InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas: Difference between revisions

Revision as of 17:13, 28 March 2021

Autorid: Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman

Sissejuhatus

Tallinnast on Ida-Aafrika riigi Etioopia pealinna linnulennult umbes 5600km. Seda on 1000km vähem kui Ühendriikide idakaldal asuvasse New Yorki. Ometigi tundub Manhattan meile asuvat lähemal kui sügaval Aafrikas asuv Addis Ababa.^[3] Lennuühendus New Yorkiga on väga hea ja kahtlemata on Manhattanil käinud väga palju eestlasi. Ida-Aafrikasse on seevastu siitkandi rahvast oluliselt vähem sattunud. Ehki Koroona pandeemiast tulenevate reisipiirangute tõttu on eestlaste seas viimasel ajal väga populaarseks puhkuse sihtmärgis saanud Tanzaania.

Suur osa Aafrikast asub meile lähemal kui üldiselt eestlaste seas populaarsed olevad sihtmärgid nagu, Austraalia, Uus-meremaa, Usa, Kanada, India, Tai, Indoneesia oma Bali saarega ja teised maad, kuhu hea meelega sõidetakse tööle, puhkama või tegema mõlemat. Ehki Aafrika on lähedal, tundub ta meile kauge. Me teame sellest maast väga vähe. Meie teadmised on piiratud ja varjutatud eelarvamustest. Uudiseid, kui me neid üldse kuuleme, on pigem ikka seotud halbade sündmustega.

Maailma sündmustele tundub Aafrikal olevat vähe mõju. Uudistes mainitakse Aafrika riike pigem ikka negatiivses võtmes ja harva. Tavaliselt ikka ainult siis kui kedagi sealt paadiga Euroopasse tahab sõita, kedagi tapetakse, kusagil on rahutused või sõditakse. Ometigi on viimastel aastatel hakanud uudistesse ilmuma artikleid ka sellest, kuidas on Aafrika sattunud Hiina huviorbiiti. Midagi siin peab olema, kui üks maailma suurimaid majandusi peab oluliseks oma kohalolu sellel mandril arendada.^[4]^[5]

Suhteliselt olematu tundub Aafrika mõju olevat ka maailmamajanduslikus mõttes. See on maa kus puuritakse naftat, kaevatakse teemanteid ja kulda ning kus tehakse raha savannis elavate loomadega, neid siis valgele inimesele näidates, või siis neid nahkade, võhkade või torfeede tarvis küttides. Ameerikas tehakse vägevaid autosid ja Hiinas kõikke muud, mida meil elus vaja võib minna, aga Aafrikas justkui ei tehta mitte midagi. Arenenud tööstus seal justkui polekski. Samas elab Sahhaara aluses Aafrikas üle miljardi inimese, mida on rohkem kui Euroopas ja Põhja-Ameerikas täna kokku.^[6] Midagi peavad kõik need inimesed seal elatise teenimiseks tegema. ÜRO hinnangul kasvab selle piirkonna rahvaarv sajandi lõpuks 3.7 miljardi inimese juurde, ületades kõiki teisi maailmajagusid, sealhulgas jättas preagu kõige suurema rahvaarvuga riigi Hiina kaugele maha.^[7]. Kui vaadata näiteks Ida-Aafrika suurimaid riike Keeniat, Tansaaniat ja Etioopiat ja asetada need Euroopa kaardile, siis juba pindala poolest on selle väikese Aafrika nurga suurus muljetavaldav.

Me võime Aafrikat eirata, aga kui kaua? Ehk on õige aeg avad silmad ja teha tutvust, millise maaga meil tegelikult tegu on.

Uurimustöö sisu ja eesmärk

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on "tuua" Aafrika, täpsemalt aga selle idaosa, meile lähemal. Keskendudes just selle piirkonna infotehnoloogilistele arengutele, põgusalt tutvustades selle piirkonna suurimaid riike, jättes töö piiratud mahust tulenevalt "väiksemad" riigid seekord kõrvale. ^[8]

Aafrika tähtsust ja lähedust on märganud ka Eesti riik. 9.ndal veebruaril toimus välisministeeriumi "Eest Aafrika regioonistrateegia 2020-2030" virtuaalne tutvusüritus. Mille raames anti ülevaade, ^[9] ^[10]

Ida-Aafrika

Ida-Aafrika definitsioon. Kasutame käesolevas töös piiratud geograafilist määratlust. Piirdudes (va kodusõjas olev Somaalia).

Ülevaade piirkonna (suurematest) riikidest

Mida riigist kirjutada

Lühike ajalooline ülevaade
- Koloniaalne taust
- Külma sõja aegsed trendid.
- Keeleruum/religioon/vb ka etniline kuuluvus.
Riik praegu (Stabiilne? Turvaline? arenenud majandusega? kasvava tarbijaskonnaga?):
- Poliitiline olukord
- Majandusliku arengu põhinäitajad viimase 30 aasta jooksul.
- Demograafilised suundumused.
IT
- Olukord internetiga (lihtsustatult, kas seda on, kuidas seda kasutatakse, Dial-upiga, kohvikud)
- Tarbimisharjumused (telefonid vs nutitelefonid vs arvutid). Kui kättesaadavad on sellised
- Kas on olemas mingi kohalik "Silicon valley", esineb start-up kultuuri?
- Kas seal on mingeid kõvasid veebiplatvorme tekkinud, maailmatasemel ettevõtteid?
- IT-ga seotud suundumised üleüldiselt
Kas mõni Eesti firma toimetab seal (Esitluselt: Bolti kaasasutaja Martin Villig ja Cybernetica juhatuse esimees Oliver Väärtnõu).

