User:Ksaluvee

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kirstin Saluveer

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

Rühm: DK13

Essee

Kaks aastat tagasi, mil pistsin taskusse magistrikraadi, mõtlesin, et teen õppimisest mõneks ajaks pausi. Tänaseks on võib-olla eneselegi üllatuseks see paus läbi ja olen taas tudeng – sel korral IT arenduse tudeng. Mõned mõtted, mis mul praegu peas tiirlevad peegeldavad küsimusi, kas ma tegin õige otsuse ning kuidas ma saan töö kõrvalt hakkama millegi õppimisega, mis tundub hetkel nii kauge, võõras ja keeruline.

Nende mõtete taustal oli väga motiveeriv kuulda Andres Küti loengust sõnumit, mille kohaselt on kõik võimalik, kui miski pakub huvi ehk olemas on väga hea põhjus. Tema ise on suurepärane näide sellest, kuidas huvi ja tahte korral on võimalik palju ära teha - lõpetada MIT magister ettenähtud ajal töö ja pere kõrvalt on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Hea hariduse poole ei pea seejuures pürgima mitte kellegi teise pärast. Just nagu Kütt rõhutas, on vaid üks inimene, keda tegelikult see hea haridus huvitab, ja see on iga inimene ise. Akadeemilise maailma ägeduses oli Kütt enam kui veendunud, julgustades kõiki minema Eestist väljapoole mainekatesse ülikoolidesse haridust omandama.

Kui Andres Kütilt kuuldu põhjal võis järeldada, et tema avastas oma kutsumuse IT valdkonna vastu juba põhikoolis, väitsid nii Kristel kui ka Marko Kruustük , et enne IT Kolledžisse astumist polnud neil aimugi, mida nad oma eluga teha tahavad. Hetkel on nad aga ühe edukaima Eesti start-up’i Testlio kaasasutajad, tõestades, et hea idee ja järjepidevusega on võimalik kaugele jõuda. Start-up’idest rääkides rõhutasid nad, et lisaks IT poolele on iga start-up’i puhul oluline ka äriline pool. Tarvis on mõista, mida klient soovib. Seejuures on oluline pakutavat toodet/teenust fokusseerida nii palju kui võimalik. Kristeli ja Marko Kruustüki kogemused annavad tunnistust, et start-up’i ülesehitamine ei ole lust ja lillepidu. Testlio käivitamise käigus oli neil nii magamata öid kui ka hetki, kus raha pangakontol hakkas otsa saama ja peas keerlesid mõtted, kuidas edasi. Kõige selle juures meeldis mulle väga nende mõtteviis, mille järgi probleeme tuleb näha kui väljakutseid ehk iga madalpunkt etendab endas omaette võimalust.

Kuulates esinejate loenguid, sai mulle selgeks, et tee IT juurde on kõigil erisugune. Mitte-tehnoloogia taustaga inimesena oli seda innustav kuulda. Tänaseks üle 20 aasta IT maailmas praktilist kogemust omav Lembitu Lingi resümee on näiteks üsna kirev. Nagu loengust selgus, jõudis ta enne, kui elu viis ta IT valdkonda, olla nii katuse plekksepp, transporditööline kui ka küünlamasinate mehaanik. Lisaks sellele, et Lembitu Ling on heaks näiteks värvika elukäiguga IT eksperdile, oskan ma nüüd ka tänu tema antud loengule kirjeldada head süsteemi administraatorit – hea süsadmin on laisk ja nähtamatu. Laiskuse omadus avaldub Lingi selgituste kohaselt selles, kui midagi on vaja teha üle kolme korra käsitsi, scriptib hea süsadmin selle ära, vähendamaks töömahtu edaspidi. Ka sellele, miks ei ole hea süsadmin kogu aeg pildis, on lihtne selgitus. Kuna süsadmini ülesanne on tagada, et süsteemid toimiksid, tähendab süsadmini puhul nähtamatu olek, et ta on tulnud oma ülesannetega hästi toime.

Huvitavaid väiteid kuulsin ma loengute vältel teisigi. Seejuures, kui oli üks aspekt, mille ma n-ö „ostsin“ hoobilt, siis oli see andmete analüüsi vajalikkus. Sarnaselt Ivar Lauri loengus väljatoodule jagan arvamust, et otsused peavad tuginema analüüsil. Piiratud ressursside tingimustes, kus kõigega pole ajaliste piirangute tõttu võimalik tegeleda, aitab analüüs mõista, mis on suur probleem ja mis mitte. Teisisõnu, nagu Ivar Laur selgitas, annab just analüüs võimaluse leida vastus küsimusele, kuhu suunata tähelepanu ja ressursid, ning vältida seeläbi olukorda, mille puhul otsuste langetamisel lähtutakse justkui loteriist. Samas andmetega mängimine lihtsalt mängimise pärast pole samuti kuigi väärtuslik. Seetõttu nõustun Ivar Lauriga, et andmeanalüüsi läbi viies on hea mudeldaja/analüütiku eelduseks oskus aru saada nii analüüsi ärilisest kui ka tehnilisest poolest.

Nii Ivar Lauri kui ka Kristel ja Marko Kruustüki loengutes rõhutati, kuivõrd oluline on mõista nii äri kui ka IT poolt. Samal ajal on tõenäoliselt jutud IT ja äri poole erinevustest saanud paljudele teada-tuntud legendiks. Asjaliku dialoogi puudumine nende kahe üksuse vahel pole aga kindlasti mitte soovitud olukord ja see aspekt jääb kõlama Hedi Mardisoo loengust . Panga näitel kirjeldas Hedi Mardisoo IT ärikriitilist rolli, toonitades IT olulisust turvatunde pakkujana ning panga vastu oleva usalduse looja ja säilitajana. Usaldus on midagi, mille tõstmine on väga pikk protsess, ja sellest tulenevalt on äärmiselt tähtis, et IT ja äri pool suhtleksid üksteisega samas keeles. Minu jaoks jäi Mardisoo loengust kõige tugevamalt kostuma arvamus, mille kohaselt on ettevõtte edasiviiv jõud tihe koostöö äri ja IT vahel. Sildade ületamisel aitavad seejuures kaasa sisemine turundus ja kommunikatsioon. Koostöö olulisuse aspekti rõhutati – seda küll pisut teises kontekstis - juba antud aine sissejuhatavas loengus .

Kahtlemata on informatsiooni süsteemid ja nende areng on teinud meie elu palju lihtsamaks ning pakkunud palju uusi võimalusi. Ent oluline aspekt, mille peale argielus sageli ei mõelda (või vähemalt mina ei mõtle) on seotud sellega, et selle arenguga on käinud kaasas ka julgeoleku fookuspunktide liikumine. Sellest tulenevalt oli Jaan Priisalu küberkaitseteemaline loeng väga mõtlemapanev. Nagu Jaan Priisalu selgitas, on ajad, mil küberrünnakud oli vaid kaasnevaks nähtuseks, nüüdseks möödas. Täna toimub kõik esmalt kübermaailmas. Seejuures võrreldes küberkuritegevuse algusaastatega on tänaseks selles valdkonnas toimunud olulisi muutusi. Kui 2004. aastal olid küberkurjategijad sõltumatus, siis täna on hinnanguliselt ligikaudu 80% neist organiseerunud. Kriitiliste infrastruktuuride ning protsesside kaitsmine on muutunud seega äärmiselt oluliseks julgeoleku teemaks.

Nagu annavad tunnistust loenguid andnud IT ekspertide resümeed ning spetsiifilised erialad, on võimaluste ja väljundite hulk IT valdkonnas lai. Töötada on võimalik nii riigi-kui ka eri suurustega erasektori ettevõttes või luua hoopis oma start-up, sealjuures kõik need valikud kätkevad endas nii plusse kui ka miinuseid. Võimalus liikuda IT eriala sees või sellest sisse ja välja on aga, nagu Einar Koltšanov IT tööturu ja karjäärikäänakute loengus välja toob, igaühe võimalus muutuda ja end pidevalt täiendada. Eesti tööturu eripärasid arvesse võttes, on säärane mobiilsus tihtilugu ka n-ö “sunnitud”. Andres Septer kirjeldab samas loengus, kuidas Eesti ettevõtetes üldjuhul töötajaid ei edutata, mistõttu tuleb kõrgemat positsiooni soovides töökohta vahetada. Suhete võrgustik on seejuures hea töökoha leidmise alustalaks. Kuna parimad töökohad jagatakse ära tagatubades, on tööportaalid Septeri sõnul üksnes jäätmehunnikud.

Kokkuvõttes võib öelda, et IT maailm on lai ja väljakutseid pakkuv, seostudes otseselt paljude teiste valdkondadega.

Õpingukorralduse küsimused ja ülesanne

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus

Kordusarvestust on võimalik teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani pärast õpetamisel olnud semestrit [p 5.2.12]. Kordusarvestuse läbimise viis ja hindamiskriteeriumid on kirja pandud aineprogrammis [p 5.4.2] ning ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis [kkk]. Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral. [5.2.13.2] Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral [5.2.13]. Kordusarvestusele saab registreerida ÕISi kaudu [p 5.2.8.1]. Täpsemalt tuleb klikata ÕISis „Minu asjade“ lehel lingile „Kordussooritused“. [kkk] Riigi finantseeritaval õppekohal on kordusarvestuse tegemine tasuta, tasulisel õppekohal on see tasuline [5.2.7). Vastavalt teenuste tasumääradele 2016./2017. aastal maksab kordususoorituse tegemine OF õppekohal 20€.

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus

Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustele, lapse hooldamiseks või aja- või asendusteenistusse astumiseks . Muudel põhjustel ei ole võimalik esimese õppeaasta vältel õppepuhkusele minna. Selleks, et minna esimesel õppeaastal õppepuhkusele tuleb esitada õppeosakonda vabas vormis avaldus rektori nimele . Lisaks tuleb avaldusele lisada vastav lisadokument ja vastav lisadokument . Tervislikel põhjustel akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad avaldusele arstitõendi, lapse hooldamise tõttu akadeemilisele puhkuse taotlejad lisavad lapse sünnitunnistuse, aja- või asendusteenistusse astujatel tuleb lisada kutse nimetatud teenistustesse. Maksimaalne akadeemilise puhkuse aeg sõltub sellest, mis põhjusel puhkusele minnakse. Tervislikel põhjustel on akadeemilisele puhkusele võimalik minna kuni kaheks aastaks , aja- või asendusteenistuse läbimiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni üheks aastaks , lapse hooldamiseks on võimalik akadeemilisele puhkusele minna kuni lapse kolme aastaseks saamiseni . Akadeemilisele puhkuse lõpetamiseks tuleb hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus rektori nimele .. Akadeemilise puhkuse ajal saavad aineid deklareerida üksnes need isikud, kellel on keskmine, raske või sügav puue, kellel on alla 3-aastane laps või kes on puudega lapse vanem või eeskostja või kes on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega . Nimetatud isikud saavad akadeemilise puhkuse ajal teha järele ka eksameid ja arvestusi, ent muudel juhtudel pole see lubatud .

Ülesanne 1

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. X=2 => 1. semestri lõpuks on 21 EAPd Y=5 => 2. semestri lõpuks on 24 EAPd Õppekulude osalise hüvitamise määr: 50 € 1 EAP kohta [Finantsinfo, http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/] Õppekava täies mahus täitmise määr IT Kolledžis: 27 EAP semestris [Kõrgharidusreform, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine

Lahendus

Vajalik EAPde arv 1. aasta lõpuks: 27EAP*2=54EAP Kogutud EAPd= 21EAP + 24EAP=45 EAP Hüvitamisele kuuluvad EAPd = 54EAP – 45EAP = 9EAP Summa esitataval arvel = 9 * 50€ = 450€ Vastus: Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses ning sellest tulenevalt on esitatav arve 450 €.