Failisüsteem: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older edit
Csaareot (talk | contribs)
143 edits
No edit summary
Csaareot (talk | contribs)
143 edits
 
(31 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
==Sissejuhatus==
==Sissejuhatus==
Failisüsteem - süsteem, kuidas andmed arvutis paiknevad ja indekseeritakse, viis nende haldamiseks, organiseerimiseks ja talletamiseks. Tänapäeval on laialtkasutatavad hierarhilise ülesehitusega failisüsteemid.
Levinud failisüsteemid - FAT (Windows), FAT32 (Windowsi varasemates versioonides), NTFS (alates Windows NT), EXT2 (Unix-tüüpi alguses), EXT3 (Unix-tüüpi), EXT4 (Unix-tüüpi), ReiserFS (Unix-tüüpi), UFS (Unix-tüüpi), HFS (Mac).


failisüsteem Opsüsteemist sõltuv kõvakettal säilitatavate kataloogide ja failide kogumi korraldusviis.
Failisüsteem on seadme viis arvutis andmefailide haldamiseks ja salvestamiseks ehk talletamiseks. Failisüsteemid asuvad enamasti otse mõne mäluseadme peal. Näiteks nagu kõvaketas või CD-ROM või väline kõvaketas. Kuid on ka failisüsteeme, mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, mida kasutaja haldab. Näiteks võrgufailisüsteemid NFS (Network File System) ning SMB (Server Message Block). Lisaks sellele eksisteerivad ka täiesti virtuaalsed failisüsteemid, näiteks Oracle Virtualbox. Nende  sisu genereeritakse konkreetsel kujul ainult antud hetkel, mil sealt andmeid loetakse — näiteks Linuxi /proc failisüsteem.  Failisüsteem näitab tähtsaid faili omadusi, nagu faili suurus, faili nimi, asukoht jne, failinimi koosneb tavaliselt kahest osast- nimest ja laiendusest ehk extension. Failisüsteem määrab ära ka failinimede kohta kehtivad reeglid. Need reeglid näevad ette, kui pikk tohib failinimi olla, milliseid tähemärke selles tohib kasutada ja kui pikk tohib olla failinime laiend, üldiselt on antud ka baas laiendid mida ühe antud faili kohta saab kasutada, et fail töötaks tõrgeteta.Näiteks pildifail, saab kasudata jpg,jpge,gif jne laiendeid, kuid ei saa kasutada näiteks docx faililaiendit, kuna siis pilt ei avane ega ole nähtav. Failisüsteemist sõltub ka see, kuidas tuleb vormistada rada faili leidmiseks kataloogistruktuurist. Näide: C:\Windows\explorer.exe, mis tähistab faili “explorer.exe”, mis asub kataloogis “Windows”, mis asub omakorda C: kettal. Unix-laadsetel süsteemidel on juurkataloog “/”, ülejäänud partitsioonid ja kataloogid paigutuvad selle alla. Näide: /usr/bin/python, mis tähistab faili “python”, mis asub kataloogis “bin”, mis asub kataloogis “usr”.[http://et.wikipedia.org/wiki/Failis%C3%BCsteem#cite_note-4]
DOS, Windows, OS/2, Mac OS ja UNIX’i-põhised opsüsteemid - kõigil neil on olemas oma failisüsteemid, kus failid on paigutatud hierarhilisse (puukujulisse) struktuuri. Iga fail paigutatakse mingisse kataloogi ("directory" või Windows’i puhul "folder").
Veel üks tähtis asi failisüsteemide puhul on suured-väiksed tähed. Windowsi põhised failisüsteemid ei erista suuri ja väikseid tähti, aga Unixi põhised failisüsteemid eristavad suuri ja väikseid tähti.  


