User:Makokk: Difference between revisions
| Line 9: | Line 9: | ||
Esimeses loengus tutvustati meile ainet ennast ja sellega kaasnevaid kohustusi. Samuti viidi meid ka kurssi erinevate õppeastmetega, seadusliku raamistikuga ja räägiti IT Kolledžist üldiselt. Peale selle tutvustati miele ka õppekorralduse eeskirja, mille pidi ka hiljem kodus läbi lugema, et oleks kõik aru saadav, kuidas koolis käituma peab ja kuidas IT Kolledž toimib. Loengu lõpus tõi Andres Septer välja mõned tarkuseterad, mida järgides peaks koolis käimine ja kooli lõpetamine sujuma ladusamalt.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> | Esimeses loengus tutvustati meile ainet ennast ja sellega kaasnevaid kohustusi. Samuti viidi meid ka kurssi erinevate õppeastmetega, seadusliku raamistikuga ja räägiti IT Kolledžist üldiselt. Peale selle tutvustati miele ka õppekorralduse eeskirja, mille pidi ka hiljem kodus läbi lugema, et oleks kõik aru saadav, kuidas koolis käituma peab ja kuidas IT Kolledž toimib. Loengu lõpus tõi Andres Septer välja mõned tarkuseterad, mida järgides peaks koolis käimine ja kooli lõpetamine sujuma ladusamalt.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24. august loengusalvestus]</ref> | ||
Teist loengut käis pidamas arhitekt Andres Kütt, kes rääkis väga huvitavalt sellest kuidas tema elu on kulgenud ja kuidas on temast saanud riigi infosüsteemi peaarhitekt. Tema elu kuni arhitekti ametini oli pikk ja töökas ning täis õppimist. Ta arendas ja õppis mitmes erinevas koolis nii Eesti kui ka välismaal, kus ta sai palju teadmisi, mida arhitekti töös rakendada, sest arhitekt, nagu tema seda ütleb, on inimene, kes juhib keerukust ja ta on ka inimene, keda ainukesena huvitab keerukuse juhtimine. Kuna arhitektil võivad olla ükskõik kui keerulised ülesanded, siis ta peab ikka nendega toime tulema ja sellepärast tulebki ta kasuks kõik need kraadid ja diplomid, mida ta kunagi omandanud on. Oma loengus ta andis nõu kuidas mõelda teistmoodi kui koolis mingi aine ei meeldi või see tundub olevat ebavajalik, sellepärast peabki mõtlema, miks ainet õpetatakse ja kuidas see tulevikus kasuks tuleb, näiteks matemaatiline analüüs õpetab , kuidas mitte toore jõuga teatud ülesannetele läheneda. Samuti soovitas Andres õppida välismaal, sest sealne süsteem on Eesti süsteemist palju erinev. Ta tõi ka loengus välja moraali, mis kõlab sedasi, et kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ | Teist loengut käis pidamas arhitekt Andres Kütt, kes rääkis väga huvitavalt sellest kuidas tema elu on kulgenud ja kuidas on temast saanud riigi infosüsteemi peaarhitekt. Tema elu kuni arhitekti ametini oli pikk ja töökas ning täis õppimist. Ta arendas ja õppis mitmes erinevas koolis nii Eesti kui ka välismaal, kus ta sai palju teadmisi, mida arhitekti töös rakendada, sest arhitekt, nagu tema seda ütleb, on inimene, kes juhib keerukust ja ta on ka inimene, keda ainukesena huvitab keerukuse juhtimine. Kuna arhitektil võivad olla ükskõik kui keerulised ülesanded, siis ta peab ikka nendega toime tulema ja sellepärast tulebki ta kasuks kõik need kraadid ja diplomid, mida ta kunagi omandanud on. Oma loengus ta andis nõu kuidas mõelda teistmoodi kui koolis mingi aine ei meeldi või see tundub olevat ebavajalik, sellepärast peabki mõtlema, miks ainet õpetatakse ja kuidas see tulevikus kasuks tuleb, näiteks matemaatiline analüüs õpetab , kuidas mitte toore jõuga teatud ülesannetele läheneda. Samuti soovitas Andres õppida välismaal, sest sealne süsteem on Eesti süsteemist palju erinev. Ta tõi ka loengus välja moraali, mis kõlab sedasi, et kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus]</ref> | ||
Kolmandat loengut käisid pidamas Kristel & Marko Kruustük, kes rääkisid meile oma eluteest IT maailmas, startupidest ja sellest kuidas neil õnnestus ise üks edukas startup luua ja sellega siiamaani läbilüüa. | Kolmandat loengut käisid pidamas Kristel & Marko Kruustük, kes rääkisid meile oma eluteest IT maailmas, startupidest ja sellest kuidas neil õnnestus ise üks edukas startup luua ja sellega siiamaani läbilüüa. Loengu põhi teemaks oli starupid ja see kuidas nemad oma startupiga edukaks said ja kuidas nad sellega pankrotti ei läinud, sest nagu loengus räägiti, siis startupid on need firmad, millel on pidevalt ressurssi vaja ja kui see otsa saab siis läheb firma pankrotti ja isegi siis kui firmal võib olla väga hea idee peab neil olema ikkagi pidevalt raha, et seda firmat töös hoida ja oma eesmärgini jõuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07. september loengusalvestus]</ref> | ||
==Õpingukorralduse küsimused== | ==Õpingukorralduse küsimused== | ||
Revision as of 20:27, 17 October 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Martin Kokk
Esitamise kuupäev: 18.10.2016
Essee
Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, kus tutvustatakse IT Kolledži erialasid, annab nõu ja soovitusi, et tulevases elus oleks tööturul kergem hakkama saada. Selle aine kaudu saame hea ülevaate IT maailmast ja seda läbi inimeste, kes puutuvad infotehnoloogiaga iga päev kokku. Samuti paneb aine mõtlema, mida peale kooli tegema asuda või kas see eriala üldse sobib mulle. Nagu varasemate aastate tudengid on öeldnud, et loengud on huvitavad, harivad ja mõtlema panevad, siis kõige raskem on ikka hommikul õigeks ajaks kohale jõuda.
Esimeses loengus tutvustati meile ainet ennast ja sellega kaasnevaid kohustusi. Samuti viidi meid ka kurssi erinevate õppeastmetega, seadusliku raamistikuga ja räägiti IT Kolledžist üldiselt. Peale selle tutvustati miele ka õppekorralduse eeskirja, mille pidi ka hiljem kodus läbi lugema, et oleks kõik aru saadav, kuidas koolis käituma peab ja kuidas IT Kolledž toimib. Loengu lõpus tõi Andres Septer välja mõned tarkuseterad, mida järgides peaks koolis käimine ja kooli lõpetamine sujuma ladusamalt.[1]
Teist loengut käis pidamas arhitekt Andres Kütt, kes rääkis väga huvitavalt sellest kuidas tema elu on kulgenud ja kuidas on temast saanud riigi infosüsteemi peaarhitekt. Tema elu kuni arhitekti ametini oli pikk ja töökas ning täis õppimist. Ta arendas ja õppis mitmes erinevas koolis nii Eesti kui ka välismaal, kus ta sai palju teadmisi, mida arhitekti töös rakendada, sest arhitekt, nagu tema seda ütleb, on inimene, kes juhib keerukust ja ta on ka inimene, keda ainukesena huvitab keerukuse juhtimine. Kuna arhitektil võivad olla ükskõik kui keerulised ülesanded, siis ta peab ikka nendega toime tulema ja sellepärast tulebki ta kasuks kõik need kraadid ja diplomid, mida ta kunagi omandanud on. Oma loengus ta andis nõu kuidas mõelda teistmoodi kui koolis mingi aine ei meeldi või see tundub olevat ebavajalik, sellepärast peabki mõtlema, miks ainet õpetatakse ja kuidas see tulevikus kasuks tuleb, näiteks matemaatiline analüüs õpetab , kuidas mitte toore jõuga teatud ülesannetele läheneda. Samuti soovitas Andres õppida välismaal, sest sealne süsteem on Eesti süsteemist palju erinev. Ta tõi ka loengus välja moraali, mis kõlab sedasi, et kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks.[2]
Kolmandat loengut käisid pidamas Kristel & Marko Kruustük, kes rääkisid meile oma eluteest IT maailmas, startupidest ja sellest kuidas neil õnnestus ise üks edukas startup luua ja sellega siiamaani läbilüüa. Loengu põhi teemaks oli starupid ja see kuidas nemad oma startupiga edukaks said ja kuidas nad sellega pankrotti ei läinud, sest nagu loengus räägiti, siis startupid on need firmad, millel on pidevalt ressurssi vaja ja kui see otsa saab siis läheb firma pankrotti ja isegi siis kui firmal võib olla väga hea idee peab neil olema ikkagi pidevalt raha, et seda firmat töös hoida ja oma eesmärgini jõuda.[3]
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist, kokku saab sooritada arvestust kolmel korral. Kordussooritusele tuleb end registreerida ÕIS-is 2 tööpäeva enne sooritust. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4] Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal olev õpilane ei pea midagi maksma. Tasulisel (OF) õppekohal olev õpilane peab maksma 20€ kordussoorituse eest[5].
Küsimus 5
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?
Vastus
Vajaduspõhise õppetoetuse saamise eeldused on: [6]
1) õpilane on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem
2) õpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot
3) õpilane õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%)
Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust, mida arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.
Toetuse saamiseks tuleb esitada toetus riigiportaalis www.eesti.ee - Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus (sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).
Selleks, et saada õppetoetust peab olema minimaalne ainepunktide arv semestris vähemalt 27 EAP-d.
Ülesanne
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
Vastus
X=20; Y=28
Kokku peab kahe semestri peale tulema 54 EAPd[7].
20 + 28 = 48 EAPd
54 - 48 = 6 EAPd
Kuna 6 EAPd jäi tgemata ja üks tegemata EAP maksab 50€, siis
6 * 50 = 300€
läheb tasumisele 300€ suurune arve.
Viited
- ↑ Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 24. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu." (Andres Kütt) 31. august loengusalvestus
- ↑ Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel & Marko Kruustük) 07. september loengusalvestus
- ↑ 5.2. Eksamite ja arvestuste korraldus
- ↑ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal
- ↑ Vajaduspõhine õppetoetus
- ↑ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal
