Talk:Ksh

Retsenseerinud Juhan Liiva

Sisukord on artikli alguses kenasti olemas.

Sissejuhatust lugedes saab kiiresti aimu, et artikkel armu ei anna ja on mõeldud inimesele, kes tunneb ennast Linuxi maailmas koduselt. Autor ei hakka aega raiskama kasutatavate nö Linuxi põhimõistete ja lühendite tausta avamisega. Sissejuhatus annab üldjoontes aimu, mida artikkel hakkab lahkama, samas hakkab silma mõned typo'd ja kahtlane sõnastus, mis võib tuleneda, et artikkel on refereeritud inglisekeelselt lehelt. Informatiivselt mõjub sissejuhatuse kõrval olev tabel, kus toodud mõningane põhiinfo ning ka pilt, ksh-st töös.

Järgmisena võtab artikli autor käsile ksh-i võimalused. Lõik sisaldab palju keerulisi inglise- ja eestikeelseid sõnu ning vajab hoomamiseks tugevat keskendumist. Tekstist saame aru, et ksh-is on võimalusi palju, samas veidi ülevaatlikum oleks olnud võrdlus mõne teise shell-iga, näiteks bash shell-iga, millega oleme koolis kokku puutunud ning kogu võrdlus oleks võinud olla tabelina vormistatud. Näiteks järgnev väide: Suurendatud kiirus- shelli koodi käivitamisel. Õhku jääb küsimus võrreldes millega seda kiirust on suurendatud.

Edasi suundume algteadmiste juurde ja nüüd saab ka ise näpud mullaseks teha, ehk on toodud koodijupi näited. Lõigus on erinevad ksh-i funktsioonid, näited reaalsete koodijuppidena ning nende lahti selgitused. Osa selgitusi jääb veidi keeruliselt mõistetavaks, sest sisaldavad spetsiifilisi väljendeid: a la "läbi kukkumine".

Algteadmistele järgneb versioonide tutvustus, kus välja toodud ksh-i evolutsioon läbi versioonide. Iga versioonipere liikme juures on ka link wiki lehele, kus võimalik pikemalt asjaga tutvuda.

Viimase sisuartikli "Miks ksh, mitte XYZ programeerimise jaoks?" eesmärk jääb veidi häguseks. Ilmselt peaks see selgitama ksh-i kasutuse eeliseid.

Positiivsena mõjub KKK ehk korduma kippuvad küsimused, mille alt peaks leidma esimesena pähe turgatavad küsimused.

Päris lõpus on olemas ka kasutatud kirjandus ja autor.

Kokkuvõte: Mingisuguse ülevaate antud artikkel ksh-ist andis. Samas saatsid tervet artiklit kirjavead ja keerukad lausekonstruktsioonid, mis muutsid lugemise keeruliseks. Kasutatud kirjandusega tutvudes saab ka veidi põhjusest aimu, sest nii mõnigi lõik on inglise keelest otse eesti keelde ringi pandud ja vajaks veidi eestindamist. Artikli põhiosad olid olemas, nii sisukord; sissejuhatus, tutvustus; võimaluste väljatoomine ning funktsioonide lühitutvustused, versioonide tutvustus; kokkuvõttena peaks vist teenima viimane artikkel "Miks ksh, mitte XYZ programeerimise jaoks?", samas oleks omasõnaline kokkuvõte kergemini mõistetavam olnud; lõpuks kasutatud kirjandus ja autor. Hea lisa on KKK, mida sellise keerulise artikli juurde kindlasti kuuluda võiks. Puudub skoop, ehk selgitus kellele artikkel suunatud on, samas olen kindel et paar esimest lõiku hirmutavad igasuguse algaja eemale, seega saab see kiiresti selgeks, et lugejalt oodatakse linuxi algteadmiste mõningast tundmist.

Hindamisskaala:

Ülesehitus             1     2   Enamik põhiosasid olid ühel või teisel moel olemas
Sisukord               1     1   Olemas
Sissejuhatus           1     1   Olemas
Skoop                  0     1   Puudub
Sisu ajakohasus       0,25  0,5  Osa materjale pärineb aastate tagant, materjalides oleks ära kulunud viide ka mõnele uuemale allikale
Käskude väljatoomine  0,5   0,5  Olemas
Teksti loetavus        1     1   Tekst liigendatud
Õigekiri, keelekasutus 0     2   Kirjavead ja otsetõlked inglise keelest, keerulised lausekonstruktsioonid
Kokkuvõte              0    0,5  Üks lõik tundub kokkuvõttena, kuid ei täida päris kokkuvõtte ülesannet
Kasutatud kirjandus   0,5   0,5  Olemas

Kokku                 5,25   10