Automated storage tiering: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
← Older editNewer edit →
Ankask (talk | contribs)
156 edits
No edit summary
Ankask (talk | contribs)
156 edits
No edit summary
Line 13: Line 13:
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" />
Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. <ref name="The Register">[https://www.theregister.co.uk/2011/11/02/auto_tiering_effectivenes/ Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011]</ref><ref name="Dell" /><ref name="Gartner" />


Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN).Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref>  
Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.<ref name="Gartner" /> Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.<ref name="The Register" /><ref name="Dell" /><ref name="register2">[https://www.theregister.co.uk/2011/03/14/automated_storage_tiering/ Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011]</ref>  
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab  ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" />
Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab  ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.<ref name="register2" /> Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. <ref name="The Register" />


AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" />
AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.<ref name="register2" />


Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos: <ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>  
Üsna head seletused <i>Automated storage tiering</i>i kohta on toodud selles videos<ref name="youtube">[https://www.youtube.com/watch?v=yvK9o5NTFVk Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018]</ref>.
 
Näide <ref name="Infor2">[https://www.infortrend.com/ds/Solutions/Softwares/storage_tier Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref>
Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad:
Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil.
Saab optimeerida salvestamise jõudlust.
Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga.
Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid.
Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu.
Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine.
Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.
 
Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes, mis taga.<ref name="Infor3">[https://www.infortrend.com/ImageLoader/LoadDoc/381 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018]</ref>
 
AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.<ref name="Infor3" />


<pre> </pre>


=Kokkuvõte=
=Kokkuvõte=
<pre></pre>
<pre></pre>




Revision as of 06:30, 13 June 2018

Sissejuhatus

Andmete salvestamine ja andmekandjalt uuesti kättesaamine ning selle kiirus on arvutitehnoloogias väga olulised osad. Selleks ongi loodud "Automated storage tiering" (ATS) mis eesti keeles võiks olla tähenduselt umbes "automatiseeritud mitmekihiline salvestus". Ametlikku mõistet eesti keeles ei leia. Dell kasutab ka mõistet "fully automated storage tiering" (FAST). FAST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.[1] Veel alternatiivseid nimesid: Auto-Tiering[2][3] "Automated storage tiering" on meetod, kus erinevat tüüpi andmed suunatakse ühendatud või võrgus olevas salvestussüsteemis erinevatesse salvestusruumi komponentidesse. Vähemkasutatavad/vähemtähtsad andmed (cold data) aeglasematesse kihtidesse ja sagedamini kasutatavad/tähtsamad(hot data) andmed kiirematesse kihtidesse. [2]


Sisu

AST abil on võimalik Delli andmetel saada ketaste jõudluse 8 korda paremaks ning hinna 80% madalamaks võrreldes tavaliste meetoditega.[1]

Andmete kättesaamisel on oluline nii kiirus kui ka hind. Kuna näiteks SSD kettad on kõige kiiremad ja kallimad ning SATA kettad on kõige odavamad ja aeglasemad, siis on kasulik ketaste mahtu kasutada nii, et kõige kiiremad (ja kallimad) kettad on kasutuses kõige sagedamini vajamineva info jaoks ning muu info vastavalt kasutussageduse järjekorras aeglastemate ja odavamate ketaste peal. Lisaks vähendab see ka nn "jalajälge", sest kasutab vähem energiat ning vajab vähem jahutamist. [4][1][3]

Andmete asukoha määrab ära nii andmete kasutamise sagedus kui ka kasutajate või IT spetsialistide määratud reeglid ning algoritmid. Näiteks või öelda reeglitega, et see osa peab olema SSD-s alati ja too SATA-s ning vastavalt sellele neid ka paigutatakse. Alati võib seda määrata portidega või LUNide (loogiliste üksuste numbrite) baasil päringusageduste alusel. Mida sagedamini mingit üksust päritakse, seda tõenäolisemalt on ta kiiremas kettakihis.[3] Kuna LUNid võivad olla väga suured, siis tänapäeval toimetatakse pigem LUNide siseselt (sub-LUN). Nii saab ka määrata ära reeglitega, et mingil perioodil on mingid andmekogumid kõrgemas kihis. Nagu ka nimi ütleb, on tegu automaatse ja pideva monitoorimise ja tegevusega.[4][1][5] Lisaks on oluline ka andmekogumite suurus, mida kandma peab ehk andmete granuleeritus. Mida väiksemad andmehulgad ühes kogumis, seda vähem on igal ümberarvutusel vaja andmeid ümber tõsta ketaste vahel.[5] Dell Compellent kasutab 32KB ampse (varasemalt 512KB). HP EVA kasutab LUN taset. IBM DS8000 kasutab 1GB ampse, Dell EqualLogic 15MB. Storwize V7000 1GB samme. IBM XIV kihid puuduvad. [4]

