Ubuntu ruuter

Sissejuhatus

Vahel võib tekkida vajadus jagada võrguühendust mitme masina vahel. Teenusepakkujad võimaldavad vahel võrguühenduse saamise ühele arvutile ühe ostetud ühenduse kohta. Selleks, et jagada antud ühendust mitme arvuti vahel on meil vaja ruuterit. Ruuterit võib osta poest valmis karbina või siis ise teha mõnest arvutist, millele saab lisada ka mõningaid muid teenuseid.

Eeldused

Antud lahendus on testitud Ubuntu 10.04 LTS koodnimega "Lucid Lynx" serveril.

Eeldab kasutaja varasemat kokkupuudet Unix/Linux/BSD käsustikuga ja arusaamist Unix-i laadsete operatsioonisüsteemide toimimisest. Samuti elementaarset arusaama arvutivõrkudest ja nende toimimise põhimõtetest.

Arvutil, millest hakatakse tegema ruuterit peaks olema 2 võrgukaarti (üks välise ühenduse jaoks ja teine sisese ühenduse jaoks) ja eelinstalleeritud operatsioonisüsteem.

Välise internetiühenduse puhul saadakse IP aadress teenusepakkujalt DHCP abil. Arvutil peaks olema olemas internetiühendus.

Installeerimine

Esmalt uuendame tarkvara nimekirjad

apt-get update

Installeerime nimeserveri, DHCP serveri, võrgusilla tööriistad, nimeserveri tööriistad

apt-get install bind9 dhcp3-server bridge-utils dnsutils

Seadistamine

Üldine seadistamine

Seadistame serverile nime. Selleks muudame esiteks /etc/hostname faili

nano /etc/hostname

Serveri nimeks paneme "ruuter". Muudetud faili sisu peaks nüüd olema

ruuter

Seadistame serverile ka domeeni ja täieliku domeeninime (FQDN - Fully Qualified Domain Name). Selleks muudame /etc/hosts faili

nano /etc/hosts

Domeeniks paneme "domeen.local" ja täielikuks domeeninimeks "ruuter.domeen.local". Failis peab muutma 127.0.1.1 aadressiga algavat rida järgmiseks

127.0.1.1     ruuter.domeen.local     ruuter

Ja lisame uue rea

192.168.0.1     ruuter.domeen.local     ruuter

Võrgukaartide seadistamine

Kuna ruuteril on 2 võrgukaarti, üks välisühenduse ja teine sisese ühenduse jaoks, siis on vaja seadistada ka võrguühendused. Selleks avame /etc/network/interfaces faili

nano /etc/network/interfaces

DHCP ja DNS serveri teenuste jaoks on vaja sisevõrku kuuluvale võrgukaardile staatilisi aadresse. Samuti seadistame silla. Muudetava faili sisu peaks nägema vastavalt ülesande püstitusele välja järgmine

# The loopback network interface
auto lo
interface lo inet loopback

# WAN network interface
auto eth0
iface eth0 inet dhcp

# LAN network interface
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.0.1
netmask 255.255.255.0
network 192.168.0.0
broadcast 192.168.0.255
bridge-ports eth1

Taaskäivitame võrguteenuse

/etc/init.d/networking restart

Muudame serveri kuulama iseenda DNS serveri vastuseid. Selleks avame /etc/resolv.conf faili

nano /etc/resolv.conf

Faili sisu peaks olema selline

nameserver 127.0.0.1

NB! Kuna DNS server veel ei tööta, siis hetkel nimelahendus ka ei tööta.

Turvavõtme genereerimine

Kindlustamaks, et keegi peale DHCP serveri ei saaks DNS kirjeid uuendada peame looma salajase võtme, mida teavad nii DHCP server kui DNS server, mille abil tuvastatakse soovitud muudatuse lubatavus.

Genereerime võtme

dnssec-keygen -r /dev/urandom -a HMAC-MD5 -b 128 -n USER DHCP_UPDATER

Salvestame võtme ajutisse faili, kust saame seda pärast kopeerida konfiguratsioonifailidesse

cat Kdhcp_updater.*.private | grep Key > voti.txt

Eemaldame süsteemist genereeritud võtme

rm Kdhcp_updater.*

Bind9 seadistamine

Seadistame DNS serveri vahendama päringuid. Selleks avame /etc/bind/named.conf.options faili

nano /etc/bind/named.conf.options

Kommenteerime sisse forwarders sektsiooni ja kirjutame sinna ISP DNS serverite IP aadresid. Muudetud fail peaks välja nägema järgmine

options {
        directory "/var/cache/bind";

        // If there is a firewall between you and nameservers you want
        // to talk to, you may need to fix the firewall to allow multiple
        // ports to talk.  See http://www.kb.cert.org/vuls/id/800113

