User:Kkolde: Difference between revisions
→Küsimus B: Vastused küsimusele B |
m →Vastus: Parandus |
||
(9 intermediate revisions by the same user not shown) | |||
Line 2: | Line 2: | ||
=Erialatutvustuse aine arvestustöö= | =Erialatutvustuse aine arvestustöö= | ||
Autor: '''Kristjan Kolde''' | Autor: '''[http://kristjan.kolde.ee Kristjan Kolde]''' | ||
Eriala: '''IT Süsteemide Arendus''' | |||
Rühm: '''DK12''' | Rühm: '''DK12''' | ||
Line 8: | Line 10: | ||
Tudengikood: '''******91''' | Tudengikood: '''******91''' | ||
Õppeaine: '''[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus (ISa ja ISd kaugõppele)]''' | |||
Esitatud: '''2015-11-07''' | |||
====[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Kkolde Tagasiside ja kommentaarid]==== | |||
==Essee== | ==Essee== | ||
< | |||
< | Õppeaine '''''I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus''''', nagu nimigi ütleb, eesmärgiks on tutvustada Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edasidi mainitud kui '''EIK''') õpingukorraldust ning lähemalt teadvustada värsketele tudengitele valitud eriala. | ||
< | |||
< | Hea võrdlusmoment tekkis aga analoogsete erialade ning üleüldise õppekorralduse erinevustest Tallinna Tehnikaülikooli ja EIK vahel. Kui TTÜs oli varasemate õpisoorituste ülekandmine 5 minuti töö dekanaadis, siis vastava protsessi läbimine EIKs aga ligi nädala. | ||
Erinevalt TTÜst on aga EIK kollektiiv väiksem, ühte õppeainet loeb reeglina ainult üks õppejõud ning ka tudengkond TTÜst pisem. Samas see kõik annab koolile teatud personaalsuse, mis loob sõbraliku õpikeskkonna. | |||
Tänu eelnevale on ka EIK suutnud kaasata erinevaid välisõppejõude, kes oma põhikohaga praktiseerivad infotehnoloogiat n.ö. päevatööl ja suudavad seetõttu edasi anda kaasaegseid parimaid praktikaid otse reaalsest elust. Õppejõu rolliks jäi aga loengu juhtimine ning huvitavate lisaküsimuste abil teiste aspektide avamine. | |||
Erialatutvustuse ülesehitus välislektorite kaasamisega oli väga õnnestunud. Praktilisest valdkonnast tulevad inimesed selgitasid põnevalt, kuidas on nemad koolisõpitut rakendanud ning millised on tänapäevased arengud valdkondades. | |||
Suurem osa loengustest olid kaasavad ja võrreldes näiteks TTÜga - ka oluliselt köitvamad ja põnevamad, kui tuim akadeemiline sisu. | |||
===Tutvutud loengute loetelu=== | |||
Üks asi, mis on EIK õpingukorralduse juures tänuväärt on loengute ja harjutustundide salvestamine ning järelvaatamise võimalus. Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli see ettenähtud õppevormiks kaugõppuritele ning tuleb tõdeda, et see oli väga mugav. Käesolevas kirjatükk põhineb lisaks seniomandatule ka järgnevatel loengutel | |||
# Õppekorraldus ja sisekord<ref name="eik_op_loeng_1"> | |||
EIK (2015-08-26), | |||
I. Vau, M. Varendi, J. Tretjakov, L. Võsandi, A. Septer, K. Karmo | |||
- | |||
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Õpingukorralduse loeng 1. Õppekorraldus ja sisekord] | |||
</ref> | |||
# IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)<ref name="eik_op_loeng_2"> | |||
EIK (2015-09-03), | |||
Tiina Seeman | |||
- | |||
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Õpingukorralduse loeng 2. IT projektide juhtimine] | |||
</ref> | |||
# "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang)<ref name="eik_op_loeng_3"> | |||
EIK (2015-09-10), | |||
Elar Lang | |||
- | |||
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Õpingukorralduse loeng 3. "Õppimisest. Omast kogemusest."] | |||
</ref> | |||
# Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)<ref name="eik_op_loeng_4"> | |||
EIK (2015-09-17), | |||
Taavi Tuisk | |||
- | |||
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Õpingukorralduse loeng 4. Millega tegeleb süsteemihaldur] | |||
</ref> | |||
# Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)<ref name="eik_op_loeng_5"> | |||