Failisüsteem määrab ära ka failinimede kohta kehtivad reeglid. Need reeglid näevad ette, kui pikk tohib failinimi olla, milliseid tähemärke selles tohib kasutada ja kui pikk tohib olla failinime laiend. Failisüsteemist sõltub ka see, kuidas tuleb vormindada rada faili leidmiseks kataloogistruktuurist
<b>Levinud failisüsteemid:</b>


failisüsteem Opsüsteemi osa või lisaprogramm, mis toetab failisüsteemi. Näit. opsüsteemi MS Windows eri versioonide puhul on kasutusel kas FAT või NTFS, lisaprogrammid on näit. NFS (Network File System) ja Andrew File System (AFS).
FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis ja mõningatel juhtudel kasutatakse veel siiamaani.)<br/>
Termin "failisüsteem" selle mõttes on sama, mis failipaigutustabel, st selle all mõeldakse mitte puukujulise struktuurina organiseeritud faile endid, vaid seda struktuuri kirjeldavat failipaigutustabelit
FAT16 (Windows)
FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)<br/>
NTFS (alates Windows NT)<br/>
EXT2 (Unix-tüüpi alguses)<br/>
EXT3 (Unix-tüüpi)<br/>
EXT4 (Unix-tüüpi)<br/>
ReiserFS (Unix-tüüpi)<br/>
UFS (Unix-tüüpi)<br/>
HFS (Mac)


2. laiendatud failisüsteem ext2 on Linux’i kerneli failisüsteem, failisüsteemi ext järglane aastast 1993.
==Failipaigutustabel==
ext2 oli kuni ext3 kasutuselevõtuni standardseks failisüsteemiks selliste opsüsteemide juures nagu Red Hat Linux, Fedora Core ja Debian Linux’i distrod. Lisaks Linux’ile saab seda kasutada ka koos opsüsteemidega BSD, MS Windows (läbi IFS’i) ja Mac OS X.


ext2 lubab faili maksimaalseks suuruseks 2 TiB, failinime maksimaalseks pikkuseks kuni 255 tähemärki, failide arvuks kuni 1018 ja salvesti suuruseks kuni 16 TiB
Failipaigutustabeliks nimetatakse tabelit, mida opsüsteem hoiab kõvakettal selleks ettenähtud kaitstud piirkonnas ja kus kirjeldatakse failide füüsilist paigutust kõvakettal.
3. laiendatud failisüsteem Linux’i failisüsteem aastast 1999, mis võeti esmakordselt kasutusele kernelis 2.4.15. ext3 erineb oma eelkäijast ext2 peamiselt selle poolest, et siin kasutatakse failisüsteemi muudatuste tegemisel päevikut. Lisaks sellele on siin üle mitme ploki ulatuvate kataloogide tarvis kasutusel puukujulised kataloogiindeksid ja failisüsteem on võimeline kasvama töö käigus.
Kettale salvestamisel jagatakse fail ühesuurusteks klastriteks ( Arvutisüsteemides nimetatakse klastriks serveritest ja muudest ressurssidest koosnevat rühma, mis funktsioneerib ühe tervikliku süsteemina ning võimaldab hõlpsat juurdepääasu ning mõnel juhul ka koormuse tasakaalustamist ja paralleeltöötlust) ja need kirjutatakse kettale vabadesse kohtadesse, mis ei pruugi paikneda kõrvuti. Seega peavad failipaigutustabelis olema kirjeldatud faili kõigi klastrite asukohad, et faili saaks lugemisel tervikuks kokku panna. Klastri suurus on harilikult 2048 baiti, 4096 baiti või 8192 baiti. Veel suuremate klastrite kasutamine poleks enam mõistlik, sest sageli on kogu fail väiksem kui üks klaster ning osa kettaruumi jääb siis lihtsalt kasutamata.[http://vallaste.ee/]
ext3 on ühilduv failisüsteemiga ext2 ning kui andmed on kõvakettal failistüsteemis ext2, siis üleminekul failisüsteemile ext3 puudub vajadus teha andmetest varukoopiat
4. laiendatud failisüsteem Linux’i failisüsteem aastast 2006, mis võeti esmakordselt kasutusele kerneli 2.6.19 juures. On tahapoole ühilduv oma eelkäijaga ext3 ning erineb viimasest peamiselt selle poolest, et toetab suuremaid mälumahte (kuni 1024 petabaiti) ning failide salvestamisel on võimalik kasutada ekstente


failipaigutustabel Failipaigutustabeliks nimetatakse tabelit, mida opsüsteem hoiab kõvakettal selleks ettenähtud kaitstud piirkonnas ja kus kirjeldatakse failide füüsilist paigutust kõvakettal.
==Failisüsteemi hierarhia==
Kettale salvestamisel jagatakse fail ühesuurusteks klastriteks ja need kirjutatakse kettale vabadesse kohtadesse, mis ei pruugi paikneda kõrvuti. Seega peavad failipaigutustabelis olema kirjeldatud faili kõigi klastrite asukohad, et faili saaks lugemisel tervikuks kokku panna. Klastri suurus on harilikult 2048 baiti, 4096 baiti või 8192 baiti. Veel suuremate klastrite kasutamine poleks enam mõistlik, sest sageli on kogu fail väiksem kui üks klaster ning osa kettaruumi jääb siis lihtsalt kasutamata


DOS ja Windows’i vanemad versioonid kuni Windows 95 OSR2 (OEM Release 2) kasutasid failipaigutustabelis 16-bitiseid kandeid (FAT16), mis piiras kõvaketta suuruse ära 128 megabaidiga (2048-baidiste klastrite puhul). 16-bitiste aadressidega failipaigutustabelit võib kasutada ka kuni 512 MB ketaste juures, kui võtta klastri suuruseks 8192 baiti, kuid sel juhul jääb juba märgatav osa kettaruumist kasutamata. DOS 5.0 ja hilisemad versioonid toetavad 16-bitiste FAT16 failisüsteemi 2 gigabaidistel kõvaketastel, kuid ketas on siis tarkvaraliselt jagatud nelja eraldi ossa ja igal osal on oma failipaigutustabel.
Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise  ülesehitusega (nö, puukujulised), koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisem on kõikide kataloogide juureks olev / kataloog. See kataloog  ühendatakse külge esimesena alglaadimise ajal. See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.


Windows 95 OSR2 juures võeti esmakordselt kasutusele 32-bitise adresseerimisega failipaigutustabel FAT32, mis toetab terabaitidesse ulatuva mahuga kõvakettaid. FAT32 on kasutusel ka kõigi hilisemate Windows’i versioonide juures.
Külgeühendamise koht (mount point) on kataloog, kus saab teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge sulatada. Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks /usr, /var,/mnt ja /cdrom. /etc/fstab on tabel erinevatest failisüsteemidest ja külgeühendamise kohtadest, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme /etc/fstab-failis ühendatakse automaatselt külge juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto[http://vallaste.ee/].


