Zenoss: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Kvaik (talk | contribs)
No edit summary
Kvaik (talk | contribs)
 
(9 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
Zenoss Core on vabavaraline teenuste, serverite ja võrguseadmete jälgimisplatvorm, mis on välja antud GNU General Public License version 2.0 (GPLv2) all.
Zenoss Core on vabavaraline teenuste, serverite ja võrguseadmete jälgimisplatvorm, mis on välja antud GNU General Public License version 2.0 (GPLv2) all. Zenossiga tuleb kaasa veebilides, läbi mille saab süsteemi administraator monitoorida käideldavust, seadmete konfiguratsioone ja jõudlust.
 
 
=Paigaldamine=
=Paigaldamine=


Zenoss Core 3.2.1 paigaldamine toimub Ubuntu 12.04 serverile. 2013. aasta jaanuari seisuga on väljas juba Zenoss Core 4.2.3, mille tugi on Red Hat Enterprise 64-bit ja CentOS 64-bit operatsiooni süsteemidel,  
Zenoss Core 3.2.1 paigaldamine toimub Ubuntu 12.04 serverile. 2013. aasta jaanuari seisuga on väljas juba Zenoss Core 4.2.3, mille tugi on Red Hat Enterprise 64-bit ja [[CentOS Server | CentOS]] 64-bit operatsiooni süsteemidel,  
prognooside kohaselt on oodata tuge 2013. aasta esimeses kvartalis Funtoo, Gentoo, Debian ja Ubuntu distrodele.  
prognooside kohaselt on 2013. aasta esimeses kvartalis oodata tuge Funtoo, Gentoo, Debian ja Ubuntu distrodele.  


Zenossi tööks on vajalik LAMP teenuste töötamist.  
Zenossi tööks on vajalik LAMP teenuste töötamine. Paigaldada saab järgnevate käksudega:


  sudo apt-get install apache2
  sudo apt-get install apache2
Line 17: Line 15:
  sudo tasksel install lamp-server
  sudo tasksel install lamp-server


Kuna tegemist on suure pakiga, ligi 110 MB, siis allalaadimine ja paigaldus võatb aega.  
Kuna tegemist on suure pakiga, ligi 110 MB, siis allalaadimiseks ja paigaldamiseks varuda aega.  


  wget http://sourceforge.net/projects/zenoss/files/zenoss-3.2/zenoss-3.2.1/zenoss- stack_3.2.1_x64.deb/download
  wget http://sourceforge.net/projects/zenoss/files/zenoss-3.2/zenoss-3.2.1/zenoss- stack_3.2.1_x64.deb/download
  sudo dpkg --install download
  sudo dpkg --install download


Pärast paki paigaldamist peab teenuse sisselülitama (jällegi võtab see oma jagu aega).
Pärast paki paigaldamist tuleks teenuse käivitada (jällegi võtab oma jagu aega).


  sudo service zenoss-stack start
  sudo service zenoss-stack start
Line 66: Line 64:




Alternatiivselt saab kasutada automaatset tuvastamist, tuleb sisetada võrgu aadress (aadresside vahemik või maskinumbriga). Iga vahemiku jaoks peab sisestama vastavad tunnused, mida Zenoss kasutab iga leitud seadmega. Kui otsimine lõpetatkse, siis sellekohane teade ilmub kasutaja liideses.
Alternatiivselt saab kasutada automaatset tuvastamist, tuleb sisetada võrgu aadress (aadresside vahemik või maskinumbriga). Iga vahemiku jaoks peab sisestama vastavad tunnused, mida Zenoss kasutab audentimiseks iga leitud seadmega. Kui otsimine lõpetatkse, siis sellekohane teade ilmub kasutaja liideses.