        // If your ISP provided one or more IP addresses for stable
        // nameservers, you probably want to use them as forwarders.
        // Uncomment the following block, and insert the addresses replacing
        // the all-0's placeholder.

         forwarders { 
                194.126.97.30;
                194.204.0.1;
         };

        auth-nxdomain no;    # conform to RFC1035
        listen-on-v6 { any; };
};

Muudame faili /etc/bind/named.conf.local

nano /etc/bind/named.conf.local

Lisame konfiguratsioonifaili salajase võtme ja selle seaded ning tsoonid. Muudetud konfiguratsioonifail peaks välja nägema järgmine

key DHCP_UPDATER {
        algorithm HMAC-MD5.SIG-ALG.REG.INT;
        secret "aaaaaaaaa";
};
zone "domeen.local" IN {
        type master;
        file "/var/lib/bind/db.domeen.local";
        allow-update { key DHCP_UPDATER; };
};
zone "0.168.192.in-addr.arpa" IN {
        type master;
        file "/var/lib/bind/db.0.168.192.in-addr.arpa";
        allow-update { key DHCP_UPDATER; };
};

Serveris peaks pöördteisenduse tsooni(0.168.192.in-addr.arpa) puhul nimi vastama valitud sisevõrgu aadressiruumi.

Loome tsoonifailidele kataloogi

mkdir /var/lib/bind/

Eelnevalt loodud tsoonid viitavad failidele, mis neid tsoone kirjeldavad. Loome tsoonifaili domeenile "domeen.local"

nano /var/lib/bind/db.domeen.local

Tsoonifaili sisu peaks välja nägema järgmiselt

$ORIGIN .
$TTL   86400   ; 1 day
domeen.local. IN SOA ruuter.domeen.local. hostmaster.domeen.local. (
                     2010110901 ; serial
                     28800      ; refresh (8 hours)
                     14400      ; retry   (4 hours)
                     2419200    ; expire  (4 weeks)
                     86400      ; minimum (1 day)
)
              NS     ruuter.domeen.local.
              MX     10 ruuter.domeen.local.
$ORIGIN domeen.local.
bzr           CNAME  ruuter
localhost     A      127.0.0.1
ruuter        A      192.168.0.1

Loome tsoonifaili pöördteisenduse tsoonile

nano /var/lib/bind/db.0.168.192.in-addr.arpa

Tsoonifaili sisu peaks välja nägema järgmiselt

$ORIGIN .
$TTL   86400   ; 1 day
0.168.192.in-addr.arpa IN SOA ruuter.domeen.local. hostmaster.domeen.local. (
                              2010110901 ; serial
                              28800      ; refresh (8 hours)
                              14400      ; retry   (4 hours)
                              2419200    ; expire  (4 weeks)
                              86400      ; minimum (1 day)
)
                       NS     ruuter.domeen.local.
$ORIGIN 0.168.192.in-addr.arpa.
1                      PTR    ruuter.domeen.local.

Muudame omanikku ja gruppi, et bind-il oleks õigused tsoonide konfiguratsioonifailidele

chown bind:bind /var/lib/bind/*

Taaskäivitame DNS serveri, et muudatused rakenduksid

/etc/init.d/bind9 restart

DHCP3-Server seadistamine

Seadistame DHCP serveri. Selleks avame konfiguratsioonifaili

nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf

DHCP konfiguratsioonifaili sisu peaks välja nägema järgmiselt

ddns-update-style interim;
ignore client-updates;
ddns-domainname "domeen.local.";
ddns-rev-domainname "in-addr.arpa.";

option domain-name "domeen.local";
option domain-name-servers ruuter.domeen.local;

default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

authoritative;

log-facility local7;

key DHCP_UPDATER {
        algorithm HMAC-MD5.SIG-ALG.REG.INT;
        secret "aaaaaaaaa";
};

zone domeen.local. {
        primary 192.168.0.1;
        key DHCP_UPDATER;
}

zone 0.168.192.in-addr.arpa. {
        primary 192.168.0.1;
        key DHCP_UPDATER;
}

subnet 192.168.0.0 netmask 255.255.255.0 {
  range 192.168.0.10 192.168.0.200;
  option routers ruuter.domeen.local;
}

Taaskäivitame DHCP serveri, et muudatused rakenduksid

/etc/init.d/dhcp3-server start

Kasutatud kirjandus

http://lani78.wordpress.com/2008/08/09/setting-up-a-dns-for-the-local-network/

http://lani78.wordpress.com/2008/08/10/setting-up-a-dhcp-server-on-ubuntu-hardy-heron/

http://lani78.wordpress.com/2008/08/12/dhcp-server-update-dns-records/

https://help.ubuntu.com/community/Router

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nimeserveri_seadistamine_BIND9_n%C3%A4itel

https://wiki.itcollege.ee/index.php/DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis

Autor

Kalev Jõgi