Midnight Commander

Ülevaade

Midnight Commander on vabatarkvaraline käsureal põhineva kasutajaliidesega failihaldur. Midnight Commanderi esimene versioon tuli välja 1994. aastal ning ta põhineb (nagu ka mitmed teised sama klassi failihaldurid) nüüdseks juba maha kantud Norton Commanderi kasutajaliidesel.

Midnight Commander teeb käsureal failide haldamise mugavaks ja pakub suurel hulgal kasulikke funktsioone, mille käivitamine käsureal oleks palju tülikam ja aeganõudvam. Lisaks saab haldurit ka enda äranägemise järgi seadistada ja abistavate konfiguratsioonide abil ümber programmeerida.

Veel saab Midnight Commanderiga hallata virtuaalseid failisüsteeme ja mõninga failiedastusprotokolli abil (nt FTP, SFTP, SMB) hallata faile üle võrgu.

Navigeerimine

Failihalduri kasutajaliides koosneb kahest paneelist, mis kujutavad failisüsteeme samas või kahes sootuks erinevas tööjaamas. Faile pidi saab liikuda kasutades nooleklahve ja ENTERit. TABiga saab üle minna teisele paneelile. Ekraani alaosas on ka käsurida, mida saab samaaegselt programmiga kasutada. Soovi korral saab Midnight Commanderi viia hetkeks tahaplaanile kiirklahviga CTRL-O, et näha käsureal väljastatut.

Otsetee-klahvide abil saab teostada halduris mitmesuguseid failioperatsioone nagu failide vaatamine, redigeerimine, kopeerimine, liigutamine/ümber nimetamine, kustutamine ja uute failide/kaustade loomine. Levinumate tegevuste kiirklahvide spikker on vaikimisi kujutatud abiribal Midnight Commanderi alaosas. Näiteks saab hetkel märgitud faili kustutada F8 klahvi vajutades. Nende seas on ka kiirmenüü (F2) mis sisaldab mitmeid lisafunktsioone hetkel hallatava faili/kataloogi jaoks.

Erinevatele lisafunktsioonidele ja sätetele pääseb ligi menüü abil, mis asub programmi ülaosas (ja on vaikimisi ka nähtav). Menüü saab avada klahviga F9 ja selles saab samuti navigeerida nooleklahvide ja ENTERiga. Igas menüüvalikus on üks tähtedest teist värvi. Vastavat tähte saab kasutada menüüs liikumisel otsedeena valikuni jõudmiseks. Näiteks Midnight Commanderi välimuse muutmiseks tuleb teha vaid järgnevad kolm klahvivajutust: F9, o, a.

Menüü tutvustus

LEFT/RIGHT (ABOVE/BELOW)- vastavalt vasaku/parema (või ülemise/alumise) paneeli seadistamine.

Info - vastav paneel kuvab infot kõrvalpaneelis hetkel valitud faili kohta.

Tree - kataloogipuu kuvamine. Täpsem info selle kohta peatükis "Eri kataloogivaated ja kasutusvõimalused."

Quick View - vastav paneel kuvab kiirvaadet kõrvalpaneelis hetkel valitud faili kohta.

Listing Mode - paneeli kuvamisrežiim. Täpsem info selle kasutamise kohta peatükis "Eri kataloogivaated ja kasutusvõimalused."

Sort Order - failide sorteerimisjärjekorra määramine.

Filter - kuvatavate failid filtreerimine (näiteks *.gz). Ei rakendu kataloogidele.

Rescan - kataloogi taaskuvamine (näiteks kui andmed selles on vahepeal muutunud).

FILE - toimingud hetkel valitud failiga (või märgitud failidega, olenevalt käsust). Enamik neist on kuvatud ka eelpool mainitud abiriba peal koos kiirklahvidega. Veidi rohkemat selgitust nõuavad aga järgmised:

Quick cd - mõeldud olukordadeks, mil vaja liikuda teise kausta, kui terminal on hõivatud (nt pikkade käskluste moodustamise ajal). Võib kasutada cd alternatiivina, aga miinuseks on TAB klahvi mittetoetamine. Soovitatav oleks palju mugavam kiirotsing, mille kiirklahv on ALT-s.