[[File:4_1.png | thumb| none |900px | text|Seadmete avastamine]]
[[File:4_1.png | thumb| none |900px | text|Seadmete avastamine]]
Line 74: Line 72:


[[File:6_1111.png | thumb| none|900px | text|Seadmete hiljem lisamine]]
[[File:6_1111.png | thumb| none|900px | text|Seadmete hiljem lisamine]]


==Dashboard==
==Dashboard==
Line 103: Line 100:
==Navigatsioon==
==Navigatsioon==


Navigatsiooni menüüst avaneb ligipöös suurimatele süsteemi funktsionaalustele. Menüü jaguneb mitmeks funktsionaalseks alaks:
Navigatsiooni menüüst avaneb ligipääs suurimatele süsteemi funktsionaalustele. Menüü jaguneb mitmeks funktsionaalseks alaks:


*'''Dashboard'''
*'''Dashboard'''- annab kiire ülevaate kodu süsteemist
*'''Events''' - sündmused, seal saab jälgida näitesks toimunud sündmusi, nende ajalugu ja palju muud
*'''Events''' - sündmused, seal saab jälgida näitesks toimunud sündmusi, nende ajalugu ja palju muud
*'''Infrastructure'''- taristu, annab juurdepääsu võrgutaristule, sealhulgas seadmetele, protsessidele ja teenustele
*'''Infrastructure'''- taristu, annab juurdepääsu võrgutaristule, sealhulgas seadmetele, protsessidele ja teenustele
Line 114: Line 111:
=Seadmete sätted=
=Seadmete sätted=


Zenoss ja monitooritav seade suhtlevad omavahel SNMP-ga. Unix-tüüpi seadmetel peab paigaldma NET-SNMP oma süsteemi paketihaldus süsteemikaudu, näites on kasutusel Ubuntu server. Seejärel teha snmpd.conf failist varukoopia (üldiselt asub kaustas /etc/snmpd/)
Zenoss ja monitooritav seade suhtlevad omavahel SNMP-ga. Unix-tüüpi seadmetel peab paigaldma NET-SNMP oma süsteemi paketihaldus süsteemikaudu, näites on kasutusel Ubuntu server. Seejärel teha snmpd.conf failist varukoopia (üldiselt asub kaustas /etc/snmp/).


  sudo apt-get install snmpd
  sudo apt-get install snmpd
Line 127: Line 124:
  sudo service snmpd restart
  sudo service snmpd restart


SNMP agendi tööd saab kontrollida käsuga Zenoss serveril
SNMP agendi tööd saab kontrollida käsuga Zenoss serveril:


  snmpwalk -c public -v1 192.168.56.101
  snmpwalk -c public -v1 192.168.56.101
Line 146: Line 143:
* [http://wiki.zenoss.org/Install_Zenoss Paigaldamise wikileht]
* [http://wiki.zenoss.org/Install_Zenoss Paigaldamise wikileht]
* [http://community.zenoss.org/community/documentation/official_documentation/getting-started/3.0.x-v2 GUI kasutusjuhend]
* [http://community.zenoss.org/community/documentation/official_documentation/getting-started/3.0.x-v2 GUI kasutusjuhend]


=Välislingid=
=Välislingid=
Line 154: Line 150:
* [http://netcologne.dl.sourceforge.net/project/zenoss/Documentation/zenoss-4.2.x-docs/zendocs-4.2.3/Zenoss_Core_Installation_01-012013-4.2-v09.pdf Zenoss Core 4.2 käsitsi paigaldamine (pdf)]
* [http://netcologne.dl.sourceforge.net/project/zenoss/Documentation/zenoss-4.2.x-docs/zendocs-4.2.3/Zenoss_Core_Installation_01-012013-4.2-v09.pdf Zenoss Core 4.2 käsitsi paigaldamine (pdf)]
* [http://wiki.zenoss.org/Upgrading_Zenoss Zenoss 3.1+ üleminek 4.1+]
* [http://wiki.zenoss.org/Upgrading_Zenoss Zenoss 3.1+ üleminek 4.1+]


==Kirjutas==
==Kirjutas==
Line 174: Line 169:
|0.2|| 10.01.2013 ||   Piltide lisamine
|0.2|| 10.01.2013 ||   Piltide lisamine
|-
|-
|0.9 || 10.01.2013 ||   Sisu
|0.9 || 10.01.2013 ||  Artikli  täiendamine
|-
|1.0|| 11.01.2013 ||   Valmis hindamiseks 
|}
|}
</blockquote>
</blockquote>


[[Category:Linuxi administreerimine]]
[[Category:Linuxi administreerimine]]

Latest revision as of 13:13, 11 January 2013

Zenoss Core on vabavaraline teenuste, serverite ja võrguseadmete jälgimisplatvorm, mis on välja antud GNU General Public License version 2.0 (GPLv2) all. Zenossiga tuleb kaasa veebilides, läbi mille saab süsteemi administraator monitoorida käideldavust, seadmete konfiguratsioone ja jõudlust.

