Softi RAID Ubuntu baasil.: Difference between revisions

From ICO wiki
Jump to navigationJump to search
Tsiimer (talk | contribs)
No edit summary
Tsiimer (talk | contribs)
No edit summary
Line 3: Line 3:




=Sissejuhatus=
 
== '''Sissejuhatus''' ==


Loodan, et selle artikli lugeja on juba eelnevalt installeerinud Ubuntu serverit ja selles osas ei ole vajadust kogu installatsiooni protsessi kirjeldada vaid piirdume olulisema – Softi RAIDi kettasüsteemi konfigureerimisega.
Loodan, et selle artikli lugeja on juba eelnevalt installeerinud Ubuntu serverit ja selles osas ei ole vajadust kogu installatsiooni protsessi kirjeldada vaid piirdume olulisema – Softi RAIDi kettasüsteemi konfigureerimisega.
Line 9: Line 10:
https://help.ubuntu.com/11.10/installation-guide/i386/index.html
https://help.ubuntu.com/11.10/installation-guide/i386/index.html


=Softi RAIDi installeerimise juhend=
 
== '''Softi RAIDi installeerimise juhend''' ==


1.1 Installeerime Ubuntu serveri, valisin selleks viimase Ubuntu 11.10 x86 (32bit) versiooni (kui arvutil on mälu üle 4GB ja riistvara toetab 64bit OS’i, siis vali 64bit versioon).  
1.1 Installeerime Ubuntu serveri, valisin selleks viimase Ubuntu 11.10 x86 (32bit) versiooni (kui arvutil on mälu üle 4GB ja riistvara toetab 64bit OS’i, siis vali 64bit versioon).  

Revision as of 01:32, 15 November 2011

Autor: Taavo Siimer (AK41) Töö on pooleli


Sissejuhatus

Loodan, et selle artikli lugeja on juba eelnevalt installeerinud Ubuntu serverit ja selles osas ei ole vajadust kogu installatsiooni protsessi kirjeldada vaid piirdume olulisema – Softi RAIDi kettasüsteemi konfigureerimisega. Juhul, kui tekib küsimusi Ubuntu serveri installeerimise osas, siis loodetavasti leiab vastused näiteks sellest juhendist: https://help.ubuntu.com/11.10/installation-guide/i386/index.html


Softi RAIDi installeerimise juhend

1.1 Installeerime Ubuntu serveri, valisin selleks viimase Ubuntu 11.10 x86 (32bit) versiooni (kui arvutil on mälu üle 4GB ja riistvara toetab 64bit OS’i, siis vali 64bit versioon). Installeerimisel tuleb algul tuttav Ubuntu menüü allpool. Vali install ning tee läbi valikud - keel -> regioon -> klaviatuur -> võrgukaart(did) -> ajavöönd.


Kuni jõuad menüüni - "Partitioning method“. Vali selle alt "Manual"


1.2 Järgmisena kuvatakse kõvakettad, mis on süsteemis kasutusel. Allpool menüüs on näha, et on kaks 1TB ketast mida Linux kuvab kui SCSIx ja ATA (kuigi sda ja sdb ütleb, et tegu on SATA ketastega). Vali ühe SCSIx ketta allpool olevast menüü valikust "pri/log xxGB/TB FREE SPACE" ja pressi enterit. SoftRAID_03.jpg

1.3 Nüüd vali järgmisest menüüst "Automatically partiton the free space": SoftRAID_04.jpg

1.4 Tulemus peaks olema selline nagu allpool toodud pildil. Tekkisid Primary ja ja Swap partitsioonid. SoftRAID_05.jpg

1.5 Mine "#1 primary xxxGB" kettajao peale ning järgneva´tuleb allpool menüü „Partition settings“. Siit vali "Bootable flag: on" ja vali alt "Done setting up the partition" SoftRAID_06.jpg

1.6 Tulemus on järgmine, nagu näha ilmus "#1 primary xxxGB" lõppu B, mis tähendab boot partitioni: SoftRAID_07.jpg

1.7 Tee täpselt sama läbi ka allpool toodud teise SCSIx tähistusega kettaga, antud pildil on see SCSI4: Tee läbi ennem näidatud protseduurid - "Automatically partiton the free space" + "Bootable flag: on" -> "Done setting up the partition" . Tulemus peaks olema selline: SoftRAID_08.jpg

1.8 Nagu on näha on kadunud esimesel kettal root mounting, Linux kaotab selle automatselt ära, kuna ei saa oola, et kaks kõvaketast korraga boodivad. Kuid RAID süsteemis juures võib see olla kasulik, et mõlemad kettad on all root mountinguga, kuna kui üks RAIDis olevatest ketastest läheb rikki, siis sisuliselt RAID süsteem lakkab olemas ning booditakse tervelt kettalt süsteem ülesse. Kui aga tervel kettal pole ennem defineeritud root mounti, siis see ketas ei boodi ka! Ehk läheme veel esimese kette peale, antud juhul on see meil SCSI3 ja valime allpool toodud valikust "pri/log xxGB/TB FREE SPACE" Järgnevaga pressi „Use as: do not use“ valikut. SoftRAID_081.jpg

1.9 Valime Ext4 faili süsteemi: SoftRAID_082.jpg

1.10 Ning lõpetame selle ketta partitsioneerimise „Done setting up the partition“ SoftRAID_083.jpg

1.11 Järgnevaga on vaja valida "Configure software RAID" ja valida sobiv RAID tase mida teha: SoftRAID_09.jpg

1.12 Nüüd tuleb hoiatus menüü, et kas sa soovid ikka teha muudatusi jne, vali alt "Yes": SoftRAID_10.jpg

1.13 Peale seda tuleb menüü kus vali "Create MD Device": SoftRAID_11.jpg

1.14 Vali sobiv RAID tase, kuna antud juhul oli meil kasutusel 2 kõvaketast, siis nendega on võimalik valida kas RAID1 (mirror) või RAID0 (stripe) RAIDi tasemete vahel! Meeldetuletuseks - RAID5 nõuaks väheamalt 3 kõvaketast ja RAID10 taseme juures oleks vaja minimaalselt 4 ketast (kaks mirrorit stripetuna). Valime RAID1 (mirrori): SoftRAID_12.jpg

1.15 Järgnevaga küsitakse, et mitu ketast me soovime RAIDi panna (kuna on mirror, siis kahest piisab) ja valime etteantud 2: SoftRAID_13.jpg

1.16 Edasi küsitakse kas soovime nn varuketast ehk "spare" kasutada. See oleks väga mõistlik valik, kui on tegu kriitilise tähtsusega serveriga, kuna sellega võimalusega on lihtne võtta kasutusele uus "spare" varuketas kui üks RAID süsteemi osa, mis on ootel, et kui juhul üks peamistest RAID süsteemi ketastest rikneb, siis saab „spare“ võtta kiirelt kasutusse ei pea selleks arvutit välja lülitama ega uut ketast poodi ostma minema... Meil seda ketast kahjuks ei ole ja selle oleksime pidanud ka ennem partitsioneerima, kui see meil oleks olnud! Ehk see väärtus jääb 0! SoftRAID_14.jpg

1.17 Edasi küsitakse missugused on "active devices" üldjuhul, kui on kahe kettaga tegu antakse valida sda1 ja sdb1 vahel. Tähistame sda1 ja sdb1 tärniga ja läheme edasi „continue“. SoftRAID_15.jpg

1.18 Nüüd tuleb hoiatus menüü, kas taha ikka partitsiooni tabelit muuta - jah tahame, valime "yes": SoftRAID_16.jpg

1.19 Ja lõpetame RAIDi konfimise "Finish": SoftRAID_17.jpg

1.20 Näeme järgnevaga, et on moodustatud RAID1 tase kahe kettad #0 ja #1. Samuti on näha, et SCSI3 (sda) ja SCSI4 (sdb) füüsiliste ketaste juures on primary kettajao taga märge „raid“ . SoftRAID_18.jpg

1.21 Vaja on RAID muuta booditavaks, siseneme RAID device #1 jao alt sisse ning siseneme „use as: do not use“ menüüsse: SoftRAID_19.jpg

1.22 Liidame RAID taseme ext4 failisüsteemiga. SoftRAID_20.jpg

1.23 Ja mount point peab olema root / ehk valime selle ja lõpetame siin konfimise "Done setting up the partition" SoftRAID_21.jpg

1.24 Lõpptulemus on allpool näha. Lõpetame partitsioneerimise ja pressime "Finish partitioning and write changes to disk" SoftRAID_22.jpg

1.25 Järgmisena küsitakse kas soovid bootida süsteemi, kui RAID läheb "degraded" olekusse. Vali "Yes". See tähendab seda, et kui üks füüsiline ketas läheb rikki, siis Ubuntu softi RAID süsteem läheb "initramfs" olekusse ja 30 sekundi pärast antakse valik kas bootida süsteem ülesse või käsitsi taastada (manual recovery): SoftRAID_23.jpg

1.26 Küsitaksse, et kas soovid minna tagasi partitsioneerima, vali „No“ ning muutused kirjutatakse kettale: SoftRAID_24.jpg


Softi RAIDi monitoorimise ja manageerimise juhend

Lingid

  • Ubuntu saidist põhjalik Soft RAID õpetus [1]
  • Ubuntu saidist veel üks hea Soft RAID õpetus [2]
  • Ubuntu wiki RAID artikkel [3]
  • Debian Soft RAID installeerimise juhend [entrypage=all]