Linuxi Antiviirused: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Vlutter (talk | contribs)
mNo edit summary
Vlutter (talk | contribs)
mNo edit summary
 
(5 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 1: Line 1:
== Sissejuhatus ==  
== Sissejuhatus ==  


Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega ning põhjuseks on selle hea struktuur ja tugev ühiskonna toetus. Kõik süsteemi vead parandatakse otsekohe peale nende avastamist. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.
Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega, kuna Linuxi operatsioonisüsteem pole tööjaamades eriti levinud ning seetõttu ei kirjutata sellele ka palju viiruseid. Samuti on Linuxi kasutajad tihti teadlikumad ning seetõttu pole seal viiruste probleem nii tuntav. Viiruse ilmnemisel Linuxis parandatakse otsekohe vead süsteemis. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.


Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.  
Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender.  
Line 16: Line 16:


{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install clamav clamtk
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo apt-get install clamav clamtk
|}  
|}  
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]
[http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html]
Line 23: Line 23:


{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo freshclam
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo freshclam
|}
|}


Line 29: Line 29:


{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo clamscan
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo clamscan
|}
|}


Line 47: Line 47:
Seda saab teha kirjutades terminali aknasse '''käsu''':
Seda saab teha kirjutades terminali aknasse '''käsu''':
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avggui
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo avggui
|}  
|}  


Line 55: Line 55:


{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avgctl –start
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo avgctl –start
|}  
|}  


Line 61: Line 61:


{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo avgupdate
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo avgupdate
|}  
|}  


Line 69: Line 69:


{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:300px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$avgscan
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |avgscan
|}  
|}  


Line 90: Line 90:


BitDefender on era- antiviirustarkvara, mis on saadaval Ubuntule mittekommertslikuks kasutamiseks.
BitDefender on era- antiviirustarkvara, mis on saadaval Ubuntule mittekommertslikuks kasutamiseks.
Selle installeerimiseks peab lisama repositooriumi. Peab minema System - Administration - Software Sources, seejärel tuleb klikkida „Other Software" (eelnevalt "Third Party Software")  nupul. Peale seda tuleb klikata „Add“ nupul ja sisestada:
Selle installeerimiseks peab lisama repositooriumi. Peab minema System -> Administration -> Software Sources, seejärel tuleb klikkida „Other Software" (eelnevalt "Third Party Software")  nupul. Peale seda tuleb klikata „Add“ nupul ja sisestada:
{|style="background:lightyellow;width:550px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:550px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |deb http://download.bitdefender.com/repos/deb/ bitdefender non-free
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |deb http://download.bitdefender.com/repos/deb/ bitdefender non-free
Line 97: Line 97:
Seejärel sulgeda ja vajuta ''Reload'' nupul. Terminali tuleb kirjutada '''käsud''':
Seejärel sulgeda ja vajuta ''Reload'' nupul. Terminali tuleb kirjutada '''käsud''':
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:600px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$wget http://download.bitdefender.com/repos/deb/bd.key.asc  
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |wget http://download.bitdefender.com/repos/deb/bd.key.asc  
$sudo apt-key add bd.key.asc
sudo apt-key add bd.key.asc
|}
|}


Graafilise kasutajaliidese variandi installeerimiseks tuleb terminali sisestada '''käsk''':
Graafilise kasutajaliidese variandi installeerimiseks tuleb terminali sisestada '''käsk''':
{|style="background:lightyellow;width:400px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
{|style="background:lightyellow;width:400px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |$sudo apt-get install bitdefender-scanner-gui
| style="padding:auto;font-family:courier;font-size:8pt;" |sudo apt-get install bitdefender-scanner-gui
|}
|}


Line 111: Line 111:
BitDefender litsentsi saab ainult 30 päevaks, kuid seda saab uuesti taodelda, kui tekib vajadus.
BitDefender litsentsi saab ainult 30 päevaks, kuid seda saab uuesti taodelda, kui tekib vajadus.
[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]
[http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/]
== Kokkuvõte ==
Kuigi Linux on üsna turvaline operatsioonisüsteem, on hea siiski seda turvata, kuna igal süsteemil on augud. Ülaltoodud 5 on ühed parimatest Linuxi viirusetõrje programmidest. Ülaltoodud antiviirused on aga kõik vabavaralised, mis ei asenda täielikult tasulisi viirusetõrje programme, millel on rohkem eeliseid ning mis kaitsevad Linuxi operatsioonisüsteemi kindlasti rohkem.


== Kasutatud kirjandus ==
== Kasutatud kirjandus ==

Latest revision as of 12:45, 25 May 2014

Sissejuhatus

Üldiselt on Linuxi masinat päris raske nakatada viirusega, kuna Linuxi operatsioonisüsteem pole tööjaamades eriti levinud ning seetõttu ei kirjutata sellele ka palju viiruseid. Samuti on Linuxi kasutajad tihti teadlikumad ning seetõttu pole seal viiruste probleem nii tuntav. Viiruse ilmnemisel Linuxis parandatakse otsekohe vead süsteemis. Iga uue viiruse korral töötatakse välja lahendus kahe tunni jooksul, mis hoiab ära edasise kahju tekitamise. Linuxi antiviirused on samuti efektiivsed ka Windowsi viiruste vastu ning viirused eemaldatakse kui need sisenevad süsteemi läbi välise kõvaketta, läbi interneti jne.

Parimad Linuxi antiviiruse programmid on ClamAV, Avast, AVG, F-PROT ja BitDefender. [1]

ClamAV Antiviirus

[2]

ClamAV on kõige populaarsem Linuxi vabatarkvaraline antiviirus ja see on saadaval nii Ubuntus kui ka Kubuntus. Selle GUI(graphical user interface) ehk graafilist kasutajaliidest nimetatakse Clamtk-ks. Selle saab installeerida tarkvara keskusest või otse terminali aknast käsuga:

sudo apt-get install clamav clamtk

[3]

Peale installeerimist tuleb kirjutada terminali alljärgnev käsk, mis uuendab ClamAV viiruse definitsioonid kasutaja jaoks:

sudo freshclam

Nüüd tuleb lihtsalt ClamAV kasutamiseks käivitada clamtk või käivitada programm kirjutades terminali aknasse alljärgnev käsk:

sudo clamscan

[4]

Avast

Free Avast Linux Home Edition on tasuta versioon populaarsest Avasti antiviirusest. See nõuab internetis registreerumist, et saaks seda üks aasta kasutada. See pole saadaval kommertslikuks kasutamiseks. Installeerida saab Avasti antiviiruse http://www.avast.com/index#tab4 lehelt ja registreerida siin: http://www.avast.com/registration-free-antivirus.php. Kord kui see on installeeritud ja esimest korda käivitatud, küsib Avast registreerimise võtit ning seejärel on valmis kasutamiseks. [5]

AVG Antiviirus

[6]

See on samuti tasuta antiviirus Ubuntule. AVG antiviirust saab installeerida http://free.avg.com/in-en/download.prd-alf lehelt. Peale installeerimist peab AVG viirusetõrje programmi käivitama root-kasutaja õigustes. Seda saab teha kirjutades terminali aknasse käsu:

sudo avggui

[7]

AVG programmi käivitamiseks tuleb terminali kirjutada käsk:

sudo avgctl –start

AVG programmi tarkvara uuendamiseks tuleb terminali kirjutada käsk:

sudo avgupdate

Faili skaneerimiseks tuleb terminali kirjutada käsk:

avgscan

[8]

F-PROT Antiviirus

F-PROT antiviirus on saadaval kõikidele Linuxi tööjaamadele ning selle saab installeerida http://www.f-prot.com/download/home_user/download_fplinux.html lehelt. F-PROT´i installeerimiseks tuleb:

  • Lahti pakkida tar fail.
  • Avada terminal ja minna asukohta, kus on lahtipakitud kaust.
  • Trükkida sisse sudo./install ja vajutada Y jätkamiseks.
  • Vajutada Y kõikide teiste küsimuste peale ja vajutada Enter.

[9]

BitDefender

[10]

BitDefender on era- antiviirustarkvara, mis on saadaval Ubuntule mittekommertslikuks kasutamiseks. Selle installeerimiseks peab lisama repositooriumi. Peab minema System -> Administration -> Software Sources, seejärel tuleb klikkida „Other Software" (eelnevalt "Third Party Software") nupul. Peale seda tuleb klikata „Add“ nupul ja sisestada:

deb http://download.bitdefender.com/repos/deb/ bitdefender non-free

Seejärel sulgeda ja vajuta Reload nupul. Terminali tuleb kirjutada käsud:

wget http://download.bitdefender.com/repos/deb/bd.key.asc

sudo apt-key add bd.key.asc

Graafilise kasutajaliidese variandi installeerimiseks tuleb terminali sisestada käsk:

sudo apt-get install bitdefender-scanner-gui

Peale seda saab BitDefenderile ligi Applications -> System Tools -> BitDefender Scanner kaudu. [11]

BitDefender litsentsi saab ainult 30 päevaks, kuid seda saab uuesti taodelda, kui tekib vajadus. [12]


Kokkuvõte

Kuigi Linux on üsna turvaline operatsioonisüsteem, on hea siiski seda turvata, kuna igal süsteemil on augud. Ülaltoodud 5 on ühed parimatest Linuxi viirusetõrje programmidest. Ülaltoodud antiviirused on aga kõik vabavaralised, mis ei asenda täielikult tasulisi viirusetõrje programme, millel on rohkem eeliseid ning mis kaitsevad Linuxi operatsioonisüsteemi kindlasti rohkem.

Kasutatud kirjandus

  1. http://opensource-sidh.blogspot.com/2011/10/top-5-anti-virus-for-ubuntu-free.html
  2. http://www.makeuseof.com/tag/free-linux-antivirus-programs/

Autor

Veronia Lutter A21