File

Autor

Jürgen Lätte

Rühm: AK21

05.01.16

Sissejuhatus

"File" käsk on Linuxi terminalis väga laialdaselt kasutatav. Seda seetõttu, et UNIX süsteemides on kõiki asju kirjeldatud failidena. Ei tehta vahet sellel, kas on fail või kataloog. Kataloog on lihtsalt üks fail, mis sisaldab endas nimekirjade teiste failide kohta. Süsteem peab failideks programme, teenuseid, tekste, pilte. Samuti loetakse failiks kõiki seadmeid, sealhulgas ka sisend ja väljundseadmeid. "File" käsuga määratakse ära, millise failitüübiga tegu on. Selles artikis on lühiülevaade file kasutusvõimalustest ja nippidest. Juurde on lisatud ka täpsemad seletused ja näited.

Kasutamine

Ülevaade käskudest

Süntaks

 file [-bcdEhiklLNnprsvzZ0] [--apple] [--extension] [--mime-encoding]
          [--mime-type] [-e testname] [-F separator] [-f namefile]
          [-m magicfiles] [-P name=value] file ...
 file -C [-m magicfiles]
 file [--help]

Võimalused

• b, --brief Näitab failinimesid lühidalt (brief mode).

• -C, --compile Väljundiks koostatakse magic.mgc fail, mis sisaldab eelnevalt liigendatud magic faili või kataloogi.

• -c, --checking-printout Cause a checking printout of the parsed form of the magic file. This is usually used in conjunction with the -m flag to debug a new magic file before installing it.

• cdf Prindib ühendatud dokumendifailide detailid

• compress Otsib kokku pakitud faile ja vaatab nendesse sisse.

• elf Pridib ELF faili detailid.

• soft küsib informatsiooni magic failidest.

• tar Uurib tar faile.

• -F, --separator separator Saab kasutada spetsiaalset sõne eraldajana failinime ja tagatatud faili vahel. Vaikeseades ‘:’.

• -f, --files-from namefile Loeb failide nimed nimefailist (rida rea haaval) ennem argumendi nimekirja. Selleks, et testida standard sisendit peab olema nimefail või vähemalt failinime argument olemas ning selleks tuleb kasutada ‘-’failinime argumendina. Tuleb olla tähelepanelik, kuna nimefail on pakkimata ja kaasa tulevad failinimed töödeldakse sel juhul, kui selline võimalus avaneb ennem teisi protsesse. See lubab mitmetel failinimekirjadel erinevate käsureaargumentidena pöörduda sama faili poole. Seega, kui on soov määrata eraldaja, siis tuleks see määrata ennem failide nimekirja. Nagu näiteks: "-F @ -f namefile", ja mitte : "-f namefile -F @".

• -h, --no-dereference katkestab nimeviitade (symlinks) järgimise (süsteemides, mis toetavad viitamist). See on vaikimisi, juhul kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT ei ole määratletud.

• -i, --mime Sunnib väljastama mime tüüpi sõnesid, selle asemel, et need oleksid traditsiooniliselt inimese moodi loetav. Seega see võib öelda ‘text/plain; charset=us-ascii’ ja mitte "ASCII text".

• --mime-type, --mime-encoding Kasutatakse nagu -i, aga väjastab ainult määratletud elemendid.

• -k, --keep-going Ei peatu esimese sobivuse juures ja jätkab otsimist. Järgnevatel sobivustel on ees sõne ‘\012- ’ (Kui tahta alustada uuelt realt tuleb vaadata -r option)

• -l, --list Prindib informatsiooni iga magic mustri tugevuse kohta.

• -L, --dereference Valik sunnib jälgima nimeviitu(symlink) nagu sarnase nimega võimalus ls (süsteemides, kus viitamine on lubatud). See on sätestatud vaikimisi, kui keskkonnamuutuja POSIXLY_CORRECT on määratletud.

• -l Näitab sorteeritud mustreid selles järjekorras, mida sobitamiseks kasutatakse.

• -m, --magic-file magicfiles Määrab ära alternatiivse failinimekirja ja kataloogid, mis sisaldavad magic komponenti. See saab olla üksik objekt või kooloniga eraldatud nimekiri. Kui tavalise faili või kataloogi kõrvalt leitakse magic fail, siis kasutatakse seda.

• -N, --no-pad Ei täida failinimesid ebaolulisega, et nad väljundis joonduksid.

• -n, --no-buffer Sunnib stdout eemale peale igat faili kontrolli. See on ainult kasulik juhul, kui on vaja kontrollida suuremat failide nimekirja. See on mõeldud programmide jaoks, mis vajavad failitüüpi väljundit.

• -p, --preserve-date Süsteemides, mis toevad utime või utimes´i, üritatakse säilitada failide analüüsi ajaks ligipääs, et teeselda nagu ei oleks fail neid kunagi lugenud.

• -r, --raw Ei prindi tähti \ooo-ks. Tavaliselt tõlgib faili loetamatud tähed vastavasse kaheksandik bitt vormi.

• -s, --special-files Tavaliselt file üritab määrata, mis tüüpi failiga tegu on. Normaalses olukorras on tegemist tavaliste failidega. See on probleemide ennetamiseks. Nimelt võib erifailide lugemine kummalisi tagajärgi. Valiku -s tähendab, et fail loeb ka faile, mis on plokkkirjas või eritähtedega spetsiaalsed failid. See on kasulik selleks, et ära määratleda partitisioonides oleva failisüsteemi andme tüübid, mida kirjeldatakse plokkkirjas spetsiaalsete failidena. See valik lubab kõrvale jätta ka faili suuruse, sest mõningate partitsioonide jaotused võidakse lugeda võrdseks nulliga.

• -v, --version Väljastab programmi versiooni ja väljub.

• -z, --uncompress Proovib vaadata kokkupressitud failide sisse.

• -0, --print0 Lisab tühja parameetri ‘\0’ failinime lõppu. See on kasulik näiteks siis, kui on vaja väljundit lühendada. See ei mõjuta eraldajat, mis siiski prinditakse.

• --help Prindib help teate ja väljub.

Magic kaust[2]

Magic faili kirjed on kogutud erinevtest allikatest, peamiselt USENETist ja hulgaliselt teiste autorite kogutud ja korrastatud.

Magic failis olevate kirjete järjekord on oluline. Sõltuvalt kasutatavast süsteemist võib kokku panemise järjekord olla vale. Võimalusel tasuks hoida vana magic fail ligi võrdluse eesmärgil. Sel juhul tasuks ümber nimetada vana fail /usr/local/share/misc/magic.orig

 /usr/local/share/misc/magic.mgc      Vaikimisi koostatud magic nimekiri.
     /usr/local/share/misc/magic      Kataloog, mis sisaldab vaikimisi magic faile.

Näited

Kui kasutada file käsku koos tärniga, siis saame järgneva väljundi

file *

Väljundiks [2]

shutdown.htm: HTML document text
si.htm: HTML document text
side0.gif: GIF image data, version 89a, 107 x 18
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
routehlp.htm: HTML document text
rss: setgid directory

Teisel juhul, kui kasutadafile *.txt lõpuga lausendit, siis on näidis järgnev[2]:

orm.txt: news or mail text
friend.txt: news or mail text
ihave.txt: news or mail text
index.txt: ASCII Java program text, with 
very long lines, with CRLF line terminators
jargon.txt: news or mail text
news.txt: Non-ISO extended-ASCII C program text, with very long lines, 
with CRLF line terminators
newsdata.txt: Non-ISO extended-ASCII English text, with very long lines, with CRLF line terminators
qad.txt: news or mail text
refrence.txt: news or mail text
robots.txt: ASCII text, with CRLF line terminators
stopwords.txt: ASCII English text, with CRLF line terminators
yhelp.txt: news or mail text

TÖÖ FAILIDEGA

• Faili loomine: touch file

touch kirjutis.txt

Tulemus: kataloogi, kus kasutaja hetkel viibib, luuakse fail kirjutis.txt .

või

touch kataloog1/kirjutis.txt

Tulemus: kodukataloogis olevasse kataloogi kataloog1 loodi fail kirjutis.txt.

• Faili kustutamine: rm fail

rm kirjutis.txt

Tulemus: kustutatakse fail kirjutis.txt .

NB! Linuxil ei ole tavaliselt undelete käsku, see tähendab, et kustutatud asju ei saa tagasi võtta.

TÖÖ KATALOOGIDEGA

Nagu varasemalt sai mainitud, siis failid ja kataloogid loeb Linux samaks. Seega käsud on suhteliselt sarnased.

cp

cp programm kopeerib faile ja kaustu. Lihtsaimal tasemel on võimalik kopeerida üks kaust

[Linux]$ cp file1 file2

Seda käsklust saab kasutada, et liigutada mitmeid faile teise kausta:

[Linux]]$ cp file1 file2 file3 directory

Näiteid cp käskluse kohta:

Kopeerib file1 sisu file2 sisse. Kui file2 pole veel loodud, siis luuakse see. Juhul, kui file2 on olemas, siis selle sisu kirjutatkse file1 omaga üle.

cp file1 file2

Järgneva käskluse puhul on oluline silmas pidada "-i". Nimelt antud juhul küsitakse kasutajalt üle, juhul kui file2 eksisteerib, siis kas on ikka soov selle sisu file1 omaga üle kirjutada.

cp -i file1 file2

Antud käsklus kopeerib file1 -s oleva sisu kataloogi dir1 (luues selleks faili nimega file1).

cp file1 dir1

Copy the contents of file1 (into a file named file1) inside of directory dir1.

cp -R dir1 dir2

Copy the contents of the directory dir1. If directory dir2 does not exist, it is created. Otherwise, it creates a directory named dir1 within directory dir2.

mv

The mv command performs two different functions depending on how it is used. It will either move one or more files to a different directory, or it will rename a file or directory. To rename a file, it is used like this:

[me@linuxbox me]$ mv filename1 filename2

To move files to a different directory:

[me@linuxbox me]$ mv file1 file2 file3 directory

Examples of mv and its options include:

Examples of the mv command Command Results mv file1 file2

If file2 does not exist, then file1 is renamed file2. If file2 exists, its contents are replaced with the contents of file1.

mv -i file1 file2

Like above however, since the "-i" (interactive) option is specified, if file2 exists, the user is prompted before it is overwritten with the contents of file1.

mv file1 file2 file3 dir1

The files file1, file2, file3 are moved to directory dir1. dir1 must exist or mv will exit with an error.

mv dir1 dir2

If dir2 does not exist, then dir1 is renamed dir2. If dir2 exists, the directory dir1 is created within directory dir2.