Keenia

Aukonsul: Kardi Humal Ayal ^[11]

Tanzaania

Etioopia

^[12]

Eest Aafrika regioonistrateegia 2020-2030

Põhisisu

Strateegia piirdub Ida-Aafrikaga. Strateegia tutvusõhtul räägiti päris hästi, miks selline valik tehti. Eraldi julgeoleku strateegia on seotud Lääne-Aafrikaga (Mali ennekõike), mis jääb tööst välja.

^[13] ^[14] ^[15]

Konkreetsed plaanid

Mis siis selle raamest tegema hakatakse? (Uute saatkondade avamine ja aukonsulite ametisse panemine. Vist ka mingid toetusmeetmed Eesti firmadele) ^[16]

Kriitika/väljavaated

Kas on sellisel asjal mõtet? Kas Eesti ^[17]

Kokkuvõte

Mis me siis sellest õppisime?

Viited

[1] ttps://www.mapdevelopers.com/draw-circle-tool.php?circles=%5B%5B5774505.31%2C59.4372155%2C24.7453688%2C%22%23AAAAAA%22%2C%22%23000000%22%2C0.4%5D%5D

[2] ttps://thetruesize.com/#?borders=1~!MTU4MjE0NjY.NTgyMjEwMw*MzMwNzQ4MjY(MTA4MjA5MjA~!ET*NTg2MDg4MQ.MTY2OTQ5MDU)NQ~!TZ*NjYxMTgxOQ.MTYyMzkyMjg)Ng~!KE*NTU3MjI4OA.MTY5OTM3MjY)Nw

[3] ttps://earth.google.com/web/

[4] ttps://kultuur.err.ee/973254/rein-kuresoo-hiina-draakon-aafrikas

[5] ttps://www.err.ee/1091562/hiina-sai-djibouti-merevaebaasis-voimekuse-lennukikandjaid-teenindada

[6] ttps://www.un.org/en/development/desa/population/publications/pdf/popfacts/PopFacts_2019-6.pdf

[7] ttps://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf

[8] ttps://saylordotorg.github.io/text_world-regional-geography-people-places-and-globalization/s10-05-east-africa.html

[9] ttps://vm.ee/et/uudised/valisministeerium-tutvustas-eesti-aafrika-regioonistrateegiat

[10] ttps://worksup.com/app/#/event/agenda/plan

[11] ttps://vm.ee/et/riigid/kenya?display=estonian_honorary_consuls

[12] ttps://vm.ee/et/riigid/etioopia?display=estonian_representations

[13] ttps://vm.ee/et/eesti-aafrika-strateegia

[14] ttps://vm.ee/sites/default/files/eesti_aafrika_regioonistrateegia_2020-2030_pohijareldused.pdf

[15] ttps://www.err.ee/1608104473/eesti-avab-jargmisel-aastal-saatkonna-kenyas

[16] ttps://www.err.ee/1608104473/eesti-avab-jargmisel-aastal-saatkonna-kenyas

[17] ttps://www.terveilm.ee/leht/blogi/kahepoolne-koostoo-aafrikaga-voi-eesti-kolooniate-loomine/

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

@@ Line 14: / Line 14: @@
 Suhteliselt olematu tundub Aafrika mõju olevat ka maailmamajanduslikus mõttes. See on maa kus puuritakse naftat, kaevatakse teemanteid ja kulda ning kus tehakse raha savannis elavate loomadega, neid siis valgele inimesele näidates, või siis neid nahkade, võhkade või torfeede tarvis küttides. Ameerikas tehakse vägevaid autosid ja Hiinas kõikke muud, mida meil elus vaja võib minna, aga Aafrikas justkui ei tehta mitte midagi. Arenenud tööstus seal justkui polekski. Samas elab Sahhaara aluses Aafrikas üle miljardi inimese, mida on rohkem kui Euroopas ja Põhja-Ameerikas täna kokku.<ref>https://www.un.org/en/development/desa/population/publications/pdf/popfacts/PopFacts_2019-6.pdf</ref> Midagi peavad kõik need inimesed seal elatise teenimiseks tegema. ÜRO hinnangul kasvab selle piirkonna rahvaarv sajandi lõpuks 3.7 miljardi inimese juurde, ületades kõiki teisi maailmajagusid, sealhulgas jättas preagu kõige suurema rahvaarvuga riigi Hiina kaugele maha.<ref>https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf</ref>. Kui vaadata näiteks Ida-Aafrika suurimaid riike Keeniat, Tansaaniat ja Etioopiat ja asetada need Euroopa kaardile, siis juba pindala poolest on selle väikese Aafrika nurga suurus muljetavaldav.
-Seega on ehk õige aeg, teha silmad lahti ja uurida, millise maaga meil tegelikult tegu on.
+Me võime Aafrikat eirata, aga kui kaua? Ehk on õige aeg avad silmad ja teha tutvust, millise maaga meil tegelikult tegu on.
 ===Uurimustöö sisu ja eesmärk===