EIK (2015-09-24), | |||
Kert Suvi | |||
- | |||
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Õpingukorralduse loeng 5. Testimine ja tarkvara kvaliteet] | |||
</ref> | |||
# Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)<ref name="eik_op_loeng_6"> | |||
EIK (2015-10-01), | |||
Targo Tennisberg | |||
- | |||
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee?ec=true Õpingukorralduse loeng 6. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda] | |||
</ref> | |||
# Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)<ref name="eik_op_loeng_7"> | |||
EIK (2015-10-08), | |||
Tanel Unt | |||
- | |||
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d?ec=true Õpingukorralduse loeng 7. Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel] | |||
</ref> | |||
# Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)<ref name="eik_op_loeng_8"> | |||
EIK (2015-10-15), | |||
Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak | |||
- | |||
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d?ec=true Õpingukorralduse loeng 8. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat] | |||
</ref> | |||
===Seltskonnast=== | |||
Huvi EIK õpingute vastu on näidanud vaid kasvutrendi. 2015 aastal oli kaugõppesse kandideerijaid üle 450 ning tihedast sõelast pääses läbi vaid 90<ref name="eik_op_loeng_1" />. Autor siinkohal spekuleerib, kas suur huvi on seoses sellega, et EIK on täna üks vähestest kõrgkoolidest, mis infotehnoloogia valdkonnas kaugõppe vormis hariduse omandamist pakub. | |||
Mitmed külalislektorid juhtisid aga tähelepanu sellele, et õpime täna koos tulevaste tippspetsialistide või tehnoloogiavaldkonna juhtidega. Olgu siis selleks asjalikud süsteemiadministraatorid<ref name="eik_op_loeng_4" />, testijad<ref name="eik_op_loeng_3" />, projektijuhid<ref name="eik_op_loeng_2" /> või ettevõtjad <ref name="eik_op_loeng_6" />,<ref name="eik_op_loeng_7" />,<ref name="eik_op_loeng_8" /> - koos koolis käies ning koos toimetades arenevad nende toredate kursusekaaslastega suhted, millel on potentsiaali paljuks enamaks - kasvõi koos ettevõtte rajamiseks. | |||
===Motivatsioonist=== | |||
Kursusekaaslastega koos õppides tuleb mõttesse ka motivatsioonifaktorid - kes miks IT’d õpib ja mida tulevikus saavutada soovib. Läbivaks teemaks loengutes sai selle koha pealt palk. Kuigi üldsuses on tekkinud mulje kõrgetest palkadest IT sektoris, siis loengute käigus selgus, et päris ühtlaselt see nii ei ole. Isegi veider oli K. Karmo palgateemalisi küsimusi kuulata iga loengu lõpus, kuid kindlasti paneb see ka erinevad väljavaated karjääri osas perspektiivi. | |||
Miks aga õpitakse ITd? Mitmed kaugõppurid on tulnud end täiendama IT valdkonna põhitöö kõrvalt - kes soovib end täiendada, kes kõrvaleriala ning on ka neid, kes lihtsalt paberile templit alla. Teisalt on aga seoses IT valdkonna populaarsusega tulnud õppima ka neid, keda paeluvad mugavamad töövõimalused ja parem elatustase. | |||
Läbiv seisukoht aga esinejate juures oli see, et edu valemiks on tõeline sügav huvi valdkonna vastu või teisisõnu entusiasm, kombineerituna õige peakujuga<ref name="eik_op_loeng_5" />. | |||
===Peakuju ja A klassi sidrunid=== | |||
Kui õigest peakujust piisaks, siis A klassi töötajaid jaguks nagu murdu. Paraku on aga sellele kõigele lisaks vaja palju teadmisi, kuid eelkõige kogemusi, head motivatsiooni ja sihti, mille poole pürgida. Vastasel juhul võib sellest A klassi programmeerijast saada hoopis A klassi (tühjakspigistatud)sidrun. | |||
Läbivaks mõtteks seejuures oli aga projektijuhtide ettekujutlus 9 naisest, kes 9 kuuga 1 lapse sünnitavad. Arendusmaailmas võib aga 1 A klassi programmeerija luua kvaliteetsemat loomingut kui 10 vähemkogenud programmeerijat ning seda kõike sama ajaga<ref name="eik_op_loeng_7" />. | |||
===Võidukalt lõpuni!=== | |||
Mis saab aga siis, kui peakuju on õige aga sidruni sees ei ole veel piisavalt mahla? Siinkohal tuleb peale meeletu enesemotivatsiooni, toetava kursuse appi ka kool ja õppejõud, tänu kellele on võimalik usinal tudengil õppida selgeks see kõige tähtsam asi…. ei, see ei ole programmeerimine või administreerimine, vaid ***õppimine***. | |||
Tsitaadi “Ma tean, et ma midagi ei tea” (Sokrates) tõi õppejõud Indrek Meos välja Filosoofia esimeses loengus<ref> | |||
EIK (2015-11-01), | |||
Indrek Meos | |||
- | |||
[https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/727729/mod_resource/content/11/1osa.html Filosoofia 1. loeng]</ref>. Õpihimu on omadus, mis saadab meid terve elu ja EIKs seda arendades saame praktilise tehnoloogiavaldkonna põhja, kuuleme praktilises maailmas karastunud õppejõudude elukogemustest, mis aitavad meid elus kiiremini edasi<ref name="eik_op_loeng_3" />. | |||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Line 31: | Line 122: | ||
====Vastus==== | ====Vastus==== | ||
# Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref name="eik_ok_5.2.13"> | # Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref name="eik_ok_5.2.13"> | ||
EIK (2015-11-06), | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, 5.2.13.] | |||
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus | |||
</ref> | </ref> | ||
# Kordussooritus lepitakse kokku aine õppejõuga.<ref name="eik_ok_5.2.13"> | # Kordussooritus lepitakse kokku aine õppejõuga.<ref name="eik_ok_5.2.13"> | ||
EIK (2015-11-06), | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, 5.2.13.] | |||
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus | |||
</ref> | </ref> | ||
# Kordussooritusele tuleb registreerida õppeinfosüsteemis.<ref name="eik_ok_5.2.8"> | # Kordussooritusele tuleb registreerida õppeinfosüsteemis.<ref name="eik_ok_5.2.8"> | ||
EIK (2015-11-06), | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, 5.2.8.] | |||
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus | |||
</ref> | </ref> | ||
# Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref name="eik_ok_5.2.14"> | # Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref name="eik_ok_5.2.14"> | ||
EIK (2015-11-06), | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, 5.2.14.] | |||
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus | |||
</ref> | </ref> | ||
# Korduseksamid on tasulised vaid REV/tasulisel õppekohal õppijatele.<ref name="eik_ok_5.2.7"> | # Korduseksamid on tasulised vaid REV/tasulisel õppekohal õppijatele.<ref name="eik_ok_5.2.7"> | ||
EIK (2015-11-06), | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, 5.2.7.] | |||
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus | |||
</ref> | </ref> | ||
# | # Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised.<ref name="eik_ok_5.2.7"> | ||
EIK (2015-11-06), | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri, 5.2.7.] | |||
http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus | |||
</ref> | </ref> | ||
Line 68: | Line 153: | ||
====Vastus==== | ====Vastus==== | ||
# | # EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. <ref name="eik_ok_7.2.1"> | ||
# | EIK (2015-11-06), | ||
# | [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri, 7.2.1.] | ||
</ref> | |||
# Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.<ref name="eik_ok_1.3.6"> | |||
EIK (2015-11-06), | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri, 7.2.1.] | |||
</ref> | |||
# RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.<ref> | |||
EIK (2015-11-06), | |||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Korduma Kippuvad Küsimused, 2.] | |||
</ref> | |||
Line 78: | Line 172: | ||
====Lahendus==== | ====Lahendus==== | ||
# | # Õppeaasta lõpuks on olemas seega 28+20EAP = 48EAP. Õppekava täies mahus täitmiseks tuleb semestris täita õppekava mahus 27EAP, õppeaastas seega 27+27EAP = 54EAP. Õppekulusid tuleb sel juhul alatäitmise võrra hüvitada 54EAP - 48EAP = '''6EAP ulatuses'''.<ref> | ||
# | EIK (2015-11-06), | ||
[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform (KKK), 2.] | |||
</ref> | |||
# Õppekava alatäitmise korral tuleb hüvitada 6EAP maksumus. 1 EAP hind 2015-11-06 seisuga kehtiva hinnakirja alusel on 50€. Arve esitatakse 6EAP*50€/EAP ehk '''300€ summas'''.<ref> | |||
EIK (2015-11-06), | |||
[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2015/2016 õppeaastal] | |||
</ref> | |||
==Kasutatud vahendid== | |||
Käesoleva lehe koostamisel on kasutatud EIK õppejõu Kristjan Karmo näidis Wikilehte<ref> | |||
EIK (2015-11-06), Kristjan Karmo | |||
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)] | |||
</ref> põhjana, mida on tugevalt modifitseeritud vastavalt MediaWiki vormingu manuaalile<ref> | |||
[https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Editing_pages MediaWiki (2015-11-06)] | |||
</ref>. | |||
Töö kirjutamisel on inspiratsiooni pakkunud asjalike '''kaastudengite''' Andres Kepleri<ref> | |||
Andres Kepler (2015-10-11), | |||
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Akepler Erialatutvustuse aine arvestustöö] | |||
</ref>, Jaanika Aani<ref> | |||
Jaanika Aan (2015-10-20), | |||
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jaan Erialatutvustuse aine arvestustöö] | |||
</ref>, Jaan Rebase<ref> | |||
Jaan Rebane (2015-10-30), | |||
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jrebane I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus - II Kodutöö] | |||
</ref>, Rutt Lindströmi<ref> | |||
Rutt Lindström (2015-10-22), | |||
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Rlindstr Erialatutvustuse aine arvestustöö] | |||
</ref>ja Kirke Naruski<ref> | |||
Kirke Narusk (2015-10-29), | |||
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kinarusk Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö] | |||
</ref> arvestustööd. | |||
==Allikad== | |||
Eesti Infotehnoloogia Kolledž siin ja edaspidi mainitud kui '''EIK'''. | |||
<references /> | |||
==[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Kkolde Tagasiside ja kommentaarid]== | |||
Latest revision as of 10:33, 7 November 2015
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Kristjan Kolde
Eriala: IT Süsteemide Arendus
Rühm: DK12
Tudengikood: ******91
Õppeaine: I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus (ISa ja ISd kaugõppele)
Esitatud: 2015-11-07
Tagasiside ja kommentaarid
Essee
Õppeaine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus, nagu nimigi ütleb, eesmärgiks on tutvustada Eesti Infotehnoloogia Kolledži (edasidi mainitud kui EIK) õpingukorraldust ning lähemalt teadvustada värsketele tudengitele valitud eriala.
Hea võrdlusmoment tekkis aga analoogsete erialade ning üleüldise õppekorralduse erinevustest Tallinna Tehnikaülikooli ja EIK vahel. Kui TTÜs oli varasemate õpisoorituste ülekandmine 5 minuti töö dekanaadis, siis vastava protsessi läbimine EIKs aga ligi nädala.
Erinevalt TTÜst on aga EIK kollektiiv väiksem, ühte õppeainet loeb reeglina ainult üks õppejõud ning ka tudengkond TTÜst pisem. Samas see kõik annab koolile teatud personaalsuse, mis loob sõbraliku õpikeskkonna.
Tänu eelnevale on ka EIK suutnud kaasata erinevaid välisõppejõude, kes oma põhikohaga praktiseerivad infotehnoloogiat n.ö. päevatööl ja suudavad seetõttu edasi anda kaasaegseid parimaid praktikaid otse reaalsest elust. Õppejõu rolliks jäi aga loengu juhtimine ning huvitavate lisaküsimuste abil teiste aspektide avamine.
Erialatutvustuse ülesehitus välislektorite kaasamisega oli väga õnnestunud. Praktilisest valdkonnast tulevad inimesed selgitasid põnevalt, kuidas on nemad koolisõpitut rakendanud ning millised on tänapäevased arengud valdkondades.
Suurem osa loengustest olid kaasavad ja võrreldes näiteks TTÜga - ka oluliselt köitvamad ja põnevamad, kui tuim akadeemiline sisu.
