Windows 1.0: Difference between revisions
No edit summary |
No edit summary |
||
| Line 1: | Line 1: | ||
'''Windows 1.0''' oli Microsofti esimene graafiline kasutajaliides personaalarvutiplatvormile, mis ilmus 20 November 1985. See oli esimene katse Microsoftil luua multitöötluslik graafiline kasutajaliidese põhine operatiivne keskkond PC-le. Windows 1.0 oli esimene versioon mis ilmus Windowsi seerias. Windows 1.0 järgnes Windows 2.0 | '''Windows 1.0''' oli Microsofti esimene graafiline kasutajaliides personaalarvutiplatvormile, mis ilmus 20 November 1985. See oli esimene katse Microsoftil luua multitöötluslik graafiline kasutajaliidese põhine operatiivne keskkond PC-le. Windows 1.0 oli esimene versioon mis ilmus Windowsi seerias. Windows 1.0 järgnes Windows 2.0 | ||
[[File:1985windows.png| | [[File:1985windows.png|500px|thumb|right|alt text]] | ||
<h1>Versioonid</h1> | <h1>Versioonid</h1> | ||
Revision as of 03:50, 13 October 2010
Windows 1.0 oli Microsofti esimene graafiline kasutajaliides personaalarvutiplatvormile, mis ilmus 20 November 1985. See oli esimene katse Microsoftil luua multitöötluslik graafiline kasutajaliidese põhine operatiivne keskkond PC-le. Windows 1.0 oli esimene versioon mis ilmus Windowsi seerias. Windows 1.0 järgnes Windows 2.0
Versioonid
- Windows 1.0 nimetatakse tegelikult Windows Premiere Edition 1.
- Versioon 1.02 ilmus Mais 1986 ning oli rahvusvaheline ning ilmus ka mitmes Euroopa keeles.
- Versioon 1.03 ilmus Augustis 1986 ning oli mõeldud Ameerika ja rahvusvahelisele turule, kusjuures nüüd oli mõeldud ka Euroopa klaviatuuri asetusele ning printeri draiveritele.
- Versioon 1.04 ilmus Aprillis 1987 ning see lisas VGA graafilise adapterite toe uutele IBM PS/2 arvutitele. Samal ajal kuulutasid Microsoft ning IBM välja uue operatsioonisüsteemi OS/2 ja selle graafilise OS/2 Ettekannete kasutajaliidese, mis pidi lõpuks asendama MS-DOS'i ja Windowsi.
1987 aasta Novembris asendati Windows 1.0 Windows 2.0-ga, kuid Windows 1.0 on Microsofti poolt toetatud kuni 31 detsembrini 2001.
Installeerimine
Windows 1.0 oli saadaval ainult floppy diskettidel. Kasutajal pidi olemas olema eelnevalt DOS, et installeerida Windows 1.0. Selline nõue oli kõikidel Windowsi operatsioonisüsteemidel kuni Windows 95ni või vanem versioon ennem Windows 95.
Ajalugu
Windowsi ajalugu viib meid tagasi 1981 septembrisse, kui alustati projektiga "Interface Manager". 1983 aastal 10 Novembril tutvustati seda rahvale. Nimeks oli saanud nüüd MIcrosoft Windows. Kahe aastane viivitus tuli sellest, et süüdistati, et tegemist on "vaporware"-iga. (Negatiivne väljend tarkvara, või riistvara kohta, mis pole õigel ajal välja lastud.) Esialgne välja lastud versioon omas liiga suurt sarnasust Macintoshi kasutajaliidesega. (lahti "voltivate" menüüdega ning hiire toega) Selle tõttu, pidi Microsoft muutma esialgset operatsioonisüsteemi. Lõpuks kui Windows 1.0 1985 aastal ilmus ei äratanud see suurt tähelepanu, kuid kuna ilmus Windows 1.0 ei läinud VisiCorpi Visi On operatsioonisüsteemil edukalt.
Windows 1.0 osakaal operatsioonisüsteemi turul kasvas väga aeglaselt kuna Microsoftil polnud tarkvara, mis oleks teised turult tõuganud. Turuliidriks oli samal ajal Apple Macintosh.
Omadused
Windows 1.0 pakub piiratuid multitöötluslike MS-DOS programme ning keskendub, et luua vastastik toimelisi paradigmasi (message loop) ja toimivaid mudeleid ning stabiilset rakendusliiget hilisemate juba tavapäraste Windowsi programmide jaoks. Tänu Microsofti ulatuslikule vanemate versioonide ühilduvusele uutega on ka praeguse Windowsiga võimalik käivitada Windows 1.0 enamus binaarprogramme ning kompileerida lähtekoodi tänapäevaseks rakenduseks, kõigest vähese modifitseerimisega.
Windows 1.0 viidatakse sageli kui kasutajapoolsele liidesele (front-end) MS-DOS operatsioonisüsteemi, väljend, mida kasutati ka hilisemate Windowside puhul. Windows 1.0 on MS-DOSi programm, mis pöördub MS-DOS funktsioonide poole ning GUI programmid jooksid .exe failidest nagu MS-DOS programmid. Kuid Windows .exe failid omasid neile omaseid NE (new executable) failivorme, mida suutis vaid Windows töödelda. Rakendused pidid töötlema mälu ainult läbi Windowsi enda mälu haldamis süsteemi, mis sai teoks vaid tarkvara põhise virtuaalmälu kaudu ning andis rakendustele rohkem kui võimalik RAMi.
Draiverid
Kuna MS-DOS graafilise tugi on väga limiteeritud, pidid rakendused minema riistvara põhisele tasandile või lihtsalt BIOSi, et etteantud töö tehtud saaks. Sellega seotuna omas Windows 1.0 seadmedraivereid, mis võimaldasid kasutada riitvarakomponente olid olemas draiverid videokaartidele, hiirele, klaviatuurile ning info jagamiseks, rakendused pidid abiks võtma rakendusliidese (API) mis oli ehitatud vaid nendele draiveritele. Kuigi see laienes ka teistele rakendusliidestele (API-dele) nagu näiteks süsteemi haldus funktsioonile. Windows 1.0 oli disanitud arenenud operatsioonisüsteemiks mitte vaid graafiliseks keskonnaks, mida rakendused kasutasid. Tõesti Windows 1.0 on MS-DOS'i kasutajapoolne liides ning ei suuda ilma MS-DOS keskonnata tegutseda.
Riistvaralised nõudmised
Windows 1.0 vajas CGA/Hercules/EGA (ühevärvilist või värvilist monitori), MS-DOS 2.0, 256kB mälu või rohkem, kahte kahepoolset kettadraivi või ühte kõvaketast.
Programmid Windows 1.0 peal
Windows 1.0 töötas kasutajaliides programmil nimega MS-DOS Executive. Windows 1.0 oli varustatud selliste programmidega nagu näiteks Calculator, Calendar, Cardfile, Clipboard viewer, Clock, Control Panel, Notepad, Paint, Reversi, Terminal ja Write.
Windows 1.0 ei lubanud aknaid üksteise peale tõsta, aknad asetsesid üksteise kõrval, ainukesed aknad mis said teiste akende peale eksisteerida olid dialoogiaknad kasutaja ja arvuti vahel.
