CSRF (Cross-Site Request Forgery): Difference between revisions
(4 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 23: | Line 23: | ||
CSRF nõrkuste avastamiseks saab kasutada koodi testimist ja analüüsi, kuid sealt vigade leidmine on raskem kui SQL injection ja XSS rünnete puhul, sest nende tuvastamiseks on erinevaid rakendusi ja tööriistu. | CSRF nõrkuste avastamiseks saab kasutada koodi testimist ja analüüsi, kuid sealt vigade leidmine on raskem kui SQL injection ja XSS rünnete puhul, sest nende tuvastamiseks on erinevaid rakendusi ja tööriistu. | ||
[[File:Csrf1.png]] | |||
''Allikas:'' ''https://wiki.itcollege.ee/images/a/a1/Csrf1.png'' | |||
== Näited CSRF rünnetest == | == Näited CSRF rünnetest == | ||
Line 45: | Line 48: | ||
== Kaitse Cross-site request forgery rünnete vastu == | == Kaitse Cross-site request forgery rünnete vastu == | ||
CSRF rünnete eest kaitsmiseks on tavaliselt vaja ettearvamatu | CSRF rünnete eest kaitsmiseks on tavaliselt vaja ettearvamatu stringi(CSRF token) lisamist igasse HTTP taotlusesse. Lisaks peaksid need stringid olema unikaalsed igal kasutajal sessiooni kohta. Samas XSS viga võimaldab CSRF token kaitsest mööda minna. | ||
1. Unikaalse | 1. Unikaalse stringi lisamine peidetud väljale, mis takistab pahatahtlikke lisamisi URL-ile. | ||
2. Unikaalse | 2. Unikaalse stringi lisamine URL-i või URL-i parameetrile, aga see jätab siiski ohu, et URL paljastatakse ründajale. | ||
3. Kasutaja peab peab uuesti autentima ennast või | 3. Kasutaja peab peab uuesti autentima ennast või tõestama, et ta on kasutaja, kui tahetakse teha mingeid ülekandeid(nt CAPTCHA abil) | ||
4. | 4. XSS vigade kõrvaldamine | ||
== Kokkuvõte == | |||
CSRF rünnakud on OWASP poolt asetatud kaheksandale kohale ohtlikuse suhtes. Esimesed rünnakud on teada aastast 2001, kuid alates 2007. aastast hakati neid registreerima. CSRF rünnaku puhul suunatakse lingi, pildi jne kaudu kasutaja võltsitud lehele, mis näeb üldjuhul välja identne õige lehega ning samal ajal kasutatakse, muudetakse või kustutatakse ohvri andmeid. Peamisteks kaitseteks rünnaku vastu on CSRF tokeni kasutamine, koodi testimine, kasutaja uuesti autentimine ning POST-meetodi kasutamine. | |||
== Kasutatud kirjandus == | == Kasutatud kirjandus == | ||
Line 61: | Line 66: | ||
*http://en.wikipedia.org/wiki/Cross-site_request_forgery | *http://en.wikipedia.org/wiki/Cross-site_request_forgery | ||
* | *www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=95 | ||
[[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]] | [[Category:IT_infrastruktuuri_teenused]] |
Latest revision as of 15:40, 21 May 2014
Autor
Nimi: Tiina Ollema
Rühm: A21 (2013/2014)
Sissejuhatus
OWASP (Open Web Application Security Project) on Cross-site request forgery ründed liigitanud 2013 Top10 seisuga kaheksandale kohale.
Cross-site request forgery, tuntud ka kui one-click rünne või sessioon ärandamine on rünne, mille käigus kasutatakse ära veebilehe usaldust kasutaja vastu ning petetakse laadima veebilehte, mis annab võimaluse ründajal tegutseda kasutaja nimel ja õigustega ning muutusi vastavas süsteemis.