Tutvutud loengute loetelu
Üks asi, mis on EIK õpingukorralduse juures tänuväärt on loengute ja harjutustundide salvestamine ning järelvaatamise võimalus. Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli see ettenähtud õppevormiks kaugõppuritele ning tuleb tõdeda, et see oli väga mugav. Käesolevas kirjatükk põhineb lisaks seniomandatule ka järgnevatel loengutel
- Õppekorraldus ja sisekord[1]
- IT projektide juhtimine (Tiina Seeman)[2]
- "Õppimisest. Omast kogemusest." (Elar Lang)[3]
- Millega tegeleb süsteemihaldur (Taavi Tuisk)[4]
- Testimine ja tarkvara kvaliteet (Kert Suvi)[5]
- Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda (Targo Tennisberg)[6]
- Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel (Tanel Unt)[7]
- Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak)[8]
Seltskonnast
Huvi EIK õpingute vastu on näidanud vaid kasvutrendi. 2015 aastal oli kaugõppesse kandideerijaid üle 450 ning tihedast sõelast pääses läbi vaid 90[1]. Autor siinkohal spekuleerib, kas suur huvi on seoses sellega, et EIK on täna üks vähestest kõrgkoolidest, mis infotehnoloogia valdkonnas kaugõppe vormis hariduse omandamist pakub.
Mitmed külalislektorid juhtisid aga tähelepanu sellele, et õpime täna koos tulevaste tippspetsialistide või tehnoloogiavaldkonna juhtidega. Olgu siis selleks asjalikud süsteemiadministraatorid[4], testijad[3], projektijuhid[2] või ettevõtjad [6],[7],[8] - koos koolis käies ning koos toimetades arenevad nende toredate kursusekaaslastega suhted, millel on potentsiaali paljuks enamaks - kasvõi koos ettevõtte rajamiseks.
Motivatsioonist
Kursusekaaslastega koos õppides tuleb mõttesse ka motivatsioonifaktorid - kes miks IT’d õpib ja mida tulevikus saavutada soovib. Läbivaks teemaks loengutes sai selle koha pealt palk. Kuigi üldsuses on tekkinud mulje kõrgetest palkadest IT sektoris, siis loengute käigus selgus, et päris ühtlaselt see nii ei ole. Isegi veider oli K. Karmo palgateemalisi küsimusi kuulata iga loengu lõpus, kuid kindlasti paneb see ka erinevad väljavaated karjääri osas perspektiivi.
Miks aga õpitakse ITd? Mitmed kaugõppurid on tulnud end täiendama IT valdkonna põhitöö kõrvalt - kes soovib end täiendada, kes kõrvaleriala ning on ka neid, kes lihtsalt paberile templit alla. Teisalt on aga seoses IT valdkonna populaarsusega tulnud õppima ka neid, keda paeluvad mugavamad töövõimalused ja parem elatustase.
Läbiv seisukoht aga esinejate juures oli see, et edu valemiks on tõeline sügav huvi valdkonna vastu või teisisõnu entusiasm, kombineerituna õige peakujuga[5].
Peakuju ja A klassi sidrunid
Kui õigest peakujust piisaks, siis A klassi töötajaid jaguks nagu murdu. Paraku on aga sellele kõigele lisaks vaja palju teadmisi, kuid eelkõige kogemusi, head motivatsiooni ja sihti, mille poole pürgida. Vastasel juhul võib sellest A klassi programmeerijast saada hoopis A klassi (tühjakspigistatud)sidrun.
Läbivaks mõtteks seejuures oli aga projektijuhtide ettekujutlus 9 naisest, kes 9 kuuga 1 lapse sünnitavad. Arendusmaailmas võib aga 1 A klassi programmeerija luua kvaliteetsemat loomingut kui 10 vähemkogenud programmeerijat ning seda kõike sama ajaga[7].
Võidukalt lõpuni!
Mis saab aga siis, kui peakuju on õige aga sidruni sees ei ole veel piisavalt mahla? Siinkohal tuleb peale meeletu enesemotivatsiooni, toetava kursuse appi ka kool ja õppejõud, tänu kellele on võimalik usinal tudengil õppida selgeks see kõige tähtsam asi…. ei, see ei ole programmeerimine või administreerimine, vaid ***õppimine***.
Tsitaadi “Ma tean, et ma midagi ei tea” (Sokrates) tõi õppejõud Indrek Meos välja Filosoofia esimeses loengus[9]. Õpihimu on omadus, mis saadab meid terve elu ja EIKs seda arendades saame praktilise tehnoloogiavaldkonna põhja, kuuleme praktilises maailmas karastunud õppejõudude elukogemustest, mis aitavad meid elus kiiremini edasi[3].
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi.
- Kaua on võimalik arvestust järele teha?
- Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
- Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
- Mis on tähtajad?
- Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
- Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
- Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [10]
- Kordussooritus lepitakse kokku aine õppejõuga.[10]
- Kordussooritusele tuleb registreerida õppeinfosüsteemis.[11]
- Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[12]
- Korduseksamid on tasulised vaid REV/tasulisel õppekohal õppijatele.[13]
- Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised.[13]
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.
- Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
- Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
- Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
- EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [14]
- Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[15]
- RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.[16]
Ülesanne
- Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?
- Kui suur on teile esitatav arve?
Lahendus
- Õppeaasta lõpuks on olemas seega 28+20EAP = 48EAP. Õppekava täies mahus täitmiseks tuleb semestris täita õppekava mahus 27EAP, õppeaastas seega 27+27EAP = 54EAP. Õppekulusid tuleb sel juhul alatäitmise võrra hüvitada 54EAP - 48EAP = 6EAP ulatuses.[17]
- Õppekava alatäitmise korral tuleb hüvitada 6EAP maksumus. 1 EAP hind 2015-11-06 seisuga kehtiva hinnakirja alusel on 50€. Arve esitatakse 6EAP*50€/EAP ehk 300€ summas.[18]
Kasutatud vahendid
Käesoleva lehe koostamisel on kasutatud EIK õppejõu Kristjan Karmo näidis Wikilehte[19] põhjana, mida on tugevalt modifitseeritud vastavalt MediaWiki vormingu manuaalile[20].
Töö kirjutamisel on inspiratsiooni pakkunud asjalike kaastudengite Andres Kepleri[21], Jaanika Aani[22], Jaan Rebase[23], Rutt Lindströmi[24]ja Kirke Naruski[25] arvestustööd.
Allikad
Eesti Infotehnoloogia Kolledž siin ja edaspidi mainitud kui EIK.
- ↑ 1.0 1.1 EIK (2015-08-26), I. Vau, M. Varendi, J. Tretjakov, L. Võsandi, A. Septer, K. Karmo - Õpingukorralduse loeng 1. Õppekorraldus ja sisekord
- ↑ 2.0 2.1 EIK (2015-09-03), Tiina Seeman - Õpingukorralduse loeng 2. IT projektide juhtimine
- ↑ 3.0 3.1 3.2 EIK (2015-09-10), Elar Lang - Õpingukorralduse loeng 3. "Õppimisest. Omast kogemusest."
- ↑ 4.0 4.1 EIK (2015-09-17), Taavi Tuisk - Õpingukorralduse loeng 4. Millega tegeleb süsteemihaldur
- ↑ 5.0 5.1 EIK (2015-09-24), Kert Suvi - Õpingukorralduse loeng 5. Testimine ja tarkvara kvaliteet
- ↑ 6.0 6.1 EIK (2015-10-01), Targo Tennisberg - Õpingukorralduse loeng 6. Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda
- ↑ 7.0 7.1 7.2 EIK (2015-10-08), Tanel Unt - Õpingukorralduse loeng 7. Oma IT ettevõte -- GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel
- ↑ 8.0 8.1 EIK (2015-10-15), Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak - Õpingukorralduse loeng 8. Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat
- ↑ EIK (2015-11-01), Indrek Meos - Filosoofia 1. loeng
- ↑ 10.0 10.1 EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 5.2.13.
- ↑ EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 5.2.8.
- ↑ EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 5.2.14.
- ↑ 13.0 13.1 EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 5.2.7.
- ↑ EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 7.2.1.
- ↑ EIK (2015-11-06), Õppekorralduse eeskiri, 7.2.1.
- ↑ EIK (2015-11-06), Korduma Kippuvad Küsimused, 2.
- ↑ EIK (2015-11-06), Kõrgharidusreform (KKK), 2.
- ↑ EIK (2015-11-06), Õppeteenuse tasumäärad ja tähtajad 2015/2016 õppeaastal
- ↑ EIK (2015-11-06), Kristjan Karmo Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)
- ↑ MediaWiki (2015-11-06)
- ↑ Andres Kepler (2015-10-11), Erialatutvustuse aine arvestustöö
- ↑ Jaanika Aan (2015-10-20), Erialatutvustuse aine arvestustöö
- ↑ Jaan Rebane (2015-10-30), I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus - II Kodutöö
- ↑ Rutt Lindström (2015-10-22), Erialatutvustuse aine arvestustöö
- ↑ Kirke Narusk (2015-10-29), Aine I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus arvestustöö