History: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Knogols (talk | contribs)
92 edits
Created page with "{{DISPLAYTITLE:touch}} =Autor= Kätlin Lisete Kärolin Nõgols Rühm: A21 06.12.2016 =Sissejuhatus= Linux on operatsioonisüsteem, mida kasutatakse PC-del ja teistel mit..."
 
Knogols (talk | contribs)
92 edits
No edit summary
 
(59 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 3: Line 3:
=Autor=
=Autor=


Kätlin Lisete Kärolin Nõgols
Kätlin Lisete Nõgols


Rühm: A21
Rühm: A21


06.12.2016
09.12.16
=Sissejuhatus=
"History" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Sellega on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. "History" käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ning vigadeta.
Selles artikis on lühiülevaade <code>history</code> kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited
=Kasutamine=
==Käskude ajalugu==
===Täielik ajalugu===
Sisestades käsk <code>history</code> kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest
<pre>
NÄIDE
history
 
1  ping google.com
2  echo $PS1
3  tail -f /var/log/messages
4  tail -f /var/log/messages
5  exit
6  clear
7  history
8  clear
9  history
</pre>
 
Sisestades <code>export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’</code> kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega
<pre>
NÄIDE
export HISTTIMEFORMAT='%F %T  '
 
1  2013-06-09 10:40:12  cat /etc/issue
2  2013-06-09 10:40:12  clear
3  2013-06-09 10:40:12  find /etc -name *.conf
4  2013-06-09 10:40:12  clear
5  2013-06-09 10:40:12  history
6  2013-06-09 10:40:12  PS1='\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m '
7  2013-06-09 10:40:12  PS1="\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m "
8  2013-06-09 10:40:12  PS1="\u@\h:\w [\j]\$ "
9  2013-06-09 10:40:12  ping google.com
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1
</pre>
 
<code>’%F %T’</code> tähendus
<pre>
%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid
</pre>
 
===Sorteeritud ajalugu===
Sisestades <code>history ''number''</code> kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number
<pre>
NÄIDE
history 5
 
1  ping google.com
2  echo $PS1
3  tail -f /var/log/messages
4  tail -f /var/log/messages
5  exit
</pre>


=Sissejuhatus=
Sisestades <code>history | grep ''fraas''</code> kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi
<pre>
NÄIDE
history | grep cd
  33  cd Pictures/
  37  cd ..
  39  cd Desktop/
  61  cd /usr/bin/
  68  cd
  83  cd /etc/
  86  cd resolvconf/
  90  cd resolv.conf.d/
</pre>
 
Sisestades <code>history | less</code> kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu
 
Sisestades <code>history | tail</code> kuvatakse viimased kümme käsku
 
==Käskude ajaloo kustutamine==
Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb <code>.bash_profile</code> failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil
<pre>
vi .bash_profile
# .bash_profile
# Get the aliases and functions
if [ -f ~/.bashrc ]; then
. ~/.bashrc
fi
# User specific environment and startup programs
export HISTCONTROL=ignoredups
PATH=$PATH:$HOME/bin
export PATH
</pre>
 
Sisestades käsu <code>export HISTSIZE=0</code> peatub ajaloo salvestamine
 
Sisestades käsu <code>history -c</code> puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine
 
==Piirangud==
Samuti on võimalik seada piiranguid, näiteks mitu rida salvestatake käske
<pre>
vi ~/.bash_profile
HISTSIZE=450
HISTFILESIZE=450
</pre>
 
Üks huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt
<pre>
export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr
pwd
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)
history | tail -3
</pre>


Linux on operatsioonisüsteem, mida kasutatakse PC-del ja teistel mitmetel arvutitüüpidel. Linux on vaba tarkvarana arendatav,8 avatud lähtekoodiga. Linuxi operatsioonisüsteem tuli välja 1991. aastal. Linuxi eelkäijaks peetakse Unix operatsioonisüsteemi, mis loodi 1969. aastal.  
==Käskude taasesitamine==
Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub.  
<pre>
NÄIDE
history | more
1  service network restart
2  exit
3  id
4  cat /etc/redhat-release


