User:Pfridoli: Difference between revisions
Created page with " == Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) == Autor: Peeter Fridolin Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016 === Essee === Esimese loengu külaliseks oli Andres Kütt ja ta sele..." |
No edit summary |
||
| Line 8: | Line 8: | ||
=== Essee === | === Essee === | ||
Esimese loengu külaliseks oli Andres Kütt ja ta seletas enda rännak IT alasse. Ta seletas ühe loo arhitektist ka. Talle juba lapsepõlve peale meeldis kasutada arvutit ja see on teda mõjutanud tema elu. Mida iganes suuna ta valis, ikka tekkis tal kokkusaamine IT alaga. Kuna ta on käinud mitu erinevates ülikoolides, ta ütles, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned keskenduvad rohkem akadeemilise suuna ja teised praktilise. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kuna | Esimese loengu külaliseks oli Andres Kütt ja ta seletas enda rännak IT alasse. Ta seletas ühe loo arhitektist ka. Talle juba lapsepõlve peale meeldis kasutada arvutit ja see on teda mõjutanud tema elu. Mida iganes suuna ta valis, ikka tekkis tal kokkusaamine IT alaga. Kuna ta on käinud mitu erinevates ülikoolides, ta ütles, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned keskenduvad rohkem akadeemilise suuna ja teised praktilise. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kuna ta sai selle kaudu paremini aru. Seletas ka, et igal ainel on põhjus olemas. Mõni aine võib tunduda küll kasutu või igav (matemaatika,füüsika), aga nad ikka annavad midagi inimestele lõpuks.Lõpupoole ta hakkas rääkima arhitektist. Ma ei saanud algul selle loost aru, aga lõpu poole sain. Arhitekt on põhimõtteliselt projekti juht. Mõned arvavad, et need inimesed teevad vähe tööd ja raiskavad aega. Tegelikult nad teevad palju. Nad aitavad töötjatel õigesse suunda viia, et ei tegiks vigu projektis. Minu arust oli see loeng üsna huvitav. Sain huvitava vaatepildi, kuidas ülikoolid töötavad ja kui tähtsad on arhitektid. | ||
Teise loengu külaliseks oli Kristel ja Marko Kruustük. Nad rääkisid testimisest ja startupidest. Algul nad rääkisid, kuidas nad sattusid IT alasse ja miks neile nii meeldib testimine. Seletasid ära ka, mis see testija teeb ja miks see nii huvitav on. Pärast seda nad hakkasid rääkima startupidest. Tõid igasuguseid näiteid kuulsatest Eesti startupidest(Transferwise, Pipedrive vms) ja hakkasid rääkima ka enda teekonna sellesse alasse. Põhimõtteliselt, kui sa tahad teha mingi startupi, siis sul peab olema kindel visioon. Selleks on vaja palju plaanimist. Peab mõtlema ka selle peale, et kas sellest ideest saab äri teha. See loeng oli üsna vajalik mulle, sest see andis mulle parema vaatepildi, mis startup täpsemalt on ja kuidas need töötavad. Sain teada ka, mis testijad teevad ja miks nad vajalikud on. | |||
=== Õpingukorralduse küsimused === | === Õpingukorralduse küsimused === | ||
Revision as of 11:24, 7 September 2016
Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)
Autor: Peeter Fridolin
Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016
Essee
Esimese loengu külaliseks oli Andres Kütt ja ta seletas enda rännak IT alasse. Ta seletas ühe loo arhitektist ka. Talle juba lapsepõlve peale meeldis kasutada arvutit ja see on teda mõjutanud tema elu. Mida iganes suuna ta valis, ikka tekkis tal kokkusaamine IT alaga. Kuna ta on käinud mitu erinevates ülikoolides, ta ütles, et kõik koolid on väga erinevad. Mõned keskenduvad rohkem akadeemilise suuna ja teised praktilise. Talle meeldis rohkem praktiline suund, kuna ta sai selle kaudu paremini aru. Seletas ka, et igal ainel on põhjus olemas. Mõni aine võib tunduda küll kasutu või igav (matemaatika,füüsika), aga nad ikka annavad midagi inimestele lõpuks.Lõpupoole ta hakkas rääkima arhitektist. Ma ei saanud algul selle loost aru, aga lõpu poole sain. Arhitekt on põhimõtteliselt projekti juht. Mõned arvavad, et need inimesed teevad vähe tööd ja raiskavad aega. Tegelikult nad teevad palju. Nad aitavad töötjatel õigesse suunda viia, et ei tegiks vigu projektis. Minu arust oli see loeng üsna huvitav. Sain huvitava vaatepildi, kuidas ülikoolid töötavad ja kui tähtsad on arhitektid.
Teise loengu külaliseks oli Kristel ja Marko Kruustük. Nad rääkisid testimisest ja startupidest. Algul nad rääkisid, kuidas nad sattusid IT alasse ja miks neile nii meeldib testimine. Seletasid ära ka, mis see testija teeb ja miks see nii huvitav on. Pärast seda nad hakkasid rääkima startupidest. Tõid igasuguseid näiteid kuulsatest Eesti startupidest(Transferwise, Pipedrive vms) ja hakkasid rääkima ka enda teekonna sellesse alasse. Põhimõtteliselt, kui sa tahad teha mingi startupi, siis sul peab olema kindel visioon. Selleks on vaja palju plaanimist. Peab mõtlema ka selle peale, et kas sellest ideest saab äri teha. See loeng oli üsna vajalik mulle, sest see andis mulle parema vaatepildi, mis startup täpsemalt on ja kuidas need töötavad. Sain teada ka, mis testijad teevad ja miks nad vajalikud on.
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus A
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastused
- Kui on esimene õppeaasta, siis saad teha kordussooritust aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ning järgmise õppeaasta eelnädalal. Kui on teine õppeaasta, siis toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal.
- Ei pea õppejõuga kokku leppima, kõik asjad toimuvad ÕIS-is.
- Kui on soov teha kordussooritust, siis sa pead registreeruma ÕIS-i kaudu (Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis).
- Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
- RF tudengid ei pea maksma kordussooritusele, aga ikka peavad registreeruma.
- Korduseksamid on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastused
- Kui on soov vahetada õppekava, siis peab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäeva enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.
- Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.
- Deklareerimisel tasub arvestada oma õppekava ainete soovituslikku järgnevust semestrite kaupa ja valida ainete läbimiseks enda õpperühm, et vältida loengute ajalist kattuvust tunniplaanis.?????????
Viited
- http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Punkt 5.2.13.2
- http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Punkt 5.2.8
- http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Punkt 5.2.8
- http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Punkt 5.2.12
- http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Punkt 5.2.7
- http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine punkt 7.2.1
- http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#%C3%95ppetegevuse%20alused punkt 1.3.6