AST-s võib olla mitu kihti kettaid: näiteks SSD, FC, SAS ja SATA. Lisaks on seal tavaliselt mitu erinevat RAIDi taset ning andmete paigutuse optimeerimist. Samas võib mõnes süsteemis piisata ka lihtsalt kahest kihist. Lisaks võib olla oluline, millisele kihile alguses andmed kirjutatakse. Ühe allika arvates on parim, kui alguses kirjutada andmed kiiremale kettale, kust need hiljem aeglasematele üle viiakse, mitte vastupidi.[5]

Üsna head seletused Automated storage tieringi kohta on toodud selles videos[6].

Näide [7] Infortrendi mitmetasemelise AST eelised on põhimõtteliselt ka teiste tootjate puhul samad: Saab peenhäälestada salvestamist erinevate kettatüüpide ja RAID-tasemete abil. Saab optimeerida salvestamise jõudlust. Efektiivne kasutamine parendab kasumit ja ka salvestusseadme eluiga. Paindlik mahtuvus, sest kasutatakse ka vahetasemeid. Väga efektiivne andmete migreerimine andmete kasutamise mustrite, mitmekihilise granulaarse andmete liigutamise, kasutuse alusel ajalise planeerimise ja SSD-l vajaliku mahu tagamise tõttu. Sobiva salvestuse kasutamine, mistõttu väheneb salvestuse jalajälg ja voolutarbimine. Lihtne haldamine, kus automatiseerimine vähendab IT töötajatel haldamisele kuluvat aega.

Infortrendi tooted kasutavad RAID 0, 1, 3, 5, 6 oma toodetes, mis taga.[8]

AST-d toetavad järgmisi operatsioonisüsteeme: Windows Server 2003 / 2008 / 2008 R2 / 2012/ 2012R2 (ka Hyper-V), Windows 7 Enterprise SP1, MAC OS X,SUSE Linux Enterprise, Sun Solaris, IBM AIX, HP-UX, Debian, CentOS, VMware ja Citrix XenServer.[8]


Kokkuvõte





[9]
[9]
[9]
[9]
[9]
[9]
[9]

[9]



Autor


Annika Kask

AK21



Kasutatud materjalid


    

  1. ↑ 1.0 1.1 1.2 1.3 FULLY AUTOMATED STORAGE TIERING (FAST). DELL EMC Glossary. Vaadatud:11.06.2018

    2. 

  2. ↑ 2.0 2.1 Home/Dictionary/Tags/Storage. Auto-Tiering. Technopedia Vaadatud: 02.11.2011

    3. 

  3. ↑ 3.0 3.1 3.2 Gartner IT Glossary. Automatic Storage Tiering (Auto-Tiering). Gartner. Vaadatud: 02.11.2011

    4. 

  4. ↑ 4.0 4.1 4.2 Chris Mellor. Is Auto-tiering storage really as good as it sounds? The Register. Avaldatud: 02.11.2011

    5. 

  5. ↑ 5.0 5.1 5.2 Enrico Signoretti. How to evaluate ... automated storage tiering 360° review. The Register. Avaldatud: 14.03.2011

    6. 

  6. ↑ Automated Storage Tiering. Infortrend. Youtube. Vaadatud:11.06.2018

    7. 

  7. ↑ Home/Solutions/Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018

    8. 

  8. ↑ 8.0 8.1 ESVA Automated Storage Tiering. Infortrend. Vaadatud: 12.06.2018

    9. 

  9. ↑ 9.0 9.1 9.2 9.3 9.4 9.5 9.6 9.7 [ ]

    10. 



Retrieved from "https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Automated_storage_tiering&oldid=131664"