=Eellugu=
!4
cat /etc/redhat-release
</pre>


1969. aastal töötasid välja Ken Thompson ja Dennis Ritchie Ameerika Ühendriikides AT&T Bell Laboratooriumites Unix operatsioonisüsteemi. Unix oli kirjutatud Assembleris. 1973. aastal kirjutati see täielikult ümber C programmeerimiskeelde.  
==Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega==
Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada <br>
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas <br>
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas <br>
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel <br>
4. Nool alla - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas <br>
5. Ctrl-n - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas <br>


Unixi programmid olid algselt vabalt levitatavad ning selle põhjal arendati välja palju uusi süsteeme - SunOs, Solaris, AIX jpt. 1977. aastal loodi California ülikoolis ka BSD ''(Berkley Software Distribution)''. BSD sai aluseks mitmele tänaseni kasutatavale Unixile. Ühel hetkel muutusid Unixi dialektid aga kinnisteks, mida sai osta vaid suure raha eest. Kõrge hinna tõttu hakati PC-arvutitel kasutama MS-DOSi.  
=Kokkuvõte=
"History" käsku on mugav ja lihtne kasutada, kui on vaja uuesti sisestada pikki ja keerulisi käske. "History" käsuga on võimalik ka saada ülevaade sisestatud käskudest, mis võimaldab meelde tuletada ning üle vaadata tehtud töö.


1986. aastal valmis Minix - väike 16-bitine, Unixiga sarnanev süsteem. Selle loojaks oli Hollandi ülikooli professor Andrew S. Tanenbaum, kes peale Unixi lähtekoodi avalikustamise keelu otsustas luua uue süsteemi, mida saaks õppetöös kasutada. Minixi lähtekood oli avalik, kuid litsentsitingimused lubasid seda kasutada vaid õppetöös.  
=Kasutatud allikad=
1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history <br>
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps <br>
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/ <br>
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command <br>


1991. aastal hakkas Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds töötama oma operatsioonisüsteemi kallal. Ta tahtis, et see oleks Unixi-taoline, kuid vabalt levitatav ja mõnes tehnilises aspektis erinev. Sellest sai alguse Linuxi tuum. Suureks abiks oli Linusele ka asjaolu, et Richard Stallman koos rühma huvilistega alustasid 80. aastate algul Unixi vaba teisendi väljatöötamist, mida nimetati GNU-ks. Selle raames loodi palju vaba kasutusega programme ja töövahendeid, mis Linuse poolt kasutusse võeti.
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 12:19, 9 December 2016


Autor

Kätlin Lisete Nõgols

Rühm: A21

09.12.16

Sissejuhatus

"History" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Sellega on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käskude ajalugu ja teha palju muud põnevat. "History" käsk teeb eelnevalt sisestatud käskude uuesti sisestamise väga kiireks ja mugavaks. Pikkade ja keeruliste käskude puhul annab see võimaluse sisestada käsk kiiresti ning vigadeta. Selles artikis on lühiülevaade history kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited

Kasutamine

Käskude ajalugu

Täielik ajalugu

Sisestades käsk history kuvatakse täielik nimistu viimati kasutatud käskudest 

NÄIDE
history

1  ping google.com
2  echo $PS1
3  tail -f /var/log/messages
4  tail -f /var/log/messages
5  exit
6  clear
7  history
8  clear
9  history

Sisestades export HISTTIMEFORMAT=’%F %T’ kuvatakse käskude ajalugu koos kuupäevade ja kellaaegadega 

NÄIDE
export HISTTIMEFORMAT='%F %T  '

1  2013-06-09 10:40:12   cat /etc/issue
2  2013-06-09 10:40:12   clear
3  2013-06-09 10:40:12   find /etc -name *.conf
4  2013-06-09 10:40:12   clear
5  2013-06-09 10:40:12   history
6  2013-06-09 10:40:12   PS1='\e[1;35m[\u@\h \w]\$ \e[m '
7  2013-06-09 10:40:12   PS1="\e[0;32m[\u@\h \W]\$ \e[m "
8  2013-06-09 10:40:12   PS1="\u@\h:\w [\j]\$ "
9  2013-06-09 10:40:12   ping google.com
10  2013-06-09 10:40:12   echo $PS1

’%F %T’ tähendus 

%F asendatakse aasta - kuu - kuupäev
%T asendatakse tunnid - minutid - sekundid

Sorteeritud ajalugu

Sisestades history number kuvatakse täpselt nii palju viimati sisestatud käske, kui suur on sisestatud number 

NÄIDE
history 5

1  ping google.com
2  echo $PS1
3  tail -f /var/log/messages
4  tail -f /var/log/messages
5  exit

Sisestades history | grep fraas kuvatakse ajaloost käsud, mis sisaldavad sisestatud fraasi 

NÄIDE
history | grep cd
   33  cd Pictures/
   37  cd ..
   39  cd Desktop/
   61  cd /usr/bin/
   68  cd
   83  cd /etc/
   86  cd resolvconf/
   90  cd resolv.conf.d/

Sisestades history | less kuvatakse ühe lehekülje kaupa käskude ajalugu

Sisestades history | tail kuvatakse viimased kümme käsku

Käskude ajaloo kustutamine

Kui soovitakse, et käskude ajalugu ei salvestuks, tuleb .bash_profile failis teha vastav sisestus. Seda varianti kasutatakse tihti turvalisuse eesmärgil 

vi .bash_profile
# .bash_profile
# Get the aliases and functions
if [ -f ~/.bashrc ]; then
. ~/.bashrc
fi
# User specific environment and startup programs
export HISTCONTROL=ignoredups
PATH=$PATH:$HOME/bin
export PATH

Sisestades käsu export HISTSIZE=0 peatub ajaloo salvestamine

Sisestades käsu history -c puhastatakse kogu käskude ajalugu, kuid jätkub uute käskude salvestamine

Piirangud

Samuti on võimalik seada piiranguid, näiteks mitu rida salvestatake käske 

vi ~/.bash_profile
HISTSIZE=450
HISTFILESIZE=450

Üks huvitavatest võimalustest on ka varjata ühte konkreetset käsku. Selleks tuleb toimida järgnevalt 

export HISTCONTROL=ignorespacels -ltr
pwd
  service httpd stop (rea alguses olev tühik on väga oluline)
history | tail -3

Käskude taasesitamine

Käskude ajaloost on võimalik ka taasesitada juba varem sisestatud käsku. Selleks tuleb kasutada hüüumärki ja reanumbrit kus käsk asub. 

NÄIDE
history | more
1  service network restart
2  exit
3  id
4  cat /etc/redhat-release

!4
cat /etc/redhat-release

Ajalugu klaviatuurikombinatsioonidega

Kasutades klaviatuurinuppe on võimalik vaadata eelnevalt sisestatud käske ja neid taasesitada
1. Nool üles - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas
2. Ctrl-p - ükshaaval käskude kuvamine tagasisuunas
3. ALT-Shift - võimalik tagasi liikuda kõige viimase ja käesoleva käsu vahel
4. Nool alla - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas
5. Ctrl-n - ükshaaval käskude kuvamine edasisuunas

Kokkuvõte

"History" käsku on mugav ja lihtne kasutada, kui on vaja uuesti sisestada pikki ja keerulisi käske. "History" käsuga on võimalik ka saada ülevaade sisestatud käskudest, mis võimaldab meelde tuletada ning üle vaadata tehtud töö.

Kasutatud allikad

1. http://www.thegeekstuff.com/2008/08/15-examples-to-master-linux-command-line-history
2. https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-use-bash-history-commands-and-expansions-on-a-linux-vps
3. http://www.tecmint.com/history-command-examples/
4. https://linuxjourney.com/lesson/history-command

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=History&oldid=115690"