User:Klasberg: Difference between revisions
| Line 4: | Line 4: | ||
Autor: Katrin Lasberg | Autor: Katrin Lasberg | ||
Esitamise kuupäev: | Esitamise kuupäev: 17. november 2016 | ||
==Essee== | ==Essee== | ||
| Line 11: | Line 11: | ||
Kristel ja Marko Kruustük rääkisid oma loo, kuidas nad Testlio lõid ja mis eelnes sellele tegevusele (Hackathonis osalemine jne). Mulle avaldas muljet see, millise entusiasmiga nad oma idee ellu viimise poole püüdlesid ning kuidas nad raskuste ees kartma ei löönud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et idee elluviimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: sa pead tõesti suhtuma oma ideesse kirglikult ja sul peab olema hea tiim. Ja veel mitut asja korraga teha ei saa! <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu Testimine ja startupid (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref> | Kristel ja Marko Kruustük rääkisid oma loo, kuidas nad Testlio lõid ja mis eelnes sellele tegevusele (Hackathonis osalemine jne). Mulle avaldas muljet see, millise entusiasmiga nad oma idee ellu viimise poole püüdlesid ning kuidas nad raskuste ees kartma ei löönud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et idee elluviimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: sa pead tõesti suhtuma oma ideesse kirglikult ja sul peab olema hea tiim. Ja veel mitut asja korraga teha ei saa! <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu Testimine ja startupid (Kristel ja Marko Kruustük) 07.09 loengusalvestus]</ref> | ||
Lembitu Lingi tee süsadminnimiseni algas nö. juppide füüsilisest kokkupanemisest ning läbi mitmete erinäoliste töökohtade. Loengust jäi mulle meelde repliik, et „hea süsadminn on laisk aga mitte liiga laisk“. Sisuliselt see tähendab seda, et kui pead mingit koodijuppi või tegevust üle kolme korra kordama-siis on mõistlik see ära skriptida ja hoiad niiviisi hulga aega kokku. Süsadminn nagu ka süsteemi arhitekt on „nähtamatu“, mis tähendab, et tema tööd ei ole justkui näha, sest kõik töötab ladusalt. Sellises olukorras võib tekkida ülemusel suhtumine, et süsadminni pole üldse vaja, sest kõik ju töötab suurepäraselt. Lembitu pani südamele, et siis tuleb olla valvas ja mitte lasta endale pähe istuda.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest"(Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengusalvestus]</ref> | |||
Revision as of 16:30, 17 November 2016
Erialatutvustuse aine arvestustöö
Autor: Katrin Lasberg
Esitamise kuupäev: 17. november 2016
Essee
Kristel ja Marko Kruustük rääkisid oma loo, kuidas nad Testlio lõid ja mis eelnes sellele tegevusele (Hackathonis osalemine jne). Mulle avaldas muljet see, millise entusiasmiga nad oma idee ellu viimise poole püüdlesid ning kuidas nad raskuste ees kartma ei löönud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et idee elluviimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: sa pead tõesti suhtuma oma ideesse kirglikult ja sul peab olema hea tiim. Ja veel mitut asja korraga teha ei saa! [1]
Lembitu Lingi tee süsadminnimiseni algas nö. juppide füüsilisest kokkupanemisest ning läbi mitmete erinäoliste töökohtade. Loengust jäi mulle meelde repliik, et „hea süsadminn on laisk aga mitte liiga laisk“. Sisuliselt see tähendab seda, et kui pead mingit koodijuppi või tegevust üle kolme korra kordama-siis on mõistlik see ära skriptida ja hoiad niiviisi hulga aega kokku. Süsadminn nagu ka süsteemi arhitekt on „nähtamatu“, mis tähendab, et tema tööd ei ole justkui näha, sest kõik töötab ladusalt. Sellises olukorras võib tekkida ülemusel suhtumine, et süsadminni pole üldse vaja, sest kõik ju töötab suurepäraselt. Lembitu pani südamele, et siis tuleb olla valvas ja mitte lasta endale pähe istuda.[2]
Õpingukorralduse küsimused
Küsimus B
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Vastus
Kuni 2 kordussooritust saab teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. [3]. Kordussoorituse tegemiseks peab ühendust võtma õppejõuga. Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis ja kordussooritusele peab seal ka registreerima. Kordussooritus on RF õppekohal olevale tasuta, OF õppekohal olevale maksab see 20 eurot.
Küsimus 1
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?
Vastus
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...
