Automated storage tiering: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 1: | Line 1: | ||
=Sissejuhatus= | =Sissejuhatus= | ||
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref> | Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell">[https://www.emc.com/corporate/glossary/fully-automated-storage-tiering.htm FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018]</ref> | ||
Veel alternatiivseid nimesid: | Veel alternatiivseid nimesid: | ||
Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering | Auto-Tiering<ref name="Technopedia">[https://www.techopedia.com/definition/31067/auto-tiering Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Gartner">[https://www.gartner.com/it-glossary/automatic-storage-tiering-auto-tiering Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2011]</ref> | ||
Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Vaadatud: 02.11.2011]</ref> | |||
"Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /> | "Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. <ref name="Technopedia" /> | ||
=Sisu= | =Sisu= | ||
| Line 23: | Line 11: | ||
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /> | AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.<ref name="Dell" /> | ||
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name=" | Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" /> | ||
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name=" | Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN).Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref> | ||
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel. Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name=" | Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" /> | ||
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" /> | |||
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos: <ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref> | Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos: <ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref> | ||
| Line 34: | Line 24: | ||
=Kokkuvõte= | =Kokkuvõte= | ||
<pre></pre> | <pre></pre> | ||
<ref name="nimi">[ ]</ref> | |||
<ref name="nimi">[ ]</ref> | |||
<ref name="nimi">[ ]</ref> | |||
<ref name="nimi">[ ]</ref> | |||
<ref name="nimi">[ ]</ref> | |||
<ref name="nimi">[ ]</ref> | |||
<ref name="nimi">[ ]</ref> | |||
<ref name="nimi" /> | |||
=Autor= | =Autor= | ||
Revision as of 23:12, 12 June 2018
Sissejuhatus
Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.[1] Veel alternatiivseid nimesid: Auto-Tiering[2][3] "Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. [2]
Sisu
AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.[1]
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. [4][1][3]
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.[3] Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN).Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.[4][1][5] Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.[5] Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. [4]
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.[5]
Üsna head seletused Automated storage tieringi kohta on toodud selles videos: [6]
Kokkuvõte
Autor
Annika Kask
AK21
Kasutatud materjalid
- ↑ 1.0 1.1 1.2 1.3 FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018
- ↑ 2.0 2.1 Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011
- ↑ 3.0 3.1 3.2 Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2011
- ↑ 4.0 4.1 4.2 Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011
- ↑ 5.0 5.1 5.2 Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011
- ↑ Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018
- ↑ 7.0 7.1 7.2 7.3 7.4 7.5 7.6 7.7 [ ]
