Syslog: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Kadamsoo (talk | contribs)
Kadamsoo (talk | contribs)
 
(72 intermediate revisions by the same user not shown)
Line 5: Line 5:
= Sissejuhatus =
= Sissejuhatus =


Järgnev artikkel seletab endas lahti syslog mõiste, saame teada, mida syslog endas sisaldab ja miks on see meile vajalik.
Järgnevas artiklis seletatakse lahti syslog mõiste, saadakse teada, millist informatsiooni endas sisaldab syslog'i konfiguratsioonifail. Samuti uuritakse, mida sisaldab endas üks syslog'i teade ja tehakse kindlaks, millisel juhul tuleb teatele kiiret tähelepanu pöörata ja millisel juhul mitte.


= Mis on syslog? =  
= Mis on syslog? =  


Syslog on utiliit, mis genereerib logifailid ning saadab need Linxi süsteemi logifaili, mis asub '''''/var/log/''''' kaustas, kus neid omakorda analüüsitakse. Syslog'i teateid saadavad välja erinevad võrguseadmed: ruuterid, switchid jms.  
Syslog on utiliit, mille autoriks on Eric Allman. Syslog genereerib süsteemi logifailid ning saadab need läbi IP võrgu syslog serverisse '''''/var/log/''''' kasuta. Syslog'i teateid saadavad välja erinevad võrguseadmed: ruuterid, switchid jms.  
Syslog'i teated sisaldavad tavaliselt informatsiooni: kus, millal ja miks teade saadeti.
Syslog'i paketi suurus on 1024 baiti ning see suurus on limiteeritud.
<p>Pakett sisaldab järgnevat informatsiooni:</p>
*Kategooria ''(Facility)''
*Raskusaste ''(Severity)''
* Nimi või IP aadress ''(Hostname)''
*Ajatempel ''(Timestamp)''
*Teade ''(Message)''
<p>
[http://www.ciscopress.com/articles/article.asp?p=426638][http://www.linuxhomenetworking.com/wiki/index.php/Quick_HOWTO_:_Ch05_:_Troubleshooting_Linux_with_syslog] </p>


= /etc/syslog.conf =
= syslogd =
<p>'''''Syslogd''''' on programm, mis loob syslog'i teateid.</p>
'''Ülevaade:'''
<p>'''-a''' &nbsp; pesa  </p>
<p>'''-d''' &nbsp; viib programmi, kus saab vigu parandada</p>
<p>'''-f'''  &nbsp; konfiguratsioonifail </p>
<p>'''-h''' &nbsp; saadab teated edasi </p>
<p>'''-l''' &nbsp; nime või IP aadressi nimekiri </p>
<p>'''-m''' &nbsp; ajavahemik</p>
<p>'''-n''' &nbsp; tühistab DNS päringu </p>
<p>'''-p''' &nbsp; pesa</p>
<p>'''-r''' &nbsp; võimaldab saada teateid läbi võrgu</p>
<p>'''-s''' &nbsp; domeenilist </p>
<p>'''-S''' &nbsp; paljusõnaline logimine</p>
<p>'''-v''' &nbsp; prindi ja lahku</p>
<p>'''-x''' &nbsp; Väldib ummikuid, kui nimeserver käib sama serveri peal, kus töötab syslog programm</p>


'''''/etc/syslog.conf''''' fail on syslogd programmi konfiguratsiooni fail. See sisaldab kahe väljaga ridu:
<p>'''Failid:'''</p>
*''/etc/syslog.conf'' &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp; Konfiguratsioonifail
*''/dev/log''        &nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;    Unixi domeeni pesa, kust kohalikke syslog sõnumeid lugeda.
*''/var/run/syslogd.pid''  &nbsp;&nbsp; &nbsp; Fail sisaldab syslogd protsessi ID'd.
<br>
Täpsem info järgnevatest allikatest:
[http://linux.die.net/man/8/syslogd]
[https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=syslogd&sektion=8]


*'''Valitav väli''' ''e. selector field''
= syslog.conf =
Teadete ja prioriteetide tüübid, mis rakendadatkse igal real.
*'''Tegevusväli''' ''e. action field''
Tegevus, mis tehakse, kui syslogd on saatnud teate ja see kattub valimi kriteeriumitega.
Valitav väli on eraldatud tegevuse väljast ühe või mitme märgi abil.


The selectors are encoded as a facility, a dot ("."), and a level, with no intervening whitespace. Both the facility and the level are case insensitive.
'''''syslog.conf''''' fail on syslogd programmi konfiguratsiooni fail. See sisaldab kahe väljaga ridu:
 
*'''''Selector field'''''
 
''Selector'' väli on kodeeritud nagu süsteemi osa, mis loob teateid ''(facility - tabel1)'', punkt (".") ja tase ''(level)'' ilma tühikuteta. ''Facility'' ja ''level'' on mõlemad tõusutundetud suure ja väikese tähe suhtes.
 
*'''''Action field'''''
 
Iga rea ''action'' väli täpsustab ära, millist tegevust tehakse, kui ''selector'' väli valib teate. On olemas 4 erinevat vormi:
 
*Teekonna nimi (algab tõusva kaldjoonega).
*Nimi või IP aadress (eelneb ät ("@") märk).
*/dev/console.
*Tärn.
 
<p>
[http://www.qnx.com/developers/docs/6.3.2/neutrino/utilities/s/syslog.conf.html]
[https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?syslog.conf] </p>


= ''Facility'' =
= ''Facility'' =
   
   
''Facility'' on väärtus, mis näitab ära milline protsess on teate loonud, näiteks kood number 5 on syslog, mis kirjeldab ära et teade on loodud syslogd poolt. Since the Syslog protocol was originally written on BSD Unix, the Facilities reflect the names of Unix processes and Daemons.
<p>'''''Facility''''' kirjeldab seda osa süsteemist, mis näitab ära milline protsess on teate loonud, näiteks kood number 5 on syslog, mis kirjeldab ära et teade on loodud syslogd poolt.</p>
 
A facility code is used to specify the type of program that is logging the message. Messages with different facilities may be handled differently.[4] The list of facilities available[5] is defined by RFC 3164:
 
Syslog messages are broadly categorized on the basis of the sources that generate them.
Syslog teated on üldjoontes kategoriseeritud neid loonud lähteandmete põhjal.
Syslog teated on üldjoontes kategoriseeritud neid loonud lähteandmete põhjal.
These sources can be the operating system, the process, or an application.
Need allikad on näiteks operatsioonisüsteem, protsess või programm.
Need allikad on näiteks operatsioonisüsteem, protsess või programm.
These categories, called facility, are represented by integers, as shown in Table 4-1.
Need kategooriad, ''ing. k facilities'', on esindatud täisarvuna nagu on näidatud tabelis 1.
Need kategooriad, ''ing. k facilities'', on esindatud täisarvuna nagu on näidatud tabelis 1.
The local use facilities are not reserved and are available for general use.
Kategooriad 16-21 ''(local use)'' ei ole reserveeritud ja on saadaval üldiseks kasutamiseks.
Kategooriad 16-21 ''(local use)'' ei ole reserveeritud ja on saadaval üldiseks kasutamiseks.
Hence, the processes and applications that do not have pre-assigned facility values can choose any of the eight local use facilities.
Seepärast protsessid ja programmid, millel ei ole eelnevalt ette määratud kategooriat, saavad valida mistahes kaheksa ''local use'' kategooria vahel.  
Seepärast protsessid ja programmid, millel ei ole eelnevalt ette määratud kategooriat, saavad valida mistahes kaheksa ''local use'' kategooria vahel.  
Näiteks Cisco vahendid kasutavad ühte ''local use'' kategooriat teadete saatmiseks.
Näiteks Cisco vahendid kasutavad ühte ''local use'' kategooriat teadete saatmiseks.
<p>
[http://www.ciscopress.com/articles/article.asp?p=426638]
[https://library.netapp.com/ecmdocs/ECMP1196979/html/man5/na_syslog.conf.5.html] </p>


 
''Facilities'' tabel: [http://www.kiwisyslog.com/help/syslog/index.html?protocol_facilities.htm] [http://linux.die.net/man/3/syslog]
''Facilities'' tabel: [http://www.kiwisyslog.com/help/syslog/index.html?protocol_facilities.htm][https://en.wikipedia.org/wiki/Syslog]
<br>
<br>
    <p>''tabel 1 - teadete kirjeldus koos koodiga''</p>
   
   
<table class="wikitable">
<table class="wikitable">
Line 54: Line 95:
<td>0</td>
<td>0</td>
<td>kern</td>
<td>kern</td>
<td>kesksed teated</td>
<td>kesksed teated ''(kernel messages)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>1</td>
<td>1</td>
<td>user</td>
<td>user</td>
<td>kasutajapõhised teated</td>
<td>kasutajapõhised teated ''(user-level messages)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>2</td>
<td>2</td>
<td>mail</td>
<td>mail</td>
<td>mailisüsteem</td>
<td>mailisüsteem ''(mail system)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>3</td>
<td>3</td>
<td>daemon</td>
<td>daemon</td>
<td>süsteemiprogrammid</td>
<td>süsteemiprogrammid ''(system daemons)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>4</td>
<td>4</td>
<td>auth</td>
<td>auth</td>
<td>kaitse/loa teated</td>
<td>kaitse/loa teated ''(security/authorization messages)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>5</td>
<td>5</td>
<td>syslog</td>
<td>syslog</td>
<td>teated genereeritakse syslogd poolt</td>
<td>teated genereeritakse syslogd poolt ''(messages generated internally by syslogd)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>6</td>
<td>6</td>
<td>lpr</td>
<td>lpr</td>
<td>line printer subsystem</td>
<td>rea printimise allsüsteem ''(line printer subsystem)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>7</td>
<td>7</td>
<td>news</td>
<td>news</td>
<td>võrguuudiste allsüsteem</td>
<td>võrguuudiste allsüsteem ''(network news subsystem)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>8</td>
<td>8</td>
<td>uucp</td>
<td>uucp</td>
<td>UUCP allsüsteem</td>
<td>UUCP allsüsteem ''(UUCP subsystem)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>9</td>
<td>9</td>
<td></td>
<td></td>
<td>kellaprogramm</td>
<td>kellaprogramm ''(clock daemon)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>10</td>
<td>10</td>
<td>authpriv</td>
<td>authpriv</td>
<td>kaitse/volituse teated</td>
<td>kaitse/loa teated ''(security/authorization messages)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>11</td>
<td>11</td>
<td>ftp</td>
<td>ftp</td>
<td>FTP programm</td>
<td>FTP programm ''(FTP daemon)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>12</td>
<td>12</td>
<td>-</td>
<td>-</td>
<td>NTP allsüsteem</td>
<td>NTP allsüsteem ''(NTP subsystem)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>13</td>
<td>13</td>
<td>-</td>
<td>-</td>
<td>log audit</td>
<td>log'i audit ''(log audit)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>14</td>
<td>14</td>
<td>-</td>
<td>-</td>
<td>logi hoiatus</td>
<td>logi hoiatus ''(log alert)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>15</td>
<td>15</td>
<td>cron</td>
<td>cron</td>
<td>ajakava programm</td>
<td>ajakava programm ''( clock daemon)''</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>16</td>
<td>16</td>
<td>local0</td>
<td>local0</td>
<td>lokaalne kasutus 0 (local0)</td>
<td>local use 0 (local0)</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>17</td>
<td>17</td>
<td>local1</td>
<td>local1</td>
<td>lokaalne kasutus 1 (local1)</td>
<td>local use 1 (local1)</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>18</td>
<td>18</td>
<td>local2</td>
<td>local2</td>
<td>lokaalne kasutus 2 (local2)</td>
<td>local use 2 (local2)</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>19</td>
<td>19</td>
<td>local3</td>
<td>local3</td>
<td>lokaalne kasutus 3 (local3)</td>
<td>local use 3 (local3)</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>20</td>
<td>20</td>
<td>local4</td>
<td>local4</td>
<td>lokaalne kasutus 4 (local4)</td>
<td>local use 4 (local4)</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>21</td>
<td>21</td>
<td>local5</td>
<td>local5</td>
<td>lokaalne kasutus 5 (local5)</td>
<td>local use 5 (local5)</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>22</td>
<td>22</td>
<td>local6</td>
<td>local6</td>
<td>lokaalne kasutus 6 (local6)</td>
<td>local use 6 (local6)</td>
</tr>
</tr>
<tr>
<tr>
<td>23</td>
<td>23</td>
<td>local7</td>
<td>local7</td>
<td>lokaalne kasutus 7 (local7)</td>
<td>local use 7 (local7)</td>
</tr>
</tr>
</table>
</table>
''tabel 1''


