User:Knigulas

Erialatutvustuse aine arvestustöö

Autor: Kadri Nigulas

Esitamise kuupäev: 17. aprill 2017

Õpingukorralduse küsimused

Küsimus B

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Vastus:

Arvestust saab järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Registreerida tuleb hiljemalt kolm päeva enne kordussoorituse aega, arvestades, et kordusarvestuse ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal ei pea kordussoorituse eest maksma, tasulisel õppekohal maksab see 20 eurot. .

Küsimus 3

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

Vastus:

Esimesel õppeaastal on võimalik akadeemilisele puhkusele minna tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistuse läbimiseks või kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Akadeemilise puhkuse taotlemisel tervislikel põhjustel lisab üliõpilane avaldusele meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Akadeemilise puhkuse taotlemisel aja-või asendusteenistuse läbimiseks lisab üliõpilane avaldusele kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Akadeemilise puhkuse taotlemisel lapse hooldamiseks lisab üliõpilane avaldusele lapse sünnitõendi. Maksimaalne ühe akadeemilise puhkuse aeg on kolm aastat, seda juhul, kui puhkus võetakse lapse hooldamiseks. Akadeemilist puhkust on üliõpilase poolsel algatusel võimalik lõpetada tehes taotlus rektori nimele, akadeemilise puhkuse lõpetamine vormsitatakse rektori käskkirjaga. Samuti, kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava ja teha järele eksameid ja arvestusi juhul, kui on tegemist keskmise, raske või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Muul põhjusel akadeemilisel puhkusel viibijal kordusooritusi teha ei ole võimalik ja õppeaineid deklareerida ei ole võimalik.

Ülesanne

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

Vastus: Õppides täiskoormusega riigifinantseeritaval õppekohal, on IT Kolledžis õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada. Ülesandes kogub tudeng kahe semestri peale 45 EAP-d. Seega, juhul kui tal ei ole varasematel semestritel punkte üle vajaliku määra tehtud, tuleb tal aasta peale hüvitada kokku 9 EAP-d. Ühe EAP maksumuseks on 50 eurot. Esimese arve saab tudeng pärast esimest semestrit ja selle suuruseks on 300 eurot ning teise arve saab ta pärast teist semestrit ja selle suuruseks on 150 eurot.

Essee: Pilk IT-maailma

Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine annab lisaks õppetöö praktilise poole tutvustamisele tudengile ülevaate õpitava eriala perspektiividest ja valdkonnas toimuvast läbi erinevat infotehnoloogia sektoris tegutsevate külalisesinejate kogemuste. Nagu riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt esimese külalislektorina ütles, see, mis on sildi peal, läheb väga harva kokku sellega, mida õpetatakse. Reaalsete kogemuste kaudu saab ülikõpilane kindlasti elulisema pildi sellest, mida valdkonnas tegutsedes oodata, kui lihtsalt teoreetiliste loengute põhjal. Samuti on oluline, et igas loengus on erinev külalisesineja, kuna nii palju kui inimesi, niipalju on ka vaatenurki ja ühe lektori puhul jääb paratamatult domineerima tema isiklik vaatevinkel.

2016. aasta sügissemestril koosnes aine seitsme erineva külalislektori loengust. Andres Kütt lahkas arhitekti funktsiooni IT-süsteemide arendamisel, Kristel ja Marko Kruustük Testliost rääkisid tarkvara testimisest ja startupidest, Lembitu Ling süsteemiadministraatori rollist IT süsteemide arendamisel ja tööshoidmisel, Ivar Laur Eesti Maksu- ja Tolliametist andmeanalüüsist, Jaan Priisalu küberkaitsest ning Hedi Mardisoo Starmanist turundamisest. Lisaks tutvustati IT tööturgu üldisemas plaanis, Einar Koltšanov rääkis oma isiklikest karjäärikäänakutest ja sellest, kuidas temas sai SCRUM-master.

Pärast aine ära kuulamist peab tõdema, et lisaks harivale aspektile on tegu ka igati põneva loengusarjaga. Erinevate isikute vaatenurkade kaudu saab tudeng üldpildi IT sektoris töötamisest ja tööprotsessidest tervikuna. Etteasted olid inspireerivad ja julgustavad. Välja võib tuua näiteks Kristel ja Marko Kruustüki katsetused start-upide maailmas, mis viisid edulooni Testlioga. Nende sõnum alustajatele oli selge – ei tohi alla anda.

Esinejad andsid ka praktilisi nõuandeid, jagades oma õppetunde ja ebaõnnestumisi. Mitme esineja jutust käis läbi mõte, et õppimine ei lõppe kooli lõputunnistuse kättesaamisega ning konkreetsete oskuste kõrval on isegi olulisem mõtlema õppimine. Seda rõhutas näiteks Andres Kütt, rääkides programmeerimisest. Samuti näiteks Lembitu Ling, avaldades arvamust, et hea süsadmin peab olema laisk – ei tee sama asja üle kolme korra käsitsi, vaid skriptib tegevuse ära. Seega, et oma erialal edukas olla, peab olema loov, lahendustele orienteeritud ja pidevalt valmis juurde õppima ja arenema, et oma tööd paremini teha. See mõte on tänases maailmas ilmselt küll omane pea kõigile erialadele, mitte ainult IT valdkonna omadele.

Täna erinevatele esinejatele tekkis ülevaade IT toote/teenuse arendusse kaasatud osapooltest ning sellest, miks igaüks neist vajalik on. Arendus ilma programmeerijata on kahtlemata võimatu, kuid kaasamata lisaks programmeerijale teisi osapooli, võib olla tulemus kasutu või mõttetu. Näiteks teatud juhtudel on vaja andmeanalüüsi, et saaks teha objektiivseid otsuseid ressursside suunamiseks ja prioriteetide määramiseks ning vältida otsuste tegemist ainult emotsioonile tuginedes. Alati andmeid ei kasutata, andmeid ei ole piisavalt, andmeid ei ole struktureeritud formaadis, ei osata õigesti tõlgendada, ei ole inimesi ega vahendeid ja andmebaasi ehitamisel ei mõelda piisavalt tulevastele kasutusvajadustele.

Mitmed esinejad mainisid, et kui nende töö on tehtud hästi, ei paista see kasutajatele välja. See puudutab näiteks arhitekte, süsteemiadministraatoreid.

Seevastu on spetsialiste, kelle töö paistab kasutajale ja klientidele väga otse välja. Ilmselt üks nähtavamaid on PR ja turundus. PR hõlmab endas kogu kommunikatsiooni ja mainekujunduse osa. Turundus tegeleb sellega, kuidas viia bränd klientideni, arvestades oma strateegia väljatöötamisel sihtgrupi ja sihtgrupi huvidega.

Kuna esinejad olid eri põlvkondade IT tegijad, sai kuulaja nende lugude kaudu lisaboonusena ülevaate IT valdkonna arengust Eestis.

Kokkuvõttes jäi minu jaoks loengutest ühe olulisemana kõlama mõte terviku ja osade omavahelise suhtluse olulisusest tööprotsessis. See kumas läbi ka mitme esineja arvamusest. Lembitu Ling kirjeldas näiteks arendaja ja administraatori vahelisi vähesest üksteisega arvestamisest ja kommunikatsioonist tulenevaid vigu. Ehk siis, et edukas on spetsialist, kes lisaks oma töölõigu valdamisele suudab suhelda teiste protsessi osapooltega ning on võimeline töötama meeskonnas. Hea meeskond ja hea kommunikatsioon on, lisaks erialaspetsiifilistele teadmistele ja oskustele, edu võtmeks. Tuleb osata tulla enda kastist välja ja püüda end kolleegile või partnerile arusaadavaks teha. Andres Kütt tõi selle aspektiga arvestamise vajaduse välja arhitekti töö juures.

Lisaülesanne: Morris Worm

Morrise uss (The Morris worm) oli üks esimese Interneti teel levitatud arvutiusse. Uss hakkas levima Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi arvutivõrgust 2. novembril 1988.

Morrise ussi tekitatud kahju kohta on liikvel mitmeid hinnanguid. Pakutud on, et nakatus kuni 6000 peaarvutit ja kahju ulatus 200 - 53 000 dollarini arvuti kohta.

Morrise ussi loojaks ja levitajaks oli Cornelli ülikooli tudeng Robert Tappan Morris. Morrise enda sõnul ei olnud tema eesmärgiks kahju tekitamine, vaid eksperiment Interneti suuruse kindlakstegemiseks. Väidetavalt ei osanud ta ette näha viga, mille tulemusel uss hakkas end samadesse arvutitesse korduvalt installeerima, muutes masinad lõppkokkuvõttes kasutamatuks. Morrise üle peeti teo eest kohut ja mõisteti ta 7. märtsil 1991. aastal süüdi kahju tekitamise ja autoriseerimata sisenemises föderaalses huvisfääris olevatesse arvutitesse. Morrisele määrati karistuseks kolm aastat tingimisi vangistust, 400 tundi ühiskondlikult kasulikku tööd ja rohkem kui 10 000 dollari suurune rahatrahv.

Morris oli väidetavalt kõige esimene inimene, kelle üle peeti kohut USAs 1986. aastal vastu võetud 1986. aastal vastu võetud arvutipettuse ja kuritarvituse määruse (Computer Fraud and Abuse Act) alusel.

Morrise ussi lugu leidis meedias suurt vastukaja. Kajastati nii sündmust ennast kui sellele järgnenud kohtuprotsessi ussi looja ja levitaja Robert Tappan Morrise üle. Üheks Morrise intsidendi järelkajaks oli CERT koordineerimiskeskuse loomine 1988. aasta novembri lõpus.

Viited