On kujunenud nii, et kui kirjutatakse lihtsalt FAT, siis peetakse silmas FAT16 ning kui räägitakse failisüsteemist FAT32, siis ka nii kirjutatakse
==Windowsi failisüsteemid==
4. Failisüsteem
Failisüsteem on viis arvutis andmefailide haldamiseks ja talletamiseks. Failisüsteemid asuvad tihti otse mõne mäluseadme peal, näiteks nagu kõvaketas või CD-ROM, kuid on ka failisüsteeme, mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, näiteks võrgufailisüsteemid NFS ning SMB. Lisaks sellele eksisteerivad ka täiesti virtuaalsed failisüsteemid, mille sisu genereeritakse konkreetsel kujul ainult hetkel, mil sealt andmeid loetakse — näiteks Linuxi /proc failisüsteem.
Failisüsteem peab olema
 Kergelt taastatav
 Osa faile saaks hoida võrgus
 Kasutajate failid oleks eraldi
 Lokaalselt installeeritavad programmid oleks eristatavad süsteemi tootja omadest
Unix laadsetes on kahte tüüpi linke
 Hard Link e otselink
➔ Viit andmetele
➔ Iga viit on võrdväärne
➔ Saab teha vaid ühe failisüsteemi piires
 Symbolic Link e nimelink
➔ Viit nimele
➔ Võib viidata teises failisüsteemis asuvale failile
Probleemid
■ Serveri uuendamisel
 Installeeritakse uus server vana kõrvale
➔ Kopeerida ei saa (uus raud on teistsugune ja ka OS võib
uueneda)
➔ Ümber tõstetakse programmide konfiguratsioon
 Migreeritakse kasutajate andmed
■ On vaja täpselt teada:
 Mida on vaja vanast uude kopeerida
 Mida on vaja uuele serverile installeerida
■ Masina taastamine
 Kui masina raud hävib ja samale rauale varukoopiast
taastada ei saa...
➔ Installeerime uue masina
➔ Paigaldame tarkvara
➔ Konfigureerime tarkvara
➔ Taastame andmed
■ Seega on vaja täpselt teada, mida paigaldada ja
mida taastada
5. Failisüsteemi hierarhia
Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise (nö. puukujulise) ülesehitusega, koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest, ning kataloogides asuvatest failidest. Väga tähtis on kõikide kataloogide juureks olev / kataloog. See kataloog on esimene, mis ühendatakse külge alglaadimise ajal ja see sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi. Juurkataloog sisaldab ka külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus sul tekkida võib.


Külgeühendamise koht (mount point) on kataloog, kus saab teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge sulatada. Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks /usr, /var,/mnt ja /cdrom. /etc/fstab on tabel erinevatest failisüsteemidest ja külgeühendamise kohtadest, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme /etc/fstab-failis ühendatakse automaatselt külge juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto.
DOS ja Windows’i vanemad versioonid  kasutavad  failipaigutustabelis 16-bitiseid kandeid (FAT16). Need  piiravad kõvaketta suuruse ära 128 megabaidiga (2048-baidiste klastrite puhul[http://vallaste.ee/]). 16-bitiste aadressidega failipaigutustabelit võib kasutada ka kuni 512 MB ketaste juures (klastri suurus 8192 baiti[http://vallaste.ee/]). Sellisel juhul aga  jääb suurem osa kettaruumist kasutamata. DOS 5.0 ja hilisemad versioonid toetavad  FAT16 failisüsteemi (16-biti) 2GB kõvaketastel, ketas on jagatud tarkvaraliselt 4 eraldi ossa. Igal osal on oma failipaigutustabel.
 
6. Ketad ja partitsioonid (kettajaod)
Windows 95 OSR2 juures võeti esmakordselt kasutusele 32-bitise adresseerimisega failipaigutustabel FAT32, mis toetab terabaitidesse ulatuva mahuga kõvakettaid. FAT32 on kasutusel ka kõigi hilisemate Windows’i versioonide juures[http://vallaste.ee/] .
Ketta struktuur
 
■ Rada
==Linuxi failisüsteemid==
■ Silinder
<b>2. Laiendatud failisüsteem- </b> ext2 (second extended file system[http://vallaste.ee/]) on Linux’i kerneli failisüsteem.
■ Sektor
ext2 oli kuni ext3 kasutuselevõtuni standardseks failisüsteemiks järgmistele süsteemidele: Red Hat Linux, Fedora Core ja Debian Linux’i distrod[http://vallaste.ee/]. Lisaks Linux’ile saab seda kasutada ka koos opsüsteemidega BSD, MS Windows (läbi IFS’i) ja Mac OS X.
■ Pea
ext2 lubab faili maksimaalseks suuruseks 2 TiB. Failinime maksimaalne pikkus võib ulatuda kuni  255 tähemärki. Failide hulgaks kuni 1018 ning salvesti suuruseks kuni 16 TiB.
■ Silinder, pea, sektor CHS (silinder,head,sector)
 