= Probleemide raskusastmed =
= Probleemide raskusastmed ''(Severity)'' =
 
<p>Allikas või kategooria ''(facility)'', mis genereerib syslog teate, samuti täpsustab teate raskusastme, kasutades ühekohalist täisarvu nagu on näidatud tabelis 2.</p>
<p>
[http://www.ciscopress.com/articles/article.asp?p=426638]
[https://library.netapp.com/ecmdocs/ECMP1155684/html/GUID-47409305-C24E-4363-B00E-9AE0451AC8DF.html]</p>
<p></p>
<br>


<p>''Tabel 2 - probleemide raskusastmed koos kirjelduse ja selgitusega''  [http://www.kiwisyslog.com/help/syslog/index.html?protocol_levels.htm]</p>
{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
|-
|-
Line 197: Line 245:
|}
|}


Teated 5 ja 6 on täiesti normaalsed.
Teated 5 ja 6 on täiesti normaalsed, aga neile peaks aeg-ajalt tähelepanu pöörama.


= Syslog faili sisu vaatamine =
= Syslog faili sisu vaatamine =


Prindib välja syslog faili sisu
<p>Prindib välja syslog faili sisu</p>


<pre>cat /var/log/syslog</pre>
<pre>cat /var/log/syslog</pre>
Line 231: Line 279:


[[File:tail.png|600px]]
[[File:tail.png|600px]]
<p>
[http://www.howtogeek.com/117878/how-to-view-write-to-system-log-files-on-ubuntu/] </p>
= Kokkuvõte =
<p>Käesolevas referaadis võeti kokkuvõtvalt kokku syslog'i mõiste, syslogi teadete sisu ja konfiguratsioonifaili sisu. Samuti lisati ka mõned käsud, millega on võimalik vaadata syslog teateid. </p>
<p>Materjali on antud teema puhul väga palju, millest lugejale lihtsat ja arusaadavat artiklit teha. Lisa märkusena siia juurde ka, et mõned väljendid on kaldkirjas ja inglise keelsed, kuna eesti keelde tõlgituna ei pruugiks neist nii aru saada nagu originaalkirjas. </p>
<p>Üldjoontes võtab artikkel kokku kõige tähtsama, mida võiks syslog'i kohta teada.</p>


= Kasutatud materjalid =
= Kasutatud materjalid =
*https://en.wikipedia.org/wiki/Syslog
*'''1.''' http://www.ciscopress.com/articles/article.asp?p=426638
*http://www.linuxhomenetworking.com/wiki/index.php/Quick_HOWTO_:_Ch05_:_Troubleshooting_Linux_with_syslog
*'''2.''' http://www.linuxhomenetworking.com/wiki/index.php/Quick_HOWTO_:_Ch05_:_Troubleshooting_Linux_with_syslog
*http://www.kiwisyslog.com/help/syslog/index.html?protocol_facilities.htm
*'''3.''' http://linux.die.net/man/8/syslogd
*https://www.sans.org/reading-room/whitepapers/logging/ins-outs-system-logging-syslog-1168
*'''4.''' https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?query=syslogd&sektion=8
*http://linux.die.net/man/3/syslog
*'''5.''' http://www.qnx.com/developers/docs/6.3.2/neutrino/utilities/s/syslog.conf.html
*http://www.qnx.com/developers/docs/6.3.2/neutrino/utilities/s/syslog.conf.html
*'''6.''' https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?syslog.conf
*https://www.freebsd.org/cgi/man.cgi?syslog.conf
*'''7.''' http://www.ciscopress.com/articles/article.asp?p=426638
*https://library.netapp.com/ecmdocs/ECMP1155684/html/GUID-47409305-C24E-4363-B00E-9AE0451AC8DF.html
*'''8.''' https://library.netapp.com/ecmdocs/ECMP1196979/html/man5/na_syslog.conf.5.html
*'''9.''' http://www.kiwisyslog.com/help/syslog/index.html?protocol_facilities.htm
*'''10.''' http://linux.die.net/man/3/syslog
*'''11.''' http://www.ciscopress.com/articles/article.asp?p=426638
*'''12.''' https://library.netapp.com/ecmdocs/ECMP1155684/html/GUID-47409305-C24E-4363-B00E-9AE0451AC8DF.html
*'''13.''' http://www.kiwisyslog.com/help/syslog/index.html?protocol_levels.htm
*'''14.''' http://www.howtogeek.com/117878/how-to-view-write-to-system-log-files-on-ubuntu/


[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Latest revision as of 21:01, 18 December 2015

Autor

Kaari Zalite A31 2015/2016

Sissejuhatus

Järgnevas artiklis seletatakse lahti syslog mõiste, saadakse teada, millist informatsiooni endas sisaldab syslog'i konfiguratsioonifail. Samuti uuritakse, mida sisaldab endas üks syslog'i teade ja tehakse kindlaks, millisel juhul tuleb teatele kiiret tähelepanu pöörata ja millisel juhul mitte.

Mis on syslog?

Syslog on utiliit, mille autoriks on Eric Allman. Syslog genereerib süsteemi logifailid ning saadab need läbi IP võrgu syslog serverisse /var/log/ kasuta. Syslog'i teateid saadavad välja erinevad võrguseadmed: ruuterid, switchid jms. Syslog'i paketi suurus on 1024 baiti ning see suurus on limiteeritud.

Pakett sisaldab järgnevat informatsiooni:

  • Kategooria (Facility)
  • Raskusaste (Severity)
  • Nimi või IP aadress (Hostname)
  • Ajatempel (Timestamp)
  • Teade (Message)

[1][2]

syslogd

Syslogd on programm, mis loob syslog'i teateid.

Ülevaade:

-a   pesa

-d   viib programmi, kus saab vigu parandada

-f   konfiguratsioonifail

-h   saadab teated edasi

-l   nime või IP aadressi nimekiri

-m   ajavahemik

-n   tühistab DNS päringu

-p   pesa

-r   võimaldab saada teateid läbi võrgu

-s   domeenilist

-S   paljusõnaline logimine

-v   prindi ja lahku

-x   Väldib ummikuid, kui nimeserver käib sama serveri peal, kus töötab syslog programm

Failid:

  • /etc/syslog.conf          Konfiguratsioonifail
  • /dev/log                     Unixi domeeni pesa, kust kohalikke syslog sõnumeid lugeda.
  • /var/run/syslogd.pid      Fail sisaldab syslogd protsessi ID'd.


Täpsem info järgnevatest allikatest: [3] [4]

syslog.conf

syslog.conf fail on syslogd programmi konfiguratsiooni fail. See sisaldab kahe väljaga ridu:

  • Selector field

Selector väli on kodeeritud nagu süsteemi osa, mis loob teateid (facility - tabel1), punkt (".") ja tase (level) ilma tühikuteta. Facility ja level on mõlemad tõusutundetud suure ja väikese tähe suhtes.

  • Action field

Iga rea action väli täpsustab ära, millist tegevust tehakse, kui selector väli valib teate. On olemas 4 erinevat vormi:

  • Teekonna nimi (algab tõusva kaldjoonega).
  • Nimi või IP aadress (eelneb ät ("@") märk).
  • /dev/console.
  • Tärn.

[5] [6]

Facility

Facility kirjeldab seda osa süsteemist, mis näitab ära milline protsess on teate loonud, näiteks kood number 5 on syslog, mis kirjeldab ära et teade on loodud syslogd poolt.

Syslog teated on üldjoontes kategoriseeritud neid loonud lähteandmete põhjal. Need allikad on näiteks operatsioonisüsteem, protsess või programm. Need kategooriad, ing. k facilities, on esindatud täisarvuna nagu on näidatud tabelis 1. Kategooriad 16-21 (local use) ei ole reserveeritud ja on saadaval üldiseks kasutamiseks. Seepärast protsessid ja programmid, millel ei ole eelnevalt ette määratud kategooriat, saavad valida mistahes kaheksa local use kategooria vahel. Näiteks Cisco vahendid kasutavad ühte local use kategooriat teadete saatmiseks.

[7] [8]

Facilities tabel: [9] [10]

tabel 1 - teadete kirjeldus koos koodiga

Kood Võtmesõna Kirjeldus
0 kern kesksed teated (kernel messages)
1 user kasutajapõhised teated (user-level messages)
2 mail mailisüsteem (mail system)
3 daemon süsteemiprogrammid (system daemons)
4 auth kaitse/loa teated (security/authorization messages)
5 syslog teated genereeritakse syslogd poolt (messages generated internally by syslogd)
6 lpr rea printimise allsüsteem (line printer subsystem)
7 news võrguuudiste allsüsteem (network news subsystem)
8 uucp UUCP allsüsteem (UUCP subsystem)
9 kellaprogramm (clock daemon)
10 authpriv kaitse/loa teated (security/authorization messages)
11 ftp FTP programm (FTP daemon)
12 - NTP allsüsteem (NTP subsystem)
13 - log'i audit (log audit)
14 - logi hoiatus (log alert)
15 cron ajakava programm ( clock daemon)
16 local0 local use 0 (local0)
17 local1 local use 1 (local1)
18 local2 local use 2 (local2)
19 local3 local use 3 (local3)
20 local4 local use 4 (local4)
21 local5 local use 5 (local5)
22 local6 local use 6 (local6)
23 local7 local use 7 (local7)

Probleemide raskusastmed (Severity)

Allikas või kategooria (facility), mis genereerib syslog teate, samuti täpsustab teate raskusastme, kasutades ühekohalist täisarvu nagu on näidatud tabelis 2.

[11] [12]


Tabel 2 - probleemide raskusastmed koos kirjelduse ja selgitusega [13]

Väärtus Raskusaste Võtmesõna Kirjeldus Selgitus
0 Emergency emerg Süsteem on kasutuskõlbmatu Paanika! Põhjuseks võib olla looduskatastroof.
1 Alert alert Tuleb koheselt korda teha Tuleb koheselt korda teha.
2 Critical crit Kriitiline seisund Tuleb koheselt reageerida. "Critical" tuleb korda teha enne "Alert" seisundit.
3 Error err Vea seisund Tuleb üle anda arendajale või administraatorile ja kindla aja jooksul korda teha.
4 Warning warning Hoiatuse seisund Ei ole veel viga, aga kui midagi ette ei võeta, siis võib viga tekkida.
5 Notice notice Normaalne, aga siiski tähtis seisund Mitte tavapärased teated, peaks tähelepanu pöörama, aga mitte koheselt.
6 Informational info Informatsioonilised teated Teated informatsiooniks, ei pea midagi tegema.
7 Debug debug debug-level teated Kasulik info arendajale programmide parendamiseks.

Teated 5 ja 6 on täiesti normaalsed, aga neile peaks aeg-ajalt tähelepanu pöörama.

Syslog faili sisu vaatamine

Prindib välja syslog faili sisu

cat /var/log/syslog


Saab eraldi sõna otsida syslog faili seest:

Näiteks otsime sõna "job":

grep job /var/log/syslog


Saab vaadata syslog faili sisu, aga muuta ei saa:

less /var/log/syslog

Kui syslog'i fail on pikk, siis on head järgenavd 2 käsku, milleks on "head" ja "tail". "Head" prindib välja esimesed n rida ja "tail" prindib välja viimased n rida. Kui on soov näha viimati listaud ridu, siis on selleks parim variant kasutada "tail" käsku.

head -n 5 /var/log/syslog


tail -n 5 /var/log/syslog

[14]

Kokkuvõte

Käesolevas referaadis võeti kokkuvõtvalt kokku syslog'i mõiste, syslogi teadete sisu ja konfiguratsioonifaili sisu. Samuti lisati ka mõned käsud, millega on võimalik vaadata syslog teateid.

Materjali on antud teema puhul väga palju, millest lugejale lihtsat ja arusaadavat artiklit teha. Lisa märkusena siia juurde ka, et mõned väljendid on kaldkirjas ja inglise keelsed, kuna eesti keelde tõlgituna ei pruugiks neist nii aru saada nagu originaalkirjas.

Üldjoontes võtab artikkel kokku kõige tähtsama, mida võiks syslog'i kohta teada.

Kasutatud materjalid