Ajalugu
CSRF nõrkused ja esimesed rünnakud selles valdkonnas on teada alates 2001.aastast. Rünnakuid on avalikult registreeritud 2007.aastast. Sama aasta alguses leiti CSRF auk Gmailist, mida ära kasutades sai ligipääsu kõikidele konto kontaktidele. Google'il oli URL, mille laadimisel sai tulemuseks JavaScripti koodi kõigi sisseloginud kasutaja kontaktidega.
2008.aastal varastati CSRF ründega 18 miljoni eBay kasutaja isikuandmed. Teine suurem rünnak toimus sellel aastal veel, kui Mehhiko panga kliendid suunati emailist saadud pildi lingi kaudu võltsitud veebilehele, mis teeskles panka.
CSRF tüüpi ründed
Ründaja loob võltsitud HTTP päringuid ja petab ohvrit neid kasutama pildi tag'ide, XSS-i ja paljude teiste moodustega. Kui kasutaja on autenditud, siis rünnak õnnestub.
CSRF kasutab ära seda, et enamik veebirakendusi lubavad ründajatel ennustada kindlate tegevuste detaile. Kuna brauserid saadavad volitusi nagu sessiooni cookies'i automaatselt, siis ründajad saavad luua pahatahtlike veebilehekülgi, mis on eristamatud õigetest veebilehekülgedest.
CSRF nõrkuste avastamiseks saab kasutada koodi testimist ja analüüsi, kuid sealt vigade leidmine on raskem kui SQL injection ja XSS rünnete puhul, sest nende tuvastamiseks on erinevaid rakendusi ja tööriistu.
Allikas: https://wiki.itcollege.ee/images/a/a1/Csrf1.png
Näited CSRF rünnetest
Ohvri kontolt kantakse raha ründaja kontole
<img src="'''http://example.com/app/transferFunds? amount=1500&destinationAccount=attackersAcct#'''“ width="0" height="0" />
Kustutakse kasutaja andmeid
<img src="'''http://www.mysite.org/do?action=delete&itemID=344'''" />
Muudetakse kasutaja andmeid
<iframe src="'''http://www.georgesrecipes.com/edit.php'''" />
Kustutatakse kasutaja andmeid
<script src="'''http://www.mysite.org/do?action=delete&itemID=344'''"></script>
Kaitse Cross-site request forgery rünnete vastu
CSRF rünnete eest kaitsmiseks on tavaliselt vaja ettearvamatu stringi(CSRF token) lisamist igasse HTTP taotlusesse. Lisaks peaksid need stringid olema unikaalsed igal kasutajal sessiooni kohta. Samas XSS viga võimaldab CSRF token kaitsest mööda minna.
1. Unikaalse stringi lisamine peidetud väljale, mis takistab pahatahtlikke lisamisi URL-ile.
2. Unikaalse stringi lisamine URL-i või URL-i parameetrile, aga see jätab siiski ohu, et URL paljastatakse ründajale.
3. Kasutaja peab peab uuesti autentima ennast või tõestama, et ta on kasutaja, kui tahetakse teha mingeid ülekandeid(nt CAPTCHA abil)
4. XSS vigade kõrvaldamine
Kokkuvõte
CSRF rünnakud on OWASP poolt asetatud kaheksandale kohale ohtlikuse suhtes. Esimesed rünnakud on teada aastast 2001, kuid alates 2007. aastast hakati neid registreerima. CSRF rünnaku puhul suunatakse lingi, pildi jne kaudu kasutaja võltsitud lehele, mis näeb üldjuhul välja identne õige lehega ning samal ajal kasutatakse, muudetakse või kustutatakse ohvri andmeid. Peamisteks kaitseteks rünnaku vastu on CSRF tokeni kasutamine, koodi testimine, kasutaja uuesti autentimine ning POST-meetodi kasutamine.
Kasutatud kirjandus
- http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013.pdf - OWASP TOP10 2013
- www.cs.tlu.ee/teemaderegister/get_file.php?id=95