Gzip: Difference between revisions
Line 28: | Line 28: | ||
</pre> | </pre> | ||
Nagu eelnevalt sai mainitud, ei oska <code>gzip</code> luua mitmest sisendist ühte tihendatud arhiivi ja seepärast kasutatakse arhiivi loomiseks enamasti <code>tar</code> käsku. Samas oskab <code>tar</code> kasutada läbi võtme <code>-z</code> ka <code>gzip</code> võimalusi, mis tähendab, et kohe peale arhiivi loomist saab see ka tihendatud. Kuid tuleb meeles pidada, et sellisel juhul <code>.gz</code> laiendit faili nimele automaatselt ei lisata, seepärast tuleks see laiend juba <code>tar</code> käsku kirjutada. | Nagu eelnevalt sai mainitud, ei oska <code>gzip</code> luua mitmest sisendist ühte tihendatud arhiivi ja seepärast kasutatakse arhiivi loomiseks enamasti <code>tar</code> käsku. Samas oskab <code>tar</code> kasutada läbi võtme <code>-z</code> ka <code>gzip</code> võimalusi, mis tähendab, et kohe peale arhiivi loomist saab see ka tihendatud. Kuid tuleb meeles pidada, et sellisel juhul <code>.gz</code> laiendit faili nimele automaatselt ei lisata, seepärast tuleks see laiend juba <code>tar</code> käsku kirjutada. Taoline käsk võiks siis näha välja selliselt: | ||
<pre> | |||
</pre> | |||
== Näited == | == Näited == |
Revision as of 20:49, 9 April 2011
Sissejuhatus
Linux keskkonna kaks enam kasutatavat arhiveerimiskäsku on tar
ja gzip
. Kui käsk tar
on eelkõige mõeldud arhiivide loomiseks, siis käsk gzip
on peamiselt kasutatav failide tihendamiseks. Linuxi maailmas kasutatakse peamiselt just neid kahte käsku tihendatud arhiivide loomiseks. Esmalt lisatakse tar
käsuga failid arhiivi ning hiljem gzip
käsuga arhiiv tihendatakse.
Kasutamine
Käsu süntaks:
gzip [options] [file(s)]
Käsu täitmise järel gzip
arhiveerib sisendina saadud faili(d) ning seejärel tihendab loodud arhiivi(d). Käsu üks olulisemaid erinevusi tar
käsust on see, et ta ei liida sisendeid ühte faili kokku vaid loob iga sisendi jaoks oma arhiiv. Loodud arhiivile antakse sisendiks olnud faili nimi, mille lõppu lisatakse .gz
laiend. Sisendiks olnud fail(id) aga kustutatakse.
Olulisemad võtmed:
-d, --decompress Hõrendad, mitte ei tihenda -h, --help Abiinfo kuvamine -l, --list Tihendatud arhiivi sisu, maht ja tihenduse aste -L, --license gzip versiooni number ja andmed litsentsi kohta -N, --name Säilitab sisendi nime ja selle loomise aja -n, --no-name Ei säilita sisendi nime ega selle loomise aega -q, --quiet gzip töötab hoiatusi kuvamata -r, --recursive Tihendab või hõrendab rekursiivselt etteantud kataloogis -t, --test Arhiivi testimine terviklikkuse osas -v --verbose Näitab, kui palju iga fail tihendatud on -1, --fast Kiire tihendamine -9, --best Kõrgeim tihenduse aste
Nagu eelnevalt sai mainitud, ei oska gzip
luua mitmest sisendist ühte tihendatud arhiivi ja seepärast kasutatakse arhiivi loomiseks enamasti tar
käsku. Samas oskab tar
kasutada läbi võtme -z
ka gzip
võimalusi, mis tähendab, et kohe peale arhiivi loomist saab see ka tihendatud. Kuid tuleb meeles pidada, et sellisel juhul .gz
laiendit faili nimele automaatselt ei lisata, seepärast tuleks see laiend juba tar
käsku kirjutada. Taoline käsk võiks siis näha välja selliselt: