Automated storage tiering: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Ankask (talk | contribs)
156 edits
No edit summary
Ankask (talk | contribs)
156 edits
No edit summary
Line 1: Line 1:
=Sissejuhatus=
=Sissejuhatus=


Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud  
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref>
"Automated storage tiering" mis eesti keeles võiks olla umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus".  
Veel alternatiivseid nimesid:
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering
Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Vaadatud: 02.11.2011]</ref>
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" />
 


VIITE NÄIDIS <ref>[]</ref>
<ref>[ ]</ref>
<ref>[ ]</ref>
<ref>[ ]</ref>
<ref>[ ]</ref>
<ref>[ ]</ref>
Line 14: Line 16:
<ref>[ ]</ref>
<ref>[ ]</ref>
<ref>[ ]</ref>
<ref>[ ]</ref>
<ref name="nimi" />
=Sisu=
=Sisu=


Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad, ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muud vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal.<ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? "The Register". Avaldatud: 02.11.2011]</ref>
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" />
 
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? "The Register". Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" />


Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrid) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis. Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" />
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" /><ref name="Dell" />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="Is Auto-tiering storage really as good as it sounds?" />


<pre> </pre>
<pre> </pre>


==Kokkuvõte==
=Kokkuvõte=
<pre></pre>
<pre></pre>


Revision as of 22:42, 12 June 2018

Sissejuhatus

Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.[1] Veel alternatiivseid nimesid: Auto-Tiering[2][3] "Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. [2]


[4] [5] [6] [7] [8] [9] [10] [11]

[12]

Sisu

AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.[1]

Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. [13][1][3]

Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.[3] Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.[13][1] Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. [13]

Kokkuvõte



Autor


Annika Kask

AK21



Kasutatud materjalid


    

  1. ↑ 1.0 1.1 1.2 1.3 FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018

    2. 

  2. ↑ 2.0 2.1 Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Vaadatud: 02.11.2011

    3. 

  3. ↑ 3.0 3.1 3.2 [https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering
Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Vaadatud: 02.11.2011]

    4. 

  4. ↑ [ ]

    5. 

  5. ↑ [ ]

    6. 

  6. ↑ [ ]

    7. 

  7. ↑ [ ]

    8. 

  8. ↑ [ ]

    9. 

  9. ↑ [ ]

    10. 

  10. ↑ [ ]

    11. 

  11. ↑ [ ]

    12. 

  12. ↑ Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named nimi
    13. 

  13. ↑ 13.0 13.1 13.2 Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? "The Register". Avaldatud: 02.11.2011

    14. 



Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&oldid=131660"