■ LBA Lineaarne bloki aadress
<b>3. laiendatud failisüsteem- </b>  Linux’i failisüsteem, mis võeti esimest korda kasutusele 2.4.15 kernelis. ext3 erineb oma eelkäijast peamiselt selle poolest, et siin kasutatakse failisüsteemi muudatuste tegemisel päevikut. Lisaks on ext3'el üle mitme ploki ulatuvate kataloogide tarvis, kasutusel puukujulised kataloogiindeksid ja failisüsteem on võimeline kasvama töö käigus.
Igal blokil oma aadress
ext3 on ühilduv failisüsteemiga ext2. Seega kui andmed on kõvakettal failistüsteemis ext2, siis ei ole tarvis teha varukoopiad, et minna üle ext3 failisüsteemile.
Kõvaketta parameetrid
 
■ Maht
<b>4. laiendatud failisüsteem- </b>  Linux’i failisüsteem aastast 2006, mis võeti esmakordselt kasutusele kerneli 2.6.19 juures. On tahapoole ühilduv oma eelkäijaga ext3 ning erineb viimasest peamiselt selle poolest, et toetab suuremaid mälumahte (kuni 1024 petabaiti) ning failide salvestamisel on võimalik kasutada ekstente[http://vallaste.ee/].
 1GB ja 1GiB
 
 Kõvaketta tootjad kasutavad GB=1000MB
==Lisa ==
 Tehniliselt on neil õigus
 
■ Radade/Silindrite/Peade arv ja sektori suurus
Inglise keelne definitsioon Unixi failisüsteemist - http://www.cs.bgu.ac.il/~arik/usail/concepts/filesystems/def-of-filesys.html
■ Kiirus
 
 pöörlemiskiirus [pööret minutis] e rpm
--------------------------------------------------------------------------------------------------------
 Lugemiskiirus
Kasutatud materjalid:
➔ järjest lugemisel
 
➔ juhusliku bloki lugemisel
1. http://en.wikipedia.org/wiki/File_system#Unix-like_operating_systems
 kosteaeg e latency
 
Kettajagu ehk partitsioon
2. http://vallaste.ee/
■ Tavaliselt jaotatakse kõvakettad erinevateks
 
kettajagudeks
3. http://www.cs.bgu.ac.il/~arik/usail/concepts/filesystems/def-of-filesys.html
■ Jaotustabel kirjutatakse ketta algusesse
 rada 0
 silinder 0
 sektor 0
■ Vanasti arvati, et piisab kuni neljast kettajaost
 primaarne kettajagu e primary partition
■ Laiendatud kettajagu e extended partition
 Loob võimaluse luua kõvakettale rohkem, kui neli
partitsiooni
 Loogiline kettajagu asub laiendatud kettajaos
■ Kõvakettal võib olla üks laiendatud kettajagu
Fdiskis saab:
■ p kuvab partitsioonitabeli (print)
■ n loob uue partitsiooni (new)
■ d kustutab partitsiooni (delete)
■ q väljub ilma tabelit muutmata (quit)
■ w kirjutab tabeli kettale (write)
1) Kettajaod
2) Failisüsteem
3) Ühendamine
4) Partitsioonide taastamine

Latest revision as of 10:59, 14 January 2013

Sissejuhatus

Failisüsteem on seadme viis arvutis andmefailide haldamiseks ja salvestamiseks ehk talletamiseks. Failisüsteemid asuvad enamasti otse mõne mäluseadme peal. Näiteks nagu kõvaketas või CD-ROM või väline kõvaketas. Kuid on ka failisüsteeme, mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, mida kasutaja haldab. Näiteks võrgufailisüsteemid NFS (Network File System) ning SMB (Server Message Block). Lisaks sellele eksisteerivad ka täiesti virtuaalsed failisüsteemid, näiteks Oracle Virtualbox. Nende sisu genereeritakse konkreetsel kujul ainult antud hetkel, mil sealt andmeid loetakse — näiteks Linuxi /proc failisüsteem. Failisüsteem näitab tähtsaid faili omadusi, nagu faili suurus, faili nimi, asukoht jne, failinimi koosneb tavaliselt kahest osast- nimest ja laiendusest ehk extension. Failisüsteem määrab ära ka failinimede kohta kehtivad reeglid. Need reeglid näevad ette, kui pikk tohib failinimi olla, milliseid tähemärke selles tohib kasutada ja kui pikk tohib olla failinime laiend, üldiselt on antud ka baas laiendid mida ühe antud faili kohta saab kasutada, et fail töötaks tõrgeteta.Näiteks pildifail, saab kasudata jpg,jpge,gif jne laiendeid, kuid ei saa kasutada näiteks docx faililaiendit, kuna siis pilt ei avane ega ole nähtav. Failisüsteemist sõltub ka see, kuidas tuleb vormistada rada faili leidmiseks kataloogistruktuurist. Näide: C:\Windows\explorer.exe, mis tähistab faili “explorer.exe”, mis asub kataloogis “Windows”, mis asub omakorda C: kettal. Unix-laadsetel süsteemidel on juurkataloog “/”, ülejäänud partitsioonid ja kataloogid paigutuvad selle alla. Näide: /usr/bin/python, mis tähistab faili “python”, mis asub kataloogis “bin”, mis asub kataloogis “usr”.[1] Veel üks tähtis asi failisüsteemide puhul on suured-väiksed tähed. Windowsi põhised failisüsteemid ei erista suuri ja väikseid tähti, aga Unixi põhised failisüsteemid eristavad suuri ja väikseid tähti.

Levinud failisüsteemid:

FAT12 (Windows, saab kasutada ka Linuxi süsteemis ja mõningatel juhtudel kasutatakse veel siiamaani.)
FAT16 (Windows) FAT32 (Windowsi varasemates versioonides)
NTFS (alates Windows NT)
EXT2 (Unix-tüüpi alguses)
EXT3 (Unix-tüüpi)
EXT4 (Unix-tüüpi)
ReiserFS (Unix-tüüpi)
UFS (Unix-tüüpi)
HFS (Mac)

Failipaigutustabel

Failipaigutustabeliks nimetatakse tabelit, mida opsüsteem hoiab kõvakettal selleks ettenähtud kaitstud piirkonnas ja kus kirjeldatakse failide füüsilist paigutust kõvakettal. Kettale salvestamisel jagatakse fail ühesuurusteks klastriteks ( Arvutisüsteemides nimetatakse klastriks serveritest ja muudest ressurssidest koosnevat rühma, mis funktsioneerib ühe tervikliku süsteemina ning võimaldab hõlpsat juurdepääasu ning mõnel juhul ka koormuse tasakaalustamist ja paralleeltöötlust) ja need kirjutatakse kettale vabadesse kohtadesse, mis ei pruugi paikneda kõrvuti. Seega peavad failipaigutustabelis olema kirjeldatud faili kõigi klastrite asukohad, et faili saaks lugemisel tervikuks kokku panna. Klastri suurus on harilikult 2048 baiti, 4096 baiti või 8192 baiti. Veel suuremate klastrite kasutamine poleks enam mõistlik, sest sageli on kogu fail väiksem kui üks klaster ning osa kettaruumi jääb siis lihtsalt kasutamata.[2]

Failisüsteemi hierarhia

Tänapäeval on laialtkasutatavad failisüsteemid hierarhilise ülesehitusega (nö, puukujulised), koosnedes üksteise sees asetsevatest kataloogidest ja kataloogides asuvatest failidest. Kõige olulisem on kõikide kataloogide juureks olev / kataloog. See kataloog ühendatakse külge esimesena alglaadimise ajal. See kataloog sisaldab alglaadimiseks vajalikku baassüsteemi ning juurkataloog sisaldab külgeühendamise kohti kõigi teiste failisüsteemide jaoks, mille lisamise vajadus tekkida võib.

Külgeühendamise koht (mount point) on kataloog, kus saab teisi failisüsteeme juurfailisüsteemile külge sulatada. Standardseteks ühendamise kohtadeks on näiteks /usr, /var,/mnt ja /cdrom. /etc/fstab on tabel erinevatest failisüsteemidest ja külgeühendamise kohtadest, seda faili kasutab süsteem ühendamisalase info allikana. Enamik failisüsteeme /etc/fstab-failis ühendatakse automaatselt külge juba alglaadimise ajal skripti rc(8) poolt, seda juhul kui nad ei sisalda valikut noauto[3].

Windowsi failisüsteemid

DOS ja Windows’i vanemad versioonid kasutavad failipaigutustabelis 16-bitiseid kandeid (FAT16). Need piiravad kõvaketta suuruse ära 128 megabaidiga (2048-baidiste klastrite puhul[4]). 16-bitiste aadressidega failipaigutustabelit võib kasutada ka kuni 512 MB ketaste juures (klastri suurus 8192 baiti[5]). Sellisel juhul aga jääb suurem osa kettaruumist kasutamata. DOS 5.0 ja hilisemad versioonid toetavad FAT16 failisüsteemi (16-biti) 2GB kõvaketastel, ketas on jagatud tarkvaraliselt 4 eraldi ossa. Igal osal on oma failipaigutustabel.

Windows 95 OSR2 juures võeti esmakordselt kasutusele 32-bitise adresseerimisega failipaigutustabel FAT32, mis toetab terabaitidesse ulatuva mahuga kõvakettaid. FAT32 on kasutusel ka kõigi hilisemate Windows’i versioonide juures[6] .

Linuxi failisüsteemid

2. Laiendatud failisüsteem- ext2 (second extended file system[7]) on Linux’i kerneli failisüsteem. ext2 oli kuni ext3 kasutuselevõtuni standardseks failisüsteemiks järgmistele süsteemidele: Red Hat Linux, Fedora Core ja Debian Linux’i distrod[8]. Lisaks Linux’ile saab seda kasutada ka koos opsüsteemidega BSD, MS Windows (läbi IFS’i) ja Mac OS X. ext2 lubab faili maksimaalseks suuruseks 2 TiB. Failinime maksimaalne pikkus võib ulatuda kuni 255 tähemärki. Failide hulgaks kuni 1018 ning salvesti suuruseks kuni 16 TiB.

3. laiendatud failisüsteem- Linux’i failisüsteem, mis võeti esimest korda kasutusele 2.4.15 kernelis. ext3 erineb oma eelkäijast peamiselt selle poolest, et siin kasutatakse failisüsteemi muudatuste tegemisel päevikut. Lisaks on ext3'el üle mitme ploki ulatuvate kataloogide tarvis, kasutusel puukujulised kataloogiindeksid ja failisüsteem on võimeline kasvama töö käigus. ext3 on ühilduv failisüsteemiga ext2. Seega kui andmed on kõvakettal failistüsteemis ext2, siis ei ole tarvis teha varukoopiad, et minna üle ext3 failisüsteemile.

4. laiendatud failisüsteem- Linux’i failisüsteem aastast 2006, mis võeti esmakordselt kasutusele kerneli 2.6.19 juures. On tahapoole ühilduv oma eelkäijaga ext3 ning erineb viimasest peamiselt selle poolest, et toetab suuremaid mälumahte (kuni 1024 petabaiti) ning failide salvestamisel on võimalik kasutada ekstente[9].

Lisa

Inglise keelne definitsioon Unixi failisüsteemist - http://www.cs.bgu.ac.il/~arik/usail/concepts/filesystems/def-of-filesys.html

Kasutatud materjalid:

1. http://en.wikipedia.org/wiki/File_system#Unix-like_operating_systems

2. http://vallaste.ee/

3. http://www.cs.bgu.ac.il/~arik/usail/concepts/filesystems/def-of-filesys.html

Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Failisüsteem&oldid=61013"