Paigaldamine

Zenoss Core 3.2.1 paigaldamine toimub Ubuntu 12.04 serverile. 2013. aasta jaanuari seisuga on väljas juba Zenoss Core 4.2.3, mille tugi on Red Hat Enterprise 64-bit ja CentOS 64-bit operatsiooni süsteemidel, prognooside kohaselt on 2013. aasta esimeses kvartalis oodata tuge Funtoo, Gentoo, Debian ja Ubuntu distrodele.

Zenossi tööks on vajalik LAMP teenuste töötamine. Paigaldada saab järgnevate käksudega:

sudo apt-get install apache2
sudo apt-get install php5
sudo apt-get install mysql-server

Samaväärne:

sudo tasksel install lamp-server

Kuna tegemist on suure pakiga, ligi 110 MB, siis allalaadimiseks ja paigaldamiseks varuda aega.

wget http://sourceforge.net/projects/zenoss/files/zenoss-3.2/zenoss-3.2.1/zenoss- stack_3.2.1_x64.deb/download
sudo dpkg --install download

Pärast paki paigaldamist tuleks teenuse käivitada (jällegi võtab oma jagu aega).

sudo service zenoss-stack start

Paigalduse kontroll:

apt-cache policy zenoss-stack 
zenoss-stack:
  Installed: 3.2.1-0
  Candidate: 3.2.1-0
  Version table:
 *** 3.2.1-0 0
        100 /var/lib/dpkg/status


Graafiline kasutajaliides

Pärast Zenossi paki paigaldamist, tuleb ühenduda teenuse GUI-ga. Vaikimisi tuleks avada veebilehitseja ja minna lehele serveri.aadress:8080 (näiteks 192.168.56.200:8080).

Esmasel avamisel

Esmasel sisselogimisel on kasutajatunnuseks "admin" ja parool "zenoss".

Avaleht


Avaneb aken:

Wizardi teate aken


Järgnevas aknas peab määrama administraatri õigustega kasutaja, mida kasutati esmasel sisselogimisel, parooli. Samuti tuleb sisetada esimese tavakasutaja kasutajatunnuse ja parooli.

Parooli muutmine ja uue kasutaja loomine


Pärast saab määrata või otsida monitooritavaid seadmeid. Raadio-nupu abil on võimalik valida tuvastamise viisi- käsitsi või üle võrgu tuvastamine. Pluss nupule klikkides saab lisada otsitavate seadmete ja võrkude hulka.

Kui DNS teenus töötab, saab seadmeid sisestada nimepidi, vastasel juhul peab teadma seadmete IP aadresse. Kõrval olevas (sinisel taustal) kastis saab valida, mis tüüpi seadmega on tegemist ning sisestada kuidas vastu seadet audentida.

Seadmete sisestamine ükshaaval


Alternatiivselt saab kasutada automaatset tuvastamist, tuleb sisetada võrgu aadress (aadresside vahemik või maskinumbriga). Iga vahemiku jaoks peab sisestama vastavad tunnused, mida Zenoss kasutab audentimiseks iga leitud seadmega. Kui otsimine lõpetatkse, siis sellekohane teade ilmub kasutaja liideses.

Seadmete avastamine


Juhul kui viimane samm jäeti esialgsel seadistamisel vahele või võrku on lisatud uus seade, saab neid sisetada ka hiljem. Nagu on välja toodud:

Seadmete hiljem lisamine

Dashboard

Kui wizardi sammud on tehtud avaned Zenossi GUI esileht, mida nimetatakse Dashboard'iks. Seda saab seadistada nii kuidas kasutaja seda iganes heaks arvab. Erinevad aknakesed (portletid) on drag-and-drop-itavad ja ülemisest ribast saab portlete lisada, samuti muuta kogu Dashboardi paigutust.

Portletid

  • Device Issues - kuvab seadmeid, ja on seotud värvikoodidega, mis näitavad vigade tõsidusega. Peale klikkides avab seadme sündmustelogi
  • Google Maps - kuvab seadmete ja võrguühenduste asukohti, mis on seadmetes seadistatud
  • Zenoss Issues - sisaldab süsteemi sisemonitooringu informatsiooni (Zenossi enda vigu)
  • Production States - näitab seadmele määratud staatust (näiteks hoolduses, testimisel jne)
  • Top Level (Root) Organizers - nimekiri süsteemi hierarhias kirjeldatud grupide olekutest
  • Messages - kuvab süsteemi teateid
  • Object Watch List - võimaldab jälgida kindlaid seadmeid, gruppe, süsteeme, sündmuseid, asukohti; kasutaja enda seadistatav
Modifitseeritud Dashboard


Navigatsioon

Navigatsiooni menüüst avaneb ligipääs suurimatele süsteemi funktsionaalustele. Menüü jaguneb mitmeks funktsionaalseks alaks:

  • Dashboard- annab kiire ülevaate kodu süsteemist
  • Events - sündmused, seal saab jälgida näitesks toimunud sündmusi, nende ajalugu ja palju muud
  • Infrastructure- taristu, annab juurdepääsu võrgutaristule, sealhulgas seadmetele, protsessidele ja teenustele
  • Reports- raportid, võimaldab vaadata ja defineerida raporteid (kas seadmed/teenused töötavad, jõudlus)
  • Advanced- juurdepääs haldusinfobaasile (MIBs) ja süsteemi seadetele (kasutajad, backup jne)


Seadmete sätted

Zenoss ja monitooritav seade suhtlevad omavahel SNMP-ga. Unix-tüüpi seadmetel peab paigaldma NET-SNMP oma süsteemi paketihaldus süsteemikaudu, näites on kasutusel Ubuntu server. Seejärel teha snmpd.conf failist varukoopia (üldiselt asub kaustas /etc/snmp/).

sudo apt-get install snmpd
cp /etc/snmp/snmpd.conf /etc/snmp/snmpd.conf.bak

snmpd.conf faili sisu võib hakata muutma oma äranägemisele, juhindudes kommentaaridest. Testimise eesmärgil võib sisestada ainult ühe rea:

rocommunity public

Seejärel taaskäivitada SNMP agent, käsuga:

sudo service snmpd restart

SNMP agendi tööd saab kontrollida käsuga Zenoss serveril:

snmpwalk -c public -v1 192.168.56.101

Või läbi GUI jooksutada snmpwalk-i, mille sammud on toodud all oleval pildil. Navigatsiooni menüüst tuleb valida Infrastructure ning leida ja muuta aktiivseks problemaatiline masin. Valida Commands > snmpwalk , seejärel avaneb hüpikaken.

SNMP agendi ja Zenossi üheneduse kontroll läbi GUI


Kui vastuseks tuleb kiri, teatades timeoutist, siis seade ei vasta SNMP päringutele.

Timeout: No Response from 192.168.56.101

Veaotsinguil tuleks kotrollida agendi poolseid õigusi, vaikimisi võib vastata ainult kohaliku masina päringutele. Samuti kontrollida kas SNMP daemon töötab. Kui neist ei olnud kasu siis tcpdump käsuga debugida potensiaalseid tulemüüri piiranguid.


Kasutatud materjalid

Välislingid

Kirjutas

Kristjan Vaik

kvaik ät itcollege.ee


Versioonid

Versioon Lisatud   Kommentaar
0.1 08.01.2013   Artikli loomine
0.1.1 10.01.2013   Täiendamine
0.2 10.01.2013   Piltide lisamine
0.9 10.01.2013  Artikli  täiendamine
1.0 11.01.2013  Valmis hindamiseks