Select group - failide märgistamine. Märgistatud faile saab korraga hallata (näiteks korraga teisaldada või kustutada). Individuaalsete failide märgistamiseks on olemas kiirklahv CTRL-T.

Chmod - failide ja kataloogide õiguste muutmine. Samuti hetkel kehtivate õiguste ja omanduse kuvamine.

Chown - failide ja kataloogide omanike muutmine.

Advanced Chown - saab teostada chmod ja chown toiminguid ühes aknas.

Invert selection - funktsioon, mis märgib ära kõik failid, mis hetkel pole märgitud ja võtab märke ära hetkel märgitud failidele.

COMMAND - muud käsklused ja funktsioonid.

Switch panels on/off - Midnight Commanderi kasutajaliidese peitmine (juhuks, kui on soov vaadata terminalis endas kuvatut).

Compare Directories - paneelide võrdlus. Selle tulemusena märgib Midnight Commander mõlemas paneelis ära failid, mis puuduvad/on erinevad teises paneelis. Kui on soov mõlema paneeli kataloogi sisu muuta identseks, tuleb anda COPY korraldus (F5) ja märgitud failid saavad kopeeritud kõrvalpaneeli.

Quick - võrdleb ainult faili suurust ja loomis/muutmiskuupäeva.

Size only - võrdleb ainult failide suurusi.

Through - failide võrdlemine bititasemel.

External panelize - võimaldab käivitada mõnda välist käsurea programmmi ja kuvada selle tulemus hetkel valitud paneelis (näiteks programmi find). Soovi korral saab salvestada programmikäsku ka mallina.

Directory hotlist - võimaldab luua ja kasutada enam kasutatavaid katalooge järjehoidjatena.

Screen list - nimekiri hetkel kuvatavatest ja taustal olevatest Midnight Commanderi akendest. Näiteks võib korraga lahti olla lisaks paneelide aknale ka mitu VIEW ja EDIT akent. Akende vahel saab navigeerida ALT + } ja ALT + { kiirklahvidega.

Edit extension file - muudab laiendifaili. Laiendifail määrab selle, kuidas Midnight Commander käivitab teatud faililaienditega faile. Faili muutmisest räägib "Toimingud edasijõudnumatele" alapeatükk artikli lõpuosas.

Edit menu file - muudab menüüfaili (F2). Faili muutmisest räägib "Toimingud edasijõudnumatele" alapeatükk viki artikli lõpuosas.

Directory tree - kataloogipuu. Samaväärne LEFT/RIGHT (ABOVE/BELOW) menüü omaga. Erineb vaid selle poolest, et puu ei avane paneelis sees.

Find file - failide otsing. Võimaldab teostada otsingud faili nime järgi. Otsingule saab lisada ka vajalikke tingimusi ja otsinguparameetreid nagu sisu ("Content" väli), suur- ja väiketähtede ignoreerimine. "Enable ignore directories" välja saab kirjutada kataloogid, mida otsingus ignoreerida ja tuleb eraldada kooloniga.

Background jobs - failide kopeerimis- ja teisaldamisoperatsioonide kuvamine ja haldamine.

OPTIONS - Midnight Commanderi seadete muutmine.

Configuration

Verbose operation - eri failioperatsioonide (nagu kopeerimine) reaalajas kuvamine koos progressiribaga. Vaikimisi lubatud (keelata aeglasematel terminalidel).

Compute totals - failioperatsioonidele eelnev täpsem failide suuruste ja hulga arvutus. Tagab täpsema progressiriba kuvamise operatsiooni ajal.

Classic progressbar - kui lubatud, siis progressiriba uueneb vasakult paremale.

Mkdir autoname - kataloogi loomisel on väli täidetud hetkel vaadeldava kataloogiga.

Preallocate space - andmeruumi reserveerimine mälus enne kopeerimisoperatsiooni, kui see on võimalik.

Esc key mode - määrab, kuidas ESC nupp töötab. Vaikimisi toimib ESC klahvi ALTi alternatiivina (kui viimane peaks puuduma) ja pääsufunktsiooni jaoks on vajalik ESCi kahekordne vajutus. "Single press" kaotab kahekordse vajutuse nõude ja "Timeout" väljaga saab määrata aja (mikrosekundites, 100000μs = 1s), kui kaua ootab Midnight Commander, enne kui käitleb ühekordset vajutust kui pääsufunktsiooni.

Pause after run - võimaldab teminalis käskluste andmise järel tekitada pause, et oleks võimalik jälgida terminalis kuvatut. Vajalik üksnes terminalidel, mil pole võimalik viimati antud käsklusi taaskuvada. Seega oleks mõistlik jätta säte valikul "On dumb terminals".

Use internal editor/viewer - kui lubatud, siis Midnight Commander kasutab failide kuvamiseks/redigeerimiseks programme MCVIEW ja MCEDIT. Kui valik on keelatud, siis käivitub VIEW ja EDIT käskluste korral vastavalt PAGER ja EDIT keskkonnamuutujates määratud programmid.

Auto menus - Midnight Commanderi käivitamisel kuvatakse kohe ka kiiremennüü. Tavaliselt kasutatakse menüüde koostamisel ja testimisel toimingute kiirendamiseks.

Pull down menus - menüü avamisel (F9) avatakse automaatselt ka alam-rippmenüü. Täht-kiirklahvide kasutamisel menüüs oleks soovitav valik mitte lubada, kuna navigeerimine kiirklahvide abil muutub veaohtlikumaks.

Rotating dash - progressiinidikaator (pöörlev kriips) näitamine paremal üleval nurgas.

Safe delete - kustutamise korral kinnitusdialoogil valik on vaikimisi "No" peal.

Auto save setup - kui lubatud, siis Midnight Commander salvestab sätted konfiguratsioonifaili programmi sulgemisel.

Layout

Panel split - paneelide asetus (vertikaalne/horisontaalne) ja jaotus.

Menu bar visible - menüü alatise kuvamise lubamine.

Command prompt - käsurea kuvamine.

Keybar visible - kiirklahvide spikker Midnight Commanderi alaosas.

Hintbar visible - vihjeriba kuvamine alaosas.

Xterm window title - kui lubatud, siis terminali emulaatori akna pealkiri muutub hetkel hallatava kataloogi aadressiks.

Show free space - vaba ja kogu mäluruumi kuvamine paneeli alaosas.

Panel options -

Show mini-status - hetkel valitud faili nime kuvamine paneeli allosas.

Use SI size units - kui lubatud, siis faili suuruseid kuvatakse 10 astmetena (mitte 2 astmetena).

Mix all files - kui lubatud, siis katalooge ja faile näidatakse paneelis läbisegi (vaikimisi keelatud, ehk katalooge näidatakse enne faile).

Fast directory reload - kui lubatud, siis kuvatava kataloogi sisu värskendatakse ainult siis, kui faile on juurde lisatud või kustutatud (andmed faili suuruste muutuste kohta ja omanike vahetust reaalajas ei värskendata).

Mark moves down - failide märkimisel liigutakse ühe faili võrra allapoole.

Reverse files only - "invert selection"i korral märgitakse ainult faile (mitte katalooge).

Simple swap - kui keelatud, siis paneelide vahetamise korral ("swap panels") talletavad paneelid oma kuvarežiimi ja sorteerimisreegli.

Auto save panels setup - kui lubatud, siis paneelide sisu talletatakse Midnight Commanderi sulgemisel.

Lynx-like motion - nooleklahvidega (vasak ja parem) alam- ja ülemkataloogide vahet liikumine.

Page scrolling - lehekülje lõppu jõudes keritakse lehte edasi poole lehekülje võrra (kui keelatud, siis keritakse ühe faili kaupa).

Mouse page scrolling - hiirega lehte kerides keritakse lehte edasi poole lehekülje võrra (kui keelatud, siis keritakse ühe faili kaupa).

Filenames highlight - kui lubatud, siis teatud tüüpi failid ja õiguste informatsioon kuvatakse teise eristatava värviga. Sätted asuvad failis /etc/mc/filehighliht.ini (reeglite jaoks vt bman mc sektsiooni "Filenames Highlight").

Display bits - tähemärkide kodeering/bittide arv.

Learn keys - klahvide testimine ja ümberdefineerimine. Pärast testimist peaks vajutatud klahvi nime kõrvale tekkima OK kirje. Ümberdefineerimiseks valida defineeritav klahv, vajutada enter ja seejärel vajutada soovitud asendusklahvi.

Virtual FS - virtuaalsete failisüsteemide seaded. Täpsem info peatükis "Üle võrgu teistesse failisüsteemidesse ühendumine."

Kasulikemate kiirklahvide loend

Tegevus	Kiirklahv
Liikumine üles	UP, CTRL-p
Liikumine alla	DOWN, CTRL-n
Skoop kõrvalpaneeli	TAB, CTRL-i
Otsing kataloogivaates	ALT-s
Kiire cd	ALT-c
Liikumine algusesse	HOME, ALT-g
Liikumine lõppu	END, ALT-J
Liikumine keskele	ALT-r
Faili märkimine	CTRL-t
Grupeeritud märkimine	+

Kasulikumad funktsioonid ja võimalused

Failide märkimine ja grupeermine

Midnight Commanderis saab faile märkida ja grupeerida, et teostada kõikidele märgitud failidele korraga mingit kindlat failihalduri poolt pakutavat funktsiooni nagu näiteks kopeerimine. Märgitud failid on olenevalt skini valikust kuvatud teise värviga (vaikimisi skini puhul kollasega). Kui teostada valitud paneelis näiteks teisaldamine, siis teisaldatakse kõik märgitud failid vastavas paneelis. Sama lugu on ka teiste failioperatsioonidega.

Märkimiseks on neli võimalust:

• individuaalse faili märkimine CTRL + T kiirklahviga. Samuti saab järjestikele failidele teha märke hoides all klahvi SHIFT ja liikuda kas eelnevatele või järgnevatele failidele.
• korraga mitme faili märkimine + kiirklahviga.
• korraga mitmelt faililt märkimise mahavõtmine '-' kiirklahviga.
• kõik mittemärgitud failid märkida ja kõik märgitud failid jätta märketa ehk teostada invert selection kiirklahviga '*'.

Korraga märkimisel saab kasutada terminali metamärke (*, ?). Näiteks kõiki '.bash' algusega faile saab leida kirjutades vastavale väljale '.bash*'.

Kopeerimine/teisaldamine/kustutamine

Midnight commanderis saab teostada sarnaselt Linuxi terminali programmidele 'cp', 'mv' ja 'rm' vastavaid operatsioone COPY (F5), MOVE (F6) ja REMOVE (F8). Kõiki neid operatsioone saab teha nii individuaalsetele (hetkel valitud) kui ka kõikidele märgitud failidele (juhul, kui hallatavas paneelis mõni fail märgitud on).

COPY ja MOVE'i dialoogiaknas saab määrata ka järgnevaid valikuid:

• Follow links - kui valitud, siis linkide kopeerimisel/teisaldamisel ei kopeerita uude kohta link, vaid lingi poolt lingitava faili sisu (tehakse uus fail, millel pole sidet ei algse lingi ega lingitava failiga).
• Dive into subdirs - kui valitud, siis juhul, kui kausta kopeerimisel sihtkohas sama nimega kaust on juba olemas, kopeeritakse kopeeritav kaust sihtkoha kaustas sama nimega kausta sisse. Kui pole valitud, siis kopeeritava kausta sisu (mitte kaust ise) kopeeritakse lihtsalt samanimelise sihtkoha kausta sisse.

Näide! Me soovime kopeerida kausta ~/Maja asukohta /root/Maja. Juhul, kui Dive into subdirsi pole märge tehtud, kopeeritakse kogu ~/Maja sisu kausta /root/Maja. Teisel juhul aga saab algne kaust oma sisuga kopeeritud sihtkohta järgnevalt: /root/Maja/Maja.

