära kasutada.

Lõpetuseks pidas turundusest loengu Hedi Mardisoo[8]. Nagu turundusinimese stereotüübile kohane, peeti suureks eeskujuks Apple. Keegi väga tark inimene õunafirmast olevat brändi defineerinud nii - bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui lahkud ruumist. Veel sain teada, et müügiinimesi tuleb pidevalt poputada, muidu nad ei tee korralikult tööd ja nendest pole tuhkagi kasu. IT teeb turundusel lihtsamaks sihtgrupistamise.

Loengutele lugesin otsa Siim Veskimehe "Kuidas tehakse ITd"[9]. Tegemist on tõsiselt taheda looga, lugesin lausa kaks korda. Kohustuslik kirjandus igale IT-sektoris alustajale.

Küsimused & Vastused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[10]

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused” [11].

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Korduseksamile ja kordusarvestusele registreerimine on nõutav, registreerida saab ÕISi kaudu.[12].

Mis on tähtajad?

Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral.[13].Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral [14]. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Riigi finantseeritaval õppekohal on korduseksamite ja -arvestuste tegemine tasuta [15]

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine REV ja OF tudengile 20€[16].

Küsimus 2

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

  • Deklareerida õpingukava.
  • Pikendada akadeemilist puhkust.
  • Teha eelmisel semestril tegemata jäänudud eksameid.
  • Käia kalal, pärast punast joont pole selleks, ega ka paljudeks teisteks huvitavateks üritusteks, enam aega.

Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne[17].

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd?

Õppekulude osalise hüvitamise määr ühe EAP kohta on 50€ ning õppekava täies mahus täitmise määr on 27 EAP semestris [18].


I semester

27 – 19 = 8 EAP

8 * 50 = 400€.

II semester

Ülesande tekstist lähtudes on üliõpilasel teise semestri lõpuks 22 EAPd.

Seega sooritab õpilane semestri jooksul 3 EAPd. Teises semestris peab sooritama aineid samuti vähemalt 27 EAP väärtuses.

27 - 3 =24 EAP

24 * 50 = 1200€

Kokku peab maksma 400 + 1200 = 1600€.

Kuna teise semestri lõpus on tudengil 22 EAP, siis saab ta vastavalt õppetegevuse eeskirjale kinga. Eksmatrikuleeritakse üliõpilane juhul, kui täis- ja osakoormusega õppes jääb õppekoormus õppeaastas kumulatiivselt alla 50% õppe nominaalkoormusest [19]

Viited

  1. ↑ Loengu " Süsadminnimisest“ (Lembitu Ling) 14. september 2016 loengusalvestus
  2. ↑ ee.kevade ajalooline tekkelugu
  3. ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.“ (Andres Kütt) 31. august 2016 loengusalvestus
  4. ↑ Loengu "Testimine ja startupid (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 7. september 2016 loengusalvestus
  5. ↑ Loengu " Eesti Vabariigi küberkaitse." (Jaan Priisalu) 5. oktoober 2016 loengusalvestus
  6. ↑ Loengu " IT tööturg" "Karjäärikäänakud“. (Einar Koltšanov, Andres Septer) 21. september 2016 loengusalvestus
  7. ↑ Loengu "Andmed ei allu analüüsile“ (Ivar Laur) 28. september 2016 loengusalvestus
  8. ↑ Loengu "IT ja turundus.“ (Hedi Mardisoo) 12. oktoober 2016 loengusalvestus
  9. ↑ Veskimees, S. Kuidas tehakse ITd (14.03.2016)
  10. ↑ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.12
  11. ↑ Korduma kippuvad küsimused p. 10
  12. ↑ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.8.1
  13. ↑ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13.2
  14. ↑ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.13
  15. ↑ Õppekorralduse eeskiri p. 5.2.7
  16. ↑ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal
  17. ↑ Õppekorralduse eeskiri p. 5.3.10
  18. ↑ Õppeteenused. Teenuste tasumäärad 2016./ 2017. aastal
  19. ↑ Õppekorralduse eeskiri p.3.2.1
Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Mosi&oldid=123835"