Stdin: Difference between revisions
| (17 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
| Line 1: | Line 1: | ||
'''stdin''' (standard input) on UNIX süsteemides standardsisendvoog. Vt. ka [[Stdout|stdout]] ja [[Stderr|stderr]] | '''stdin''' (standard input) on UNIX süsteemides standardsisendvoog. Vt. ka [[Stdout|stdout]] ja [[Stderr|stderr]] | ||
<br> | <br> | ||
== Standardvood == | == Standardvood == | ||
[[File:stdstreams.png|thumb|right|Joonis 1. The standard streams for input, output, and error. Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Standard_streams]]Linuxis ja teistes Unix-i laadsetes süsteemides on kasutusel standardvood. Iga protsess käivitatakse automaatselt koos kolme andmevooga: sisendvoog stdin ja väljundvoog [[Stdout|stdout]] (standard output) ja veavoog [[Stderr|stderr]] (standard error). Need vood kujutavad endast spetsiaalset tüüpi faili ja | [[File:stdstreams.png|thumb|right|Joonis 1. The standard streams for input, output, and error. Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Standard_streams]]Linuxis ja teistes Unix-i laadsetes süsteemides on kasutusel standardvood. Iga protsess käivitatakse automaatselt koos kolme andmevooga: sisendvoog stdin ja väljundvoog [[Stdout|stdout]] (standard output) ja veavoog [[Stderr|stderr]] (standard error). Need vood kujutavad endast spetsiaalset tüüpi faili ja sisaldavad ''plain text'' andmeid.<ref>Standard Input Definition http://www.linfo.org/standard_input.html</ref><ref>Standard Output Definition http://www.linfo.org/standard_output.html</ref><ref>Standard Error Definition http://www.linfo.org/standard_error.html</ref> | ||
Igale avatud failile omistatakse ka arvuline deskriptor. stdin, stdout ja stderr arvulised failideskriptorid on vastavalt 0,1 ja 2. | Igale avatud failile omistatakse ka arvuline deskriptor. stdin, stdout ja stderr arvulised failideskriptorid on vastavalt 0,1 ja 2. | ||
Tüüpiliselt on need vood seotud terminaliga (tty), kuid võivad ka viidata teistele failidele või seadmetele, kui protsess on vastavalt seadistatud. | Tüüpiliselt on need vood seotud terminaliga (tty), kuid võivad ka viidata teistele failidele või seadmetele, kui protsess on vastavalt seadistatud. | ||
| Line 12: | Line 10: | ||
== stdin ümbersuunamine == | == stdin ümbersuunamine == | ||
Vaikimisi tuleb stdin-i sisu klaviatuurisisestustest. Kuid stdin-i nagu ka stdout-i ja stderr-i saab ümber oma vajaduste kohaselt ümber suunata. | Vaikimisi tuleb stdin-i sisu klaviatuurisisestustest. Kuid stdin-i nagu ka stdout-i ja stderr-i saab ümber oma vajaduste kohaselt ümber suunata.<br> | ||
Standardsisendit saab ümber suunata, kas argumentide abil või ümbersuunamisoperaatorit <code><</code> kasutades. Käsu sisendiks võib argumendina anda faili nime või muud andmed.<br> | |||
Hea näide on <code>wc</code> käsk, mis loendab tekstis sisalduvaid ridu, sõnu ja tähemärke.<br> | |||
Ilma argumentideta käivitades, jäädakse sisendit ootama klaviatuurilt.<br> | |||
Ctrl+D pöörab käsu täitmisele ja ekraanile kuvatakse ridade, sõnade ja tähtede arv ning programm lõpetab töö.<br> | |||
Näiteks:<br> | |||
<pre> | |||
wc | |||
lehm kass koer | |||
hobune | |||
kana ja kits | |||
Ctrl+D | |||
3 7 35 | |||
</pre> | |||
Kui anda argumendiks failinimi, siis suunatakse standardsisend sellele failile. Järgmises näites saab standardsisendiks fail file1.txt ja wc trükib välja file1.txt ridade, sõnade ja tähemärkide arvu.<br> | |||
<code>wc file1.txt</code> | |||
Samuti saab standardsisendi ümbersuunamiseks kasutada <code><</code> operaatorit.<br> | |||
<code>wc < file1.txt</code> | |||
Tulemus on sama, kuid mehhanism on erinev. | |||
Veel üks:<br> | |||
<code>sort < list.txt</code> | <code>sort < list.txt</code> | ||
Selles näites saab sort käsk sisendi failist list.txt. <br> | Selles näites saab sort käsk sisendi failist list.txt. <br> | ||
Klaviatuuri või faili asemel võib standardsisendvooks | Ka standardväljundi võib suunata ekraani asemel faili.<br> | ||
<code>sort < list.txt > sorted.txt</code> | |||
Sisend võetakse failist list.txt ja väljund suunatakse faili sorted.txt. Ümbersuunamise järejekord ei ole tähtis. | |||
Täpselt sama tulemuse saab käsuga:<br> | |||
<code>sort > sorted.txt < file.txt</code> | |||
Oluline on, et <code><</code> ja <code>></code> peavad tulema teiste argumentide järel. | |||
Klaviatuuri või faili asemel võib standardsisendvooks olla ka mõne teise programmi väljund. Seda saab teha toru (pipe) abil.<br> Näiteks: | |||
<code>ls -1 | wc -l</code> | <code>ls -1 | wc -l</code> | ||
Selles käsus on ls -1 käsu väljund suunatud wc -l käsu sisendiks. ls -1 - faililisting igal real üks fail, wc -l - loeb kokku read. | Selles käsus on <code>ls -1</code> käsu väljund suunatud <code>wc -l</code> käsu sisendiks. <code>ls -1</code> - faililisting igal real üks fail, <code>wc -l</code> - loeb kokku read. | ||
Vaata ka <ref>I/O Redirection http://linuxcommand.org/lc3_lts0070.php</ref> | Vaata ka <ref>I/O Redirection http://linuxcommand.org/lc3_lts0070.php</ref> | ||
Latest revision as of 01:40, 11 January 2017
stdin (standard input) on UNIX süsteemides standardsisendvoog. Vt. ka stdout ja stderr
Standardvood
Linuxis ja teistes Unix-i laadsetes süsteemides on kasutusel standardvood. Iga protsess käivitatakse automaatselt koos kolme andmevooga: sisendvoog stdin ja väljundvoog stdout (standard output) ja veavoog stderr (standard error). Need vood kujutavad endast spetsiaalset tüüpi faili ja sisaldavad plain text andmeid.[1][2][3]
Igale avatud failile omistatakse ka arvuline deskriptor. stdin, stdout ja stderr arvulised failideskriptorid on vastavalt 0,1 ja 2. Tüüpiliselt on need vood seotud terminaliga (tty), kuid võivad ka viidata teistele failidele või seadmetele, kui protsess on vastavalt seadistatud. [4] Tavaliselt läheb standardsisendvoogu klaviatuurilt sisestatav tekst ning väljundvoog ning veavoog kuvatakse ekraanile.
stdin ümbersuunamine
Vaikimisi tuleb stdin-i sisu klaviatuurisisestustest. Kuid stdin-i nagu ka stdout-i ja stderr-i saab ümber oma vajaduste kohaselt ümber suunata.
Standardsisendit saab ümber suunata, kas argumentide abil või ümbersuunamisoperaatorit < kasutades. Käsu sisendiks võib argumendina anda faili nime või muud andmed.
Hea näide on wc käsk, mis loendab tekstis sisalduvaid ridu, sõnu ja tähemärke.
Ilma argumentideta käivitades, jäädakse sisendit ootama klaviatuurilt.
Ctrl+D pöörab käsu täitmisele ja ekraanile kuvatakse ridade, sõnade ja tähtede arv ning programm lõpetab töö.
Näiteks:
wc
lehm kass koer
hobune
kana ja kits
Ctrl+D
3 7 35
Kui anda argumendiks failinimi, siis suunatakse standardsisend sellele failile. Järgmises näites saab standardsisendiks fail file1.txt ja wc trükib välja file1.txt ridade, sõnade ja tähemärkide arvu.
wc file1.txt
Samuti saab standardsisendi ümbersuunamiseks kasutada < operaatorit.
wc < file1.txt
Tulemus on sama, kuid mehhanism on erinev.
Veel üks:
sort < list.txt
Selles näites saab sort käsk sisendi failist list.txt.
Ka standardväljundi võib suunata ekraani asemel faili.
sort < list.txt > sorted.txt
Sisend võetakse failist list.txt ja väljund suunatakse faili sorted.txt. Ümbersuunamise järejekord ei ole tähtis.
Täpselt sama tulemuse saab käsuga:
sort > sorted.txt < file.txt
Oluline on, et < ja > peavad tulema teiste argumentide järel.
Klaviatuuri või faili asemel võib standardsisendvooks olla ka mõne teise programmi väljund. Seda saab teha toru (pipe) abil.
Näiteks:
ls -1 | wc -l
Selles käsus on ls -1 käsu väljund suunatud wc -l käsu sisendiks. ls -1 - faililisting igal real üks fail, wc -l - loeb kokku read.
Vaata ka [5]
Autor
Liina Abner
DK23
jaanuar 2017
Allikad
- ↑ Standard Input Definition http://www.linfo.org/standard_input.html
- ↑ Standard Output Definition http://www.linfo.org/standard_output.html
- ↑ Standard Error Definition http://www.linfo.org/standard_error.html
- ↑ stdin(3) - Linux man page https://linux.die.net/man/3/stdin
- ↑ I/O Redirection http://linuxcommand.org/lc3_lts0070.php