• Preserve attributes - määrab, kas kopeeritavate failide õigused, timestampid ja omaniku/grupi info säilitatakse kopeerimisel (juhul kui kopeeritakse juurkasutajana). Vastasel juhul kasutatakse umask väärtust (~/.bashrc failis).
• Stable symlinks - symlinkide kopeerimisel uued lingid sihtkohas viitavad endiselt algsetele lingitavatele failidele (lisatakse vajalikud ../ või muud kataloogiviited juurde).

Chmod ja chown

CHMODi ja CHOWNi aknaid saab avada vastavalt kiirklahvidega CTRL + X C ja CTRL + X O. Tööriistad võimaldavad määrata failiõigusi, omanikku ja gruppi inimmõistetavas keeles kuvatud valikutega.

Kiirem viis mainitu määramiseks on aga tööriist Advanced chown, mille abil saab määrata failiõigusi r, w ja x väärtusega ning samas aknas muuta ka omanikke.

Failide sisu kuvamine ja redigeerimine. MCVIEW ja MCEDIT info.

Valitud faili saab kuvada (VIEW) ja redigeerida (EDIT) vastavalt kiirklahvidega F3 ja F4. Vaikimisi on kuvamistööriistaks MCVIEW ja redigeerimistööriistaks MCEDIT.

MCVIEW programmis saab rakendada järgnevaid eelistusi/operatsioone:

• WRAP/UNWRAP (F2) - faili sisu mähkimine terminali akna piiridesse. Teisel juhul kuvatakse lõike ja ridu originaallaiuses (akna piiridest välja), mistõttu tuleb failis navigeerida nooleklahvidega.
• HEX/ASCII (F4) - faili sisu HEX väärtuse kuvamine.
• GOTO (F5) - mingi kindla rea kuvamine vastavalt reanumbri või protsentuaalse asetuse järgi.
• SEARCH (F7) - otsing.
• RAW/PARSE (F8) - kas kuvatakse faili originaalsisuga (raw) või laiendifaili poolt töödelduna (parse).
• FORMAT/UNFORMAT (F9) - vormingu lubamine failidel, millel see olsest räägib Toimingud edasijõudnumatele alapeatükk artikli lõpuosas.

emas (rasvane tekst, teksti värv jne).

MCEDIT omas aga järgnevaid:

• MARK (F3) - tekstiosa selekteerimine. Sama funktsioon, mis SHIFT klahvi all hoides ja nooleklahvidega liikudes.
• REPLACE (F4) - dokumendis oleva tekstiosa(de) asendamine.
• COPY (F5) - selekteeritud tekstiosa kopeerimine kursori asukohta.
• MOVE (F6) - selekteeritud tekstiosa tõstmine kursori asukohta.
• SEARCH (F7) - otsing.
• DELETE (F8) - selekteeritud tekstiosa kustutamine.
• PULLDN (F9) - menüü avamine.

MCEDIT tekstiredaktori menüü:

FILE

Insert file - faili sisu kopeerimine kursori kohale.

Copy to file - faili sisu kopeerimine teise faili.

User menu - kiirmenüü. Menüü redigeerimisest räägib Toimingud edasijõudnumatele alapeatükk artikli lõpuosas.

Copy/Cut/Paste to/from clipfile - selekteeritud tekstiosa kopeerimine/lõikamine vahemällu ning kleepimine viimasest.

COMMAND

Toggle line state - reanumbrite ja -info kuvamine vasakus ääres.

Go to matching bracket - vastassulu juurde hüppamine.

Syntax highlighting - koodi kuvamine vastavalt keele süntaksile (põhineb faililaiendil).

Start/stop record macro - makrokäskude salvestamine. Pärast salvestust saab tekstis makrot kasutada selleks määratud kiirklahviga.

Delete macro - makro kustutamine.

Record/repeat actions - saab salvestada tegevust ning seejärel uuesti vajutades seda korrata soovitud kordi. Erineb makrokäsust selle poolest, et tegevust ei salvestata kiirklahvina ja saab määrata korduste arvu.

Hard ja symbolic linkide loomine ja kasutamine

Symbolic link - otsetee fail, mingile tegelikule failile failisüsteemis. Symbolic lingi kustutamisel jääb originaalfail alles. Originaalfaili kustutamisel muutub symbolic link kasutuks. Saab olla nii absolute kui ka relative. Esimesel juhul sisaldab otsetee originaalfaili tegelikku aadressi (nt /home/mart/123.txt), teisel juhul aga originaalfaili aadressi otsetee-faili suhtes (nt ../../mart/123.txt).

Hard link - mingi eksisteeriva faili teine kehastus. Nagu symbolic lingi puhul, võib ka hard linke olla igal failil lõpmatul hulgal. Erinevus on aga selles, et iga hard link on võrdväärne ja tähistab ühte ja sama faili kõvakettal. Mistahes hard lingi kustutamisel jäävad ülejäänud hard lingid alles (sest kõik nad viitavad ühele ja samale failile kõvakettal, mitte failisüsteemis).

Linke saab luua kasutades peamenüü vastavaid operatsioone (leitavad FILE alamenüü alt):

Symlink - absolute symlingi loomine.

Relative symlink' - relative symlingi loomine.

Link - hardlingi loomine.

Eri kataloogivaated ja kasutusvõimalused

Paneelide sisu ja kuvarežiimi saab sätetest muuta enda eelistuste järgi. Teeme tutvust eri võimalustega.

File listing - tavaline failide/kataloogide kuvamine, rakendatud vaikimisi. Kuvasätteid saab muuta LEFT/RIGHT menüü sätte Listing mode alt:

Full - kuvab failinime, suurust ja muutmise aega.

Brief - kuvab ainult failinime. See-eest saab lisada tulpasid juurde, et mahutada enam vaadeldava kataloogi faile ühele leheküljele.

Long - sarnane ls -l käsu tagastusega.

User defined - enda kujundatud kuvamisrežiim, mida saab konfigureerida järgnevalt:

1) Esimene märksõna määrab paneeli suuruse. Kas paneel võtab enda alla poole aknast (half) või terve akna (full).

2) Järgnevalt saab järjest määrata tulpasid, mida kataloogivaade hakkab kuvama. Neid võib eraldada kas püstkriipsu | või märksõna "space" abil, olenevalt, kas omadused on eraldatud joonte või tühikutega. Näiteks faili nime ja suuruse kuvamiseks pooleekraanilises vaaterežiimis eraldatuna joontega tuleks välja kirjutada järgnev: "half name | size". Eri omaduste märksõnad on:

• name - nimi

• size - suurus

• bsize - erineb eelnevast selle poolest, et kataloogidel ei kuvata suurusi, vaid et kas kataloog on hetkel kuvatava kataloogi suhtes alam- (SUBDIR) või ülemkataloog (UPDIR)

• type - faili tüüp: kataloog - '/'; käivitatav fail - '*'; link - '@'; plokkseade - '+', sümbolseade - '-'; sokkel - '='; symbolic link kataloogile - '~'; katkine symbolic link - '!'

• mark - kui fail on märgitud, on selle juures '*'

• ntime - faili muutmise aeg

• atime - millal faili viimati käivitati

• ctime - faili staatuse muutumise aeg

• perm - failiõigused stringina

• mode - failiõigused kaheksandiksüsteemis.

• nlink - faili linkide arv

• ngid - numbriline Group ID

• nuid - numbriline User ID

• owner - omanik

• group - grupp

• inode - faili inode'i number.

3) Tulpade suurust saab määrata kooloni ja arvuga kirjutades need omaduse järele, näiteks "size:7".

Quick view - võimaldab paneeli kasutada kiirvaaterežiimis kõrvalpaneelis hetkel valitud faili kohta. Näiteks tekstifailide puhul kuvab kiirvaade selle sisu.

Info - võimaldab paneeli kasutada info kuvamise režiimis kõrvalpaneelis hetkel valitud faili kohta. Põhiliselt kõikvõimalikud metaandmed nagu näiteks suurus, loomis/muutmisajad, füüsiline asukoht jne.

Tree - kataloogipuu vaade. Selles vaates saab kasutada järgmiseid kiirklahve:

ENTER - hetkel valitud kataloogi kuvamine tavarežiimis ja kataloogipuust väljumine.

F2 - skanneerimine. Kuvab hetkel valitud kataloogi alamkataloogid ja failid. Samuti kasulik juhul, kui vaja kataloogi sisu ajakohastada.

F3 - valitud kataloogi/faili kustutamine puuvaatest. Kui soov toimingut tagasi võtta, tuleb teostada vülemkataloogis skanneerimine (F2).

F4 - staatiline/dünaamiline vaade. Dünaamiline vaade erineb staatilisest selle poolest, et nooleklahvidega (vasak/parem) saab liikuda ülem- ja alamkataloogide vahet (skanneerimine toimub automaatselt).

Üle võrgu teistesse failisüsteemidesse ühendumine

FTP:

• selleks kasutada LEFT/RIGHT menüü valikut FTP link.

• lingi formaat: ftp://[!][kasutaja[:parool]@]tööjaam[:port][kataloog]

• FTP proxy kasutamiseks ette lisada '!'

• kasutaja, parooli, pordi ja kataloogi väljad on valikulised. Kasutaja välja tühjaks jättes logitakse sisse anonüümse kasutajana või ~/.netrc failis määratuna.

SHELL

• selleks kasutada LEFT/RIGHT menüü valikut Shell link.

• lingi formaat: sh://[kasutaja@]tööjaam[:lipud]/[kataloog]

• kasutaja, lippude ja kataloogi väljad on valikulised. Kasutaja välja tühjaks jättes logitakse sisse kohaliku kasutajanimega.

• lipud: 'C' - tihendamise kasutamine; 'r' - ssh asemel rsh kasutamine.

SFTP

• selleks kasutada LEFT/RIGHT menüü valikut SFTP link.

• lingi formaat sftp://[kasutaja@]tööjaam[:port][kataloog]

• kasutaja, pordi ja kataloogi väljad on valikulised. Kasutaja välja tühhjaks jättes logitakse sisse kohaliku kasutajanimega.

SMB

• selleks kasutada LEFT/RIGHT menüü valikut SMB link.

• lingi formaat smb://[kasutaja@]tööjaam[/teenus][kataloog]

• kasutaja, teenuse ja kataloogi väljad on valikulised. Kasutaja, domeeni ja parooli saab määrata sisselogimisel.

Mainitute seadistamiseks kasutada OPTIONS menüü valikut VIRTUAL FS:

Timeout for freeing VFSs - virtuaalfailisüsteemiga seotud resursside (need, mis on ajutiselt kopeeritud enda kodufailisüsteemi) alleshoidmise aeg. Nt tar failide sisu (et säästa aega, mis kulub uuesti lahti pakkimiseks).

FTP anonymous password - anonymous kontona sisse logides kaasaantav salasõna.

FTP directory cache timeout - FTP failisüsteemi kataloogipuu kohta oleva info talletamise aeg.

Always use ftp proxy - proxy serveri kasutamine, kui võrk võimaldab seda.

Use ~/.netrc - sisselogimistunnuste ja paroolide talletamine failis.

Use passive mode - FTP passiivse režiimi kasutamine.

Toimingud edasijõudnumatele

Makromuutujate tutvustus

Nii laiendi- kui menüüfaili haldamisel kasutatakse järgnevaid makromuutujaid:

%p - hallatava faili nimi koos laiendiga (ilma kataloogiaadressita).

%f - hallatava faili nimi mitte-kohaliku failisüsteemi korral. Luuakse kohalikku failisüsteemi koopia ja muutuja väärtuseks on faili nimi koos kataloogiaadressiga.

%x - hallatava faili laiend.

%b - hallatava faili nimi ilma laiendita.

%F - hallatav fail kõrvalpaneelis.

%d - hallatava kataloogi nimi.

%D - hallatav kataloog kõrvalpaneelis.

%t - märgitud failid.

%T - märgitud failid kõrvalpaneelis.

%u ja %U - sarnane %t ja %T makrotele. Erinevus on see, et pärast makrote kasutamist võetakse failidelt märge maha.

%s ja %S - sarnane %t ja %T makrotele. Erinevus on see, et kui märgitud faile ei eksisteeri, omab muutuja hetkel hallatava faili väärtust.

%d ja %D - hallatav kataloog nii aktiivses kui kõrvalpaneelis.

%cd - selle kasutamisel liigutakse makro ette kirjutatud kataloogi.

%view - MCVIEW käivitamine. Selle järel {} sulgudesse saab lisada valikulise argumendi: ascii - MCVIEW käivitamine ASCII vaates; hex - MCIEW käivitamine HEX vaates; nroff - rasvase teksti ja alakriipsude interpreteerimine; unformatted - rasvase teksti ja alakriipsude eiramine.

%{tekst} - kasutaja käest kinnituse küsimine enda valitud tekstiga. Kasutaja saab kasutada ESC või F10 klahvi kinnituse tühistamiseks.

%var{ENV:default} - keskkonnamuutuja ENV kasutamine. Kui määramata, kasutatakse vaikimisi väärtust.

Laiendifaili muutmine

Laiendifail asub aadressil ~/.config/mc/mc.ext. Laiendifaili formaat on järgmine:

• tühjad read ja väljakommenteeritud read (need, mis algavad #ga) ignoreeritakse

• iga reegli korral kõige esimene rida sisaldab järgnevat: märksõna/täpsustus

• märksõna võib olla üks järgnevaist:

shell - täpsustus on faililaiend. Näiteks .tar-lõpuliste failide korral kasutada "shell/.tar"

regex - täpsustus on failinimi täispikkuses. Näiteks loom.tar faili jaoks kasutada "regex/loom.tar"

directory - täpsustus on katalooginimi.

default - vastab igale failile. Täpsustust ignoreeritakse

include - täpsustus on sektsiooninimi. Reeglid vastavale sektsioonile.

• järgnevad read pärast esimest peavad algama tühiku või TABiga. Formaat: märksõna=käsklus. Käskluseks on mis tahes üherealine shelli käsk. Märksõna saab olla üks järgnevaist:

Open - siis, kui fail avatakse/käivitatakse

View - avamine kiirklahviga F3

Edit - avamine kiirklahviga F4

Include - lisab faili vastavasse sektsiooni.

• reegleid käivitatakse ülevalt alla. Kui tegevus ei kattu esimese reegliga, siis testitakse järgmist jne.

• NÄIDE 1: Tahame avada kõiki video faile VLC playeriga. Samuti tahame anda toe .wmv failidele.

# kõik .wmv-lõpulised (või .WMV või .wmV jne) failid lisatakse sektsiooni 'video'
regex/\.([wW][mM][vV])$
   Include=video

# loome reeglid sektsioonile 'video'
include/video
   Open=(vlc %f >/dev/null 2>&1 &) 

Menüüfaili muutmine

Faili aadress on ~/.config/mc/menu. Formaat on sarnane laiendifailiga ja on järgmine:

• kõik read, mis ei alga tühiku ega TABiga, on menüü kirjed.

• igale kirjele järgnevad read on käsud, mis käivituvad menüüvalikut valides.

• igale menüü kirjele võib eelneda tingimus, mis algab '='ga. Kui tingimus on rahuldatud, siis menüüs on ta vaikimisi kirjeks. Näited:

=tingimus1

=tingimus1 | tingimus2 ...

=tingimus1 & tingimus2 ...

• tingimused võivad olla järgnevad:

f <kujund> - hallatav fail vastab kujundile.

d <kujund> - hallatav kataloog vastab kujundile.

t <tüüp> - hallatav fail vastab tüübile.

• n - pole kataloog

• r - tavaline fail

• d - kataloog

• l - link

• c - sümbolseade

• b - plokkseade

• s - sokkel

• x - käivitatav fail

• t - märgitud fail

x <failinimi> - hallatav fail on käivitatav fail vastava nimega.

! <tingimus> - tingimuse tulemuse pöördväärtus.

• kui tingimus hakkab '+'ga, siis tegu on lisatingimusega. Menüü kirje esineb menüüs ainult siis, kui tingimus on rahuldatud.

• tingimusi ja lisatingimusi saab ka kombineerida. Näiteks üks rida tingimusi '+'ga ja teine rida '='ga.

Viited ja autorlus

Autor: Erik Sõlg

Rühm: A21

Valmimise aeg